Influence of Forest Act changes in 2014 on regeneration fellings

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida Eesti Vabariigis 2014 aastal kahes osas jõustunud metsaseaduse redaktsiooni ja seda täpsustavate vastavate määruste mõjusid raieküpsuse vanuse nõude seni täitnud puistute mahu ja pindala muutumisele. Enne 2014. aastat kehtinud metsaseaduse redaktsioonides oli uuendusraie minimaalmäära täitmise nõue sätestatud puistu enamuspuuliigi vanuse või diameetri ületamisega keskkonnaministri määruses märgitud väärtustest. Selline nõue tõi kaasa aga lisaks küpsete puistuelementide raiele ka nooremate raie olulise mahu. Sellise olukorra vältimiseks toodi 2014. aastast kehtima hakanud metsaseaduse muudatusega sisse puistu kaalutud keskmise vanuse arvestamise nõue 1. rinde puistuelementide põhjal. Analüüsi käigus vaadeldi kogu Eesti puistute metsaregistrisse kantud looduskaitseliste piiranguteta puistute andmeid ja võrreldi neid metsaseaduse muudatustest lähtuvalt. Analüüsimiseks oli sobilik ligi 1,3 miljonit hektarit nii era- kui riigiomanduses olevat metsamaad. Keskmiselt on uuendusraieks klassifitseeruvate puistute pindala vähenenud 6 % ja maht 3,9 %. Analüüsi tulemuste järgi on piiranguteta metsamaast peale seadusemuudatust küpseteks sobilike puistute kogutagavara 79 miljonit m3 . Seatud hüpotees sai kinnitatud osaliselt, kuivõrd keskmisena uuendusraieks sobivate metsade pindala ja maht vähenesid. Omandi järgi jaotades aga tekkis riigimaadel hoopis küpseteks sobivate metsade pindala suurenemine 4,1 % ja tagavara suurenemine 5,1 % ning langus puudutas peamiselt eramaadel asuvaid puistuid: vähenemine 11,5 % pindalast ja 9,3 % tagavarast.The objective of the thesis was to analyse Estonian 2014 Forestry Act and regulations of forest management which have an influence on regeneration felling areas and volume. In earlier editions of forestry law the demands for doing regeneration fellings were bounded with main tree species of a stand and their age or the diameter measured at breast height. That type of regulations though created a situation where all elements of stands may have not been mature yet even if the main tree species was. That means a lot of stands were cut before all of its elements were mature. The new regulations since 2014 demand that maturity age of a stand has to be calculated taking weighted average age of the elements of a stands first front. The data in the analyses was obtained from Estonian Forest Register covering all forest stands and woodlands without additional restrictions for forest management. The data of these stands was compared based on demands of the Forest Act before and after 2014 changes. Suitable areas formed a summed are of 1.3 million hectares of woodlands. The areas included both private and state woodlands. On average the area suitable for regeneration fellings has decreased about 6 % and the volume of mature stands has decreased about 3.9 % due to changes of Forest Act. Based on the law from 2014 the volume of the stands suitable for regeneration fellings is 79 million cubic meters. The hypothesis was confirmed partly through analysis because the volume and area suitable for regeneration fellings decreased. Taken by the ownership area of mature forests on state woodlands actually increased 4.1 % and volume increased 5.1 %. On private woodlands potential regeneration felling areas were affected by decreasing 11.5 %. Volume decrease of the stands on private lands was 9.3 %

Local administration as an example in using solar electricity in the example of Tallinn

Bakalaureusetöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalTaastuvenergeetika olulisus Eesti energiamajanduses on järsult kasvamas ning riigijuhtide poolt populariseeritakse päikeseenergia kasutamist üha enam. Tallinna linn Eesti suurima omavalitsusena on võtnud vastu mitmeid arengukavasid, mis käsitlevad päikeseenergeetika kasutamist ja juhtiva rolli Rohetiigri programmis, et näidata oma soovi areneda taastuvenergeetika vallas ja olla eeskujuks ka erasektorile. Käesolevas töös uuriti, kas lisaks arengukavadele saab ka reaaleluliste näidete põhjal Tallinna eeskujuks tuua. Kõik Tallinna vastavasisulised arengukavad ja plaanid toovad päikeseenergia kasutamise olulisuse linna hoonetel välja juba eelmise kümnendi algusest saati, kuid on väga üldsõnalised ning ei sisalda konkreetseid tegevusi. Lisaks dokumentide läbi töötamisele uuriti antud töös juhuvalikuna linna hoonetele suuremate ehituste käigus päikeseenergiajaamade paigaldamist. Selgus, et vaid kolmandikul juhtudest on mingil määral päikeseenergiat kasutatud. See näitab, et kavatsustest hoolimata ei ole veel reaalsete tegudeni piisavas mahus jõutud ning keeruline on näha linna kui eeskuju. Linnal puudub ülevaade oma asutuste kinnisvara kohta ning eelkõige haridusasutuste puhul paistab välja soovimatus omaenda kavade järgi toimida. Kuivõrd antud töös uuriti juhuvaliku põhjal tuleks edaspidi vaadata täielikult kogu linna kinnisvaraportfelli ning koostada kogumahus statistika kõigi ametiasutuste halduses olevate hoonete kohta. Selline uurimus aitaks ka linnal saada täpsem ülevaade.The importance of renewable energy is rapidly increasing in Estonian energy economy and the use of solar energy is more and more being popularized by public administration levels. The city of Tallinn as the largest local administration in Estonia has adopted numerous documents regarding solar energy usage and the role of leadership in Rohetiiger program to show its wishes to develop in renewable energy usage and be an example to private sector. This thesis researches whether the city can be brought as an example through its actions in implementing solar energy. From the beginning of the last decade every corresponding document and plan brings out the importance of using solar electricity in public city buildings but the documents are very general and contain no concrete actions or targets. Besides bringing out the city’s plans this thesis compiled a random list of newly built or renovated buildings owned by Tallinn and whether solar energy had been implemented. Only a third of the researched building had solar panels installed which shows that even though on paper the city prides itself on becoming the leader in solar energy usage the reality shows different. Especially educational buildings were left without the option and apparently the city does not have a proper overview of its own institutions. As this thesis used random selection for research it is recommended to compile a research regarding all the buildings of all the city’s institutions and it would give the city a proper overview of its properties