Talent risks and its financial implications: A case study of Vanemuine Theatre

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalViimastel aastatel on talendirisk muutunud üheks olulisemaks strateegiliseks riskiks. Seda eriti loomemajanduses, kus inimkapital mõjutab otseselt organisatsiooni finantsilist olukorda. Etendusasutustes, nagu näiteks Vanemuise teater, on seos väga tugev, kuid seni on neid riske vähe uuritud. Töö eesmärk on aru saada, milline on talendiriskide mõju ettevõtte finantsriskidele. Töö tugineb juhtumiuuringule, kasutades nii ekspertintervjuusid kui viimase viie aasta majandusaastaaruannete analüüsi hindamaks riskide seoseid ja juhtimispraktikaid. Tulemused näitavad, et suurimaks riskiks on nii terviserisk, mis on põhjustanud nii mitmete etenduste ära jäämiseid kui ka finantsiline ebakindlus. Talendiriskid, nagu näiteks meeskonna valik, mõjutavad otseselt tööjõu- ja koolituskulusid ning samas ka piletitulu ja toetusi. Kolmežanriteatri eripära suurendab tööjõukulusid ja muudab riskijuhtimise keerulisemaks. Töö pakub soovitusi riskijuhtimise süsteemi parendamiseks, sealhulgas omatuluallikate mitmekesistamiseks ja talendiriskide hindamise süsteemi arendamiseks.In the recent years, talent risk has emerged as one of the most significant strategic risks, particularly in the creative industries where human capital directly impacts an organization’s financial performance. This is especially evident in performing arts institutions such as the Vanemuine Theatre, where the connections is strong, but has been underexplored. The aim of this study is to understand how talent risks influence financial risks within and organization. The research is based on a case study approach, utilizing expert interviews and an analysis of annual financial reports to assess the interrelation of risks and management practices. The findings indicate that health-related risks, which have led to the cancellation of several performances, and financial uncertainty are the most common concerns. Talent-related risks, such as team composition, directly affect labor and training costs, as well as ticket revenue and subsidies. The unique structure of a three-genre theatre increases labor costs and complicates risk management. The study offers recommendations for improving the risk management system, including diversifying revenue streams and developing a framework for assessing talent risks

The effect of reduced fertilization on the yield and fruit quality of strawberry (Fragaria × ananassa Duch.) cultivars ‘Sonsation,’ ‘Falco,’ and ‘Verdi’

Magistritöö Aianduse õppekavalAedmaasikas (Fragaria × ananassa Duch.) on kiire arenguga taim, mida tootmisistandikes väetatakse saagiperioodil üsna intensiivselt. Väetiste kasutamise vähendamine on osa säästva arengu eesmärgist. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas väetamise vähendamine mõjutab aedmaasika sortide ‘Sonsation’, ‘Falco’ ja ‘Verdi’ saagikust ja viljade kvaliteeti. Katse viidi läbi 2024. aastal Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas kolmel väetustasemel: kõrge (NPK 67-20-118), keskmine (NPK 52-9-118) ja madal (NPK 28-9-60). Uuringus hinnati kogusaaki, turustatavat saaki, vilja massi, vilja tugevust, mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldust, mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhet ning C-vitamiini sisaldust. Lisaks viidi läbi leheanalüüsid kahes kasvufaasis, et hinnata taimede toitumist. Tulemused näitasid, et väetamise vähendamine ei avaldanud olulist mõju saagikusele ega turustatava saagi kogusele. Kõige suurema saagi andis kõigil väetustasemetel sort ‘Sonsation’. Viljade kvaliteedinäitajad varieerusid peamiselt sortide lõikes. Mõningatel juhtudel ilmnes väetustaseme mõju, näiteks ‘Falco’ vilja mass ja sordi ‘Sonsation’ C-vitamiini sisaldus suurenes kõrge väetustaseme korral. Leheanalüüsid näitasid mitmel juhul kaaliumisisaldust alla soovitusliku taseme. Saagi ja kvaliteedi kujunemisel oli sordil olulisem mõju kui väetustasemel. Tulemused näitasid, et uuritud sortide puhul on võimalik kasutada väiksemaid väetisekoguseid saagikust ja kvaliteeti ohverdamata. See aitab vähendada põllumajanduse keskkonnamõjusid, eelkõige toitainete leostumist. Kuna töö keskendus kevadsuvisele väetamisele, on edaspidi oluline uurida ka sügisese väetamise mõju õiealgmete tekkele ja järgmise aasta saagile.Strawberry (Fragaria × ananassa Duch.) is a fast-developing plant, and in commercial plantations cultivation often involves quite intensive use of mineral fertilizers, which can have significant environmental impact. Reducing fertilizer use is an important step towards more sustainable production. The aim of this master's thesis was to investigate how reduced fertilization rates affect the yield and fruit quality of the strawberry cultivars ‘Sonsation’, ‘Falco’, and ‘Verdi’. The field trial was conducted in 2024 at the Rõhu Experimental Station of the Estonian University of Life Sciences. Three fertilization levels were compared: high (NPK 67-20-118), medium (NPK 52-9-118), and low (NPK 28-9-60). The parameters evaluated included total and marketable yield, fruit weight, firmness, soluble solids content, organic acid content, soluble solids and organic acids ratio, and the leaf nutrient content in two development stages. The results showed that reduced fertilization rates had no significant effect on total or marketable yield. The highest yield across all fertilization levels was obtained from the cultivar ‘Sonsation’. Fruit quality indicators were primarily affected by cultivar, although fertilization level influenced certain parameters—such as increased fruit weight in ‘Falco’ and higher vitamin C content in ‘Sonsation’ at the highest fertilization level. Leaf analyses revealed potassium deficiencies in several cases, with levels remaining below recommended thresholds. Cultivar had a greater influence on both yield and quality of strawberries than fertilization level. The results indicate that for the cultivars studied, lower fertilizer inputs can be used without compromising yield or fruit quality. This contributes to reducing the environmental impact of agriculture, particularly in terms of nutrient leaching. As the study focused on spring and early summer fertilization, future research should also consider the effect of autumn fertilization on flower initiation and yield potential in the following season

Growth of begonia (Begonia tuberhybrida) plants in peat-reduced substrates

Bakalaureusetöö Aianduse õppekavalTurba jätkusuutmatu kaevandamine on toonud esile vajaduse leida keskkonnasõbralikumaid alternatiive aianduses kasutatavatele kasvusubstraatidele. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata, kuidas erinevad vähendatud turbasisaldusega substraadisegud mõjutavad mugulbegoonia (Begonia tuberhybrida) sordi Tubby ʼRedʼ noortaimede kasvu ja õitsemist. Katse viidi läbi Põlva maakonnas, OÜ Kanepi aiandis ning kestis ajavahemikus 14.04.2024 kuni 18.06.2024. Katse käigus mõõdeti 7 substraadisegu taimede kõrgust, laiust, lehtede ja õite arvu. Alternatiivsete substraadisegude tulemusi võrreldi turbapõhise kontrollvariandiga. Tulemused näitasid, et kõik testitud alternatiivsed substraadisegud andsid võrreldava tulemuse turbaga. Õite arv oli suurim puit 20 variandil, samas kui lehtede arv jäi sarnaseks kontrolliga. Taimede kõrgus ja laius olid suurimad tatar 20 ja Fiberboost segudes, viidates nende sobivusele vegetatiivse kasvu toetamisel. Uuringu põhjal võib järeldada, et nimetatud alternatiivsed substraadid sobivad edukalt mugulbegoonia kasvatamiseks ja võimaldavad turbasisaldust vähendada, mõjutamata taimede kvaliteeti negatiivselt.The unsustainable extraction of peat has highlighted the need to find more environmentally friendly alternatives to horticultural growing substrates. The aim of this study was to assess how different peat-reduced substrate mixtures affect the growth and flowering of young tuberous begonia (Begonia tuberhybrida ‘Tubby Red’) plants. The experiment was carried out in Põlva County, at the horticultural company OÜ Kanepi, and lasted from April 14 to June 18, 2024. During the experiment, plant height, width, number of leaves, and number of flowers were measured for seven substrate mixtures. The results of the alternative substrate mixtures were compared to a peat-based control variant. The results showed that all tested alternative substrate mixtures produced outcomes comparable to peat. The highest flower count was recorded in the Wood 20 variant, while the number of leaves remained similar to the control. The tallest and widest plants were found in the Buckwheat 20 and FiberBoost mixtures, indicating their suitability for supporting vegetative growth. Based on the study, it can be concluded that these alternative substrates are suitable for the successful cultivation of tuberous begonia and allow for a reduction in peat content without negatively affecting plant quality

Occurrence of root rot in spruce stands damaged by the spruce bark beetle

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekavalViimastel aastatel on eelkõige ilmastiku muutused mõjutanud kuuse-kooreüraski ja juurepessu intensiivsemat levikut Eesti kuusikutes, mille tagajärjel puud murduvad, heituvad või hukkuvad. Kahjustatud kuusikud paistavad juba kaugelt silma ja põhjustavad muret kuusikute tuleviku suhtes. Käesolevas töös uuriti kas kuuse-kooreüraskiga asustatud kuused on juurepessuga nakatunud. Analüüsiti kuuse-kooreüraski kahjustusega ja juurepessuga nakatunud puude seost ning võrreldi kas üraskikoldes asuvatel ja koldest kaugemal olevatel puudel on statistiline seos juurepessu esinemisega. Uuriti kas puu diameetrist sõltub juurepessu esinemise tõenäousus. Töö tulemustest selgus, et kuuse-kooreüraskiga ja juurepessuga nakatunud puude vahel ei ole statistiliselt olulist seost (p=0,7983). Lisaks selgus, et üraskikoldes asuvad puud ei ole juurepessu poolt rohkem nakatunud kui üraskikoldest kaugemal asuvad puud. Statistilise analüüsi põhjal puudub koldes ja koldest kaugemal olevatel kuuse-kooreüraskiga asustatud puudel seos juurepessu esinemisega (p>0,05). Sarnased tulemused leiti erinevates puutüvede diameetri klassides. Käesoleva töö tulemuste põhjal võib järeldada, et juurepessuga nakatunud kuused ei ole vastuvõtlikumad kuuse-kooreüraski rünnakule ning puud, mis kasvavad kolde sees või selle läheduses, ei ole sagedamini nakatunud juurepessuga.In recent years, changes weather has significantly affected the spread of the spruce bark beetle and root rot in Estonian spruce forests, causing more extensive damage to spruces. As a result, the trees break and fall. Spruces damaged by the spruce bark beetle are visible to people from a distance, raising many concerns about the future of Estonian spruce forests. This study investigates whether spruces colonized by the spruce bark beetle are also infected with root rot. The relationship between trees damaged by the spruce bark beetle and those infected with root rot was analysed and compares whether there is a statistical connection between root rot and trees located within or farther from a bark beetle outbreak site. Additionally, the study examines whether the probability of root rot occurrence depends on the tree's diameter. The results of the study reveal that there is no statistically significant relationship between trees infected with the spruce bark beetle and those infected with root rot (p=0,7983). In addition, it appears that trees located within a beetle outbreak area are not more susceptible to root rot than trees located farther from the outbreak. Statistical analysis shows no correlation between root rot and trees based on their proximity to the outbreak area (p>0.05). The same results were found across different tree diameter ranges. Based on the results, it can be concluded that spruces infected with root rot are not more susceptible to the spruce bark beetle, and trees located within or near the outbreak area are not more infected with root rot

Management of moose population stability in Estonia through hunting activities

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekavalKäesolevas bakalaureuse töös uuritakse, kuidas erinevad jahindustegevused mõjutavad põdra (Alces alces) asurkonna stabiilsust Eestis. Lisaks tehakse ülevaade põdra bioloogiast (eluviis, sigimine vaenlased, sarved). Töö eesmärk on analüüsida erinevaid mõjutegureid ning pakkuda lahendusi põdra arvukuse stabiilsuse tagamiseks Eestis. Töös kasutatud andmed on pärit teemakohastest raamatutest, jahimeestelt ja ametlikest keskkonnaagentuuri seirearuannetest. Tulemused näitavad, et jahindusel on oluline roll asurkonna suuruse ohjamisel, kuid ei tohi unustada looduslikke tegureid nagu kisklus ja põdralehmade käitumine vasikate varjamisel. Töö lõpuks on esitatud soovitused, kuidas Eestis erinevate loendusmeetmete ja juurdekasvu arvutuste toel ning struktuurse küttimise ja valiklaskmisega saaks põdra asurkonda hoida stabiilsena.This bachelor's thesis investigates how different hunting activities influence the stability of the moose (Alces alces) population in Estonia. In addition, an overview is provided of the moose’s biology, including its lifestyle, reproduction, natural enemies, and antlers. The aim of the thesis is to analyze various influencing factors and propose solutions to ensure stable moose population numbers in Estonia. The data used in the study come from relevant literature, hunters, and official monitoring reports from the Estonian Environmental Agency. The results indicate that hunting plays a significant role in regulating population size, but natural factors such as predation and the behavior of cows hiding their calves must also be considered. By the end of the thesis, recommendations are presented on how to maintain a stable moose population in Estonia through different census methods, growth rate calculations, structural hunting, and selective culling

Phytoplankton species richness patterns in small Estonian lakes

Magistritöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalFütoplanktoni kooslused moodustavad mageveekogude esmase produktsiooni ja toitainete ringe ning nende liigirikkus peegeldab keskkonnaseisundit ja ökosüsteemi stabiilsust. Eesti väikejärved, mille kujunemine on seotud liustikulise päritoluga ja piirkondlike hüdroloogiliste iseärasustega, pakuvad mitmekesist raamistikku fütoplanktoni dünaamika uurimiseks, kuid alusuuringuid selle kohta on seni vähe. Käesoleva magistritöö eesmärk on tuvastada ja hinnata, millised keskkonntegurid (järve ja valgala morfomeetria, maakasutus, geoloogiline aluspõhi ja järvede maastikuline tihedus) määravad Eesti väikejärvede suvise fütoplanktoni liigirikkuse, liikide ühtluse ja biomassi. Uurimus põhineb riikliku seireprogrammi andmetel 2000 – 2020 ning Maa- ja Ruumiameti avaandmetel järve ja valgalade morfomeetrilise, maakasutus- ja geoloogilise konteksti kohta. Statistiliseks analüüsiks kasutati R programmis Random Forest ja XGBoost mudeleid, kombineerituna ruumilise autokorrelatsiooni hindava MEM-analüüsiga. Ruumiline autokorrelatsioon (Morani omavektorkaardi ehk MEM-komponendid) selgitas olulise osa liigirikkuse ja ühtluse variatsioonist, toetades metapopulatsiooni mehhanismide tähtsust. Järvede pindala, kaldajoone keerukus ja järve valgala pindala suhe mõjutasid nii liigirikkust, ühtlust kui ka biomassi mittelineaarselt. Keskmised väärtused maksimeerisid produktiivsust ja mitmekesisust, äärmuslikud aga stabiliseerisid koguarvud. Mõõdukas põllumaa ja rohumaa osakaal valgalal suurendas liigirikkust ja biomassi, samal ajal kui intensiivne põllumajandus vähendas mitmekesisust; metsa ning soo mõjud olid tagasihoidlikumad. Random Forest ja XGBoost andsid sarnased tulemused, tugevdades järelduste usaldusväärsust, kuid vähese andmetihedusega aladel nõuab tulemuste tõlgendus ettevaatust, muuhulgas ka sisendandmete multikollineaarsuse tõttu. Need leiud võiksid anda aluse Eesti väikejärvede järelseire ja kaitseprogrammide täpsustamiseks, keskendudes eriti morfomeetrilistele ja maakasutuslikele teguritele, mis kujundavad enim fütoplanktoni mitmekesisust ja tootlikkust.Phytoplankton communities form the basis for primary production and nutrient cycles in freshwater bodies. Phytoplankton their species richness reflects the environmental status and ecosystem stability. Small Estonian lakes, the formation of which is related to glacial origin and regional hydrological characteristics, offer a diverse framework for studying phytoplankton dynamics but basic research on this topic is still sparse. The aim of this master’s thesis is to identify and assess which environmental factors (lake and catchment morphometry, land use, geological bedrock, and landscape density of lakes) determine the species richness, species evenness, and biomass of summer phytoplankton in small Estonian lakes. The study is based on data from the national monitoring program 2000 – 2020 and open source data from the Estonian Land and Spatial Development Board on the morphometrics, land use, and gelogical context of the lake and catchments. Statistical analysis was performed using Random Forest and XGBoost models in R, combined with Moran Eigenvalue Map (MEM) analysis to assess spatial autocorrelation. Spatial autocorrelation (MEM components) explained a significant part of the variation in species richness and evenness. Lake area, shoreline complexity, and lake catchment area ratio all affected species richness, evenness, and biomass in a nonlinear manner. Average values maximized productivity and diversity. Moderate cropland and grassland coverage in the catchment increased species richness and biomass, while intensive agriculture reduced diversity, forest and bog had more modest effects. Random Forest and XGBoost yielded similar results, strengthening the reliability of the conclusions. However, in regions with sparse sampling, interpretation of accumulated local effects (ALE) plots should be approached cautiously due to potential multicollinearity. These results provide a scientific basis for refining monitoring and conservation strategies for small lakes in Estonia, with particular emphasis on morphometric and land-use factors that most strongly influence phytoplankton diversity and productivity

Evaluation of the efficacy of Rotstop® in the treatment of Heterobasiodion spp. in Heptica and Aegopodium site types 5 years after stump treatment

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekavalKäesoleva töö eesmärk oli analüüsida Rotstop biopreparaadi efektiivsust harvendusraie järgselt viis aastat pärast kändude esmatöötlust sinilille ja naadi kasvukohatüübis. Bakalaureusetöö raames koguti kümnelt katsealalt 342 proovi, millest 175 olid kogutud kontroll kändudelt ja 167 Rotstop preparaadiga töödeldud kändudelt. Tulemustest selgus, et juurepessu esines 5 aastat hiljem keskmiselt 32% kontroll ja 25% töödeldud kändudes, samas kui hiidkooriku osakaal oli 11% kontroll ja 15% töödeldud kändudes. ANOVA analüüs ei näidanud statistiliselt olulist erinevust juurepessu ja hiidkooriku osakaalude vahel kontroll ja Rotstopiga töödeldud kändudes. Kuigi hiidkooriku osakaalu erinevus oli lähedal olulisusele (P = 0,08). Analüüsiti seoseid eelneva mädaniku levikuga kändudel ning leiti, et mädaniku osakaal selgitab 26,8% juurepessu ja 0,75% hiidkooriku esinemisest kändudes. Käesoleva töö tulemustest järeldati, et Rotstop preparaadiga kändude töötlemise efektiivsus on kasinam juhul kui kändudel esineb mädanikku. Rotstopi tõhusama toime tagamiseks tuleb preparaati kasutada kohe pärast raiet tervetel kändudel ning eelistada tuleks kohalikke hiidkooriku tüvesid, mis võiks tagada efektiivsema tõrje tulemuse.The aim of this study was to analyse the efficacy of Rotstop biotreatment following thinning, five years after the initial treatment of stumps in the Hepatica and Aegopodium site type. In the bachelor’s thesis, 342 samples were collected from ten experimental plots, 175 from control stumps and 167 from stumps treated with Rotstop. The results showed that Heterobasidion spp. was present in an average of 32% of control and 25% of treated stumps, while the proportion of P. gigantea was found in 11% of control and 15% of treated stumps five years later. An ANOVA analysis revealed no statistically significant difference in the proportions of Heterobasidion spp. and P. gigantea between control and Rotstop treated stumps, although the difference in the proportion of P. gigantea was close to being significant (P = 0,08) Previous data on rot in stumps were also analysed, showing that the presence of rot explained 26,8% of the variation in Heterobasidion spp. and 0,75% of the variation in P. gigantea on stumps. The results of the bachelor’s thesis suggest that the efficacy of Rotstop treatment is reduced when rot is already present. For optimal effectiveness, Rotstop should be applied immediately after harvesting on healthy stumps, with preference given to native P. gigantea strains what could ensure a more efficient processing result

Valorisation potential of floodplain meadow hay as lignocellulosic biomass: a case study of Alam-Pedja

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalAlam-Pedja pärandniitude hooldamisel kogutakse igal aastal märkimisväärses koguses luhaheina, mille kasutusväärtust loomasöödana piirab eeskätt hilise niitmisaja tõttu madal toiteväärtus. Seetõttu on oluline otsida alternatiivseid võimalusi luhaheina väärindamiseks viisil, mis toetaks ressursside kestlikku kasutamist ja võimalusel rakendaks kaskaadkasutuse põhimõtteid. Magistritöö eesmärk oli saada ülevaade Alam-Pedja pärandniitude biomassi väärindamise tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning anda hinnang luhaheina kui lignotselluloosse biomassi väärindamispotentsiaalile, keskendudes ligniini eraldamise võimalusele protoonsete ioonsete vedelike (protic ionic liquids, PIL) abil. Töö tugines kombineeritud uurimismeetodile ning 2023. ja 2024. aastal kogutud andmetele, mis hõlmasid luhaheina keemilise koostise analüüsi, intervjuusid pärandniitude majandajatega, toetuste andmestikku ning teavet hooldustegevuste kohta. Ligniini eraldamise võimalusi käsitleti teoreetilisel tasandil, tuginedes teaduskirjandusele ja ekspertarvamustele. Töö tulemused näitavad, et kuigi luhahein leiab tüüpiliselt kasutust loomasöödana, jääb märkimisväärne osa sellest väärindamata või realiseeritakse väga madala väärtusega. Saadud tulemused viitavad, et luhahein sobib oma keemilise koostise poolest potentsiaalselt lignotselluloosseks sisendmaterjaliks, mida võiks väärindada näiteks ligniini selektiivse eraldamise kaudu protoonsete ioonvedelike abil. Töö raames kaardistati ka PIL-protsessi rakendatavust mõjutavad tehno-ökonoomilised tegurid. Tehnilise teostatavuse seisukohalt on olulised nii sobiva PILi valik kui ka protsessitingimuste määramine, sealhulgas biomassi osakeste suurus, biomassi ja PILi suhe, temperatuur ning ekstraktsiooniaeg – need mõjutavad otseselt ligniini saagist ja kvaliteeti. Ligniini eraldamise efektiivsus ja saadava produkti omadused omakorda määravad, kas protsess võiks olla majanduslikult põhjendatud. Üheks kriitilisemaks aspektiks kogu protsessi juures on ioonvedeliku taaskasutusmäär, mis mõjutab oluliselt nii kuluefektiivsust kui ka keskkonnamõju. Kuigi magistritöö ei võimalda teha lõplikke järeldusi tehnoloogilise teostatavuse ega majandusliku tasuvuse kohta, loob see tugeva aluse edasiseks uurimistööks ning suunab tähelepanu luhaheina kasutamata väärindamispotentsiaalile biomajanduse kontekstis.Regular management of the Alam-Pedja heritage meadows generates a considerable amount of floodplain meadow hay each year. Due to the late mowing period, the forage quality of this biomass is low, which limits its value and usability as fodder. Therefore, it is important to explore alternative valorisation pathways that support sustainable resource use and, where possible, follow the principles of cascading use. The aim of this master’s thesis was to assess the technical and economic aspects of biomass valorisation in the Alam-Pedja heritage meadows and to evaluate the potential of floodplain meadow hay as a lignocellulosic resource, with a focus on lignin extraction using protic ionic liquids (PILs). The study applied a mixed-method approach and was based on data collected in 2023 and 2024, including chemical composition analyses of hay samples, interviews with land managers, agri-environmental support data, and information on grassland management practices. The potential for lignin extraction was examined on a theoretical level, based on scientific literature and expert insights. The results show that although floodplain hay is typically used as fodder, a significant share remains unutilised or is sold at a very low value. The chemical composition of the hay indicates its potential suitability as a lignocellulosic input for biorefining, particularly for selective lignin extraction using PILs. The study identified key techno-economic factors influencing the feasibility of the process, including PIL selection and process parameters such as particle size, biomass loading ratio, temperature, and extraction time – all of which directly affect lignin yield and quality. These parameters are critical in determining whether the process could be economically viable. One of the most important factors is the recyclability of the ionic liquid, which significantly influences both cost-efficiency and environmental impact. While the study does not allow for definitive conclusions regarding technological feasibility or profitability, it provides a strong basis for further research and highlights the untapped valorisation potential of floodplain meadow hay within the bioeconomy framework

Smart energy meter

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekavalKaasaegses ühiskonnas, kus energiatõhusus ja täpne tarbimise jälgimine on muutumas üha olulisemaks, on vajadus täpsete, usaldusväärsete ja kuluefektiivsete energiaarvestite järele pidevalt kasvamas. Traditsioonilisi mehaanilisi arvestite süsteeme asendavad digitaalsel tehnoloogial põhinevad lahendused. Käesolev töö keskendub spetsialiseeritud integraallülituste ja mikrokontrollerite kasutamisele. Töö eesmärk oli valmistada ja katsetada energiaarvesti prototüüp, mis põhineb Cirrus Logic CS5490 integraallülitusel ja ESP8266 mikrokontrolleril ning võimaldab reaalajas mõõtmisi ja andmete traadita edastamist. Töö käigus koostati seade, ühendades mõõtmis- ja juhtkomponendid UART-protokolli abil. Kasutati Arduino IDE keskkonda seadme programmeerimiseks ning mõõteandmete edastamiseks Domoticz platvormile. Prototüüpi katsetati mitme erineva koormusega, milleks olid hõõg- ja leedlambid. Mõõtetulemusi võrreldi referentsseadmega. Katsetulemused näitasid, et väljatöötatud seade mõõtis pingeid, voole ja võimsusi usaldusväärselt, jäädes alla püstitatud 10% maksimaalse lubatud veapiiri. Võrreldes referentsseadmetega esines väikeseid erinevusi, kuid mõõtetulemuste suundumus oli stabiilne ning ühesuunaline. Seade tõestas oma potentsiaali kasutada madala eelarvega rakendustes reaalajas energiatarbimise monitooringuks ning pakub edasiarendusvõimalusi riistvara optimeerimisel.In today's energy-conscious society, the need for accurate, reliable, and cost-effective energy metering solutions is continuously growing. Traditional electromechanical meters are increasingly being replaced by intelligent, digitally based systems. This thesis is focusing on the use of specialized integrated circuits and microcontrollers. The aim of this thesis was to design and test a prototype of an energy meter based on the Cirrus Logic CS5490 integrated circuit and the ESP8266 microcontroller, enabling real-time energy monitoring and wireless data transmission. The methodology included assembling a measurement device that connects the measuring and control components via UART protocol. The Arduino IDE environment was used for software development, and measurement data was transmitted to the Domoticz platform. The prototype was tested with various loads, including incandescent and LED lamps, and compared to certified reference devices. The test results showed that the developed prototype reliably measured voltage, current, and power within the set margin of error of 10%. While some deviations were observed compared to the reference devices, the overall measurement trends were stable and repeatable. The device proved its potential for use in low-budget real-time energy monitoring applications and offers future development opportunities in both hardware optimization and secure data communication

15th International Conference on Biosystems Engineering 2025 : Book of Abstracts : May 7-9 2025 in Tartu, Estonia

Book of Abstracts. 15th International Conference on Biosystems Engineering 2025, May 7–9, 2025 Tartu, Estonia. Estonian University of Life Sciences