Red memoirs from a ’black time’ in Finland : radical working class reminiscences of the 1920s and 30s

In clarifying the culture of contestation in the memoirs, I examine manifestations of power and resistance which appear in memoirs depicting the 1920s and 30s. The themes of these memoirs are 1) narratives from childhood, experiences of 1918, motives for participation in the labour movement; 2) narratives of open resistance, that is, descriptions of public demonstrations on May Day, Red Day or Anti- War Day (August 1), on the Three L’s Day (Lenin, Luxemburg, Liebknecht), of demonstrations against the death penalty as well as other public demonstrations, on International Youth Day and Women’s Day, for example. Public resistance is also reflected in stories of job strikes and prison strikes organized by political prisoners, the singing of labour songs as well as the display of the colour red or Red symbolism; 3) narratives of covert resistance, circumvention of the law or opposition to it, which were expressed in descriptions of May Day or other labour movement holiday celebrations in Hämeenlinna and Tammisaari prisons, the holding of illegal meetings during such general celebrations as name days, birthdays, weddings and engagement parties, the distribution of banned literature or flyers, jokes and humour as well as the humming or whistling of labour songs; 4) narratives of power which are found in descriptions of the working climate, of unemployment, of the black lists kepts by employers, and of violence and house searches carried out by the police

Rajaton kokemus – näkökulmia toiseen tietoon

Ulla-Maija Peltonen purkaa kokemuksen käsitettä lähinnä kulttuurihistoriallisesta näkökulmasta. Hän avaa käsitettä elämänkertatutkimuksen ja muistin politiikan suuntaan kysyen, miten ja millaisten kysymysten avulla kokemus on mahdollista tavoittaa. Miten kokemus tuottaa ymmärrystä ja tietoa menneisyydestä? Kokemus sisältää aina viitteitä sitä edeltävistä ja sen jälkeen muodostuneista kokemuksista ja osoittaa samalla ne hierarkiat, joissa kokija ja muistaja elävät. Peltonen peräänkuuluttaa kontekstualisoivaa, historiallista lähestymistapaa. Tutkijoiden käyttämät lähteet ovat osa menneisyyden ajatusmaailmaa ja diskursseja, eikä niitä ole hedelmällistä lukea niistä irrallaan

Sündmus ja kogemus, uskumine ja teadmine pärimuslikus ajaloos

BeSt programmi raames loodud e-kursuse „Sündmus ja kogemus, uskumine ja teadmine pärimuslikus ajaloos“ õppematerjalid. Kursus koosneb sissejuhatusest ja neljast teemast. Sissejuhatuses tutvustatakse mõistete „sündmus“, „kogemus“, „uskumine“ ja „teadmine“ folkloristlikke ja etnoloogilisi tõlgendusi ning rakendusi. I teema. Videoloengud (inglise keeles). 1. Piirideta kogemus; 2. Kangelaste loomine – varieeruvad kujutlused marssal Mannerheimist; 3. Tõe tähendus pärimuslikus ajaloos; 4. Pildianalüüs – erafotod aastast 1918. II teema. Kirjandus (töö erialakirjandusega enesetestide ja rühmaarutelu vormis, vastavalt juhendile). III teema. Referaadi/essee koostamine. IV. Kaasõppijale tagasiside koostamine. Kokkuvõte kursusest

New genetic loci link adipose and insulin biology to body fat distribution.

Body fat distribution is a heritable trait and a well-established predictor of adverse metabolic outcomes, independent of overall adiposity. To increase our understanding of the genetic basis of body fat distribution and its molecular links to cardiometabolic traits, here we conduct genome-wide association meta-analyses of traits related to waist and hip circumferences in up to 224,459 individuals. We identify 49 loci (33 new) associated with waist-to-hip ratio adjusted for body mass index (BMI), and an additional 19 loci newly associated with related waist and hip circumference measures (P < 5 × 10(-8)). In total, 20 of the 49 waist-to-hip ratio adjusted for BMI loci show significant sexual dimorphism, 19 of which display a stronger effect in women. The identified loci were enriched for genes expressed in adipose tissue and for putative regulatory elements in adipocytes. Pathway analyses implicated adipogenesis, angiogenesis, transcriptional regulation and insulin resistance as processes affecting fat distribution, providing insight into potential pathophysiological mechanisms

The fragility of goodness

Colum

Piirideta kogemus

Loeng keskendub kogemuse mõiste käsitlusele pärimusliku ajaloo uurimises: kogemuse seotus elukäigu sündmuste ja individuaalsete tunnete, emotsioonidega. Kogemus kui protsess, mis täieneb, tiheneb, tõlgendub kogu elu vältel, ja kogemus kui elamus tõsielusündmusest, mida räägitakse korduvalt ja mis on eranditult individuaalne. Emotsioonid tulevad uurimisel päevakorda, kui hakatakse uurima kogemuse väljendamist – tõlgendus oma elust; jutustaja enda suhe oma elukäiku; inimeste vahelised suhted ja väljendamisviisid. See on nii, kuna kogemuse aspektist on emotsioonid kultuuriliselt loodud. Emotsioonide ja kogemuse seotuse uurimisel rakendatakse konstruktivismi ja kognitiivsuse teooriaid

Pildianalüüs – erafotod aastast 1918

Loengus käsitletakse kultuuriuurimise metodoloogilist probleemi visuaalsuse ja narratiivsuse suhetest. Soome 1918. aasta kodusõja fotomaterjali põhjal analüüsitakse ametliku ja mitteametliku kujundiloome protsesse, sealhulgas amatöörfotograafiat kui visuaalset pärimust ning selle poolt edasikantavat teadmist ja tähendusi privaatsetes ja kultuurikontekstides ning sõjajärgses mälupoliitikas. Folkloristika ja etnoloogia vaatepunktist esitatakse küsimus, kuidas uurida kogemust ja pärimust fotomaterjali põhjal