Representation of Donald Trump in The New York Times: a corpus‑assisted discourse analysis of the first 51 days of his second term

This thesis examines how The New York Times represents Donald Trump during the first 51 days of his second presidential term, with a focus on the portrayal of his early immigration-related decisions, using corpus-assisted discourse analysis. Trump’s confrontational communication style and lasting conflict with traditional media, especially The New York Times, make this an important area of study. By analysing a period for which little academic research currently exists, the thesis provides new insight into how a major U.S. newspaper constructs its coverage of Trump and his early policy actions. The first section of the thesis reviews research on media discourse, the representation of marginalised groups and previous studies on Trump and the media. The second section outlines the data and methodology. The analysis then examines how The New York Times portrays Trump as a political figure and his immigration decisions. Keywords: corpus-assisted discourse studies, media discourse, Donald Trum

Tähendusdisaini protsess tehniseeritud elamisruumides

Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneVäitekiri arendab tehniseeritud elamisruumide semiootilist kontseptsiooni, et uurida tähendusseoseid tehnoloogiatega inimeste asustatud ruumides. Kodumajapidamises kasutatavate tehnoloogiate tarbijad seisavad silmitsi uute digitaalsete esemete või nutiseadmete kiire kasvuga, mis on loodud igapäevaste toimingute ühel või teisel viisil soodustamiseks. Aga kuidas rikastavad eluruumide tehnoloogiad elanike koosarengu protsessi nii elamisruumi kui ka ümbritseva keskkonnaga? Uuring modelleerib tehniseeritud elamisruume kui teatud tüüpi ehitatud keskkondi, mis on täis tehnoloogilisi ressursse ja kus elanikud saavad avastada võimalusi õppimise, loovuse ja kujutlusvõime arendamiseks. Neid kolme võimaldust silmas pidades on Farouk Seifi „tähendusdisain” keskne mõiste, mida kasutatakse kvalitatiivsete, semiootiliste suhete haldamiseks, mis realiseeruvad kodumajapidamises kasutatavates tehnoloogiates elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Selle uuringu tulemused ei tohiks olla asjakohased mitte ainult teadlastele, vaid peaksid esindama ka semiootilist tööriistakomplekti, mida saaksid rakendada disainerid ja kasutajad koosarengu protsessides. Semiootiline tööriistakomplekt on ressursside kogum semiootiliste suhete ja disainitegevuste suunamiseks, mida üksikisikud, nii disainerid kui ka elanikud, saavad kasutada igas ainulaadses tehniseeritud elamisruumis. Semiootiline tööriistakomplekt tugineb Jakob von Uexkülli omailma teooriale ning hõlmab Kalevi Kulli semiootilist ökoloogiat, Cary Campbelli jt eristatud semiootilisi komponente ja Augustine Berque'i miljöö rakendatavuse mõisteid. Analüüsitakse erinevat tüüpi tehnoloogiaid elamisruumides, et uurida semiootiliste tööriistakomplektide rolli elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Mõned selles väitekirjas käsitletud näited hõlmavad semiootiliste komponentide vastastikust seost nutika kodu süsteemides, virtuaalreaalsusesse sukeldumist eluruumis viibimise ajal ja jäätmeteks peetavate artefaktide kasutamist „maalaevadeks“ nimetatud elamisruumi ehitamisel.This thesis introduces the concept of “techno-living spaces” to examine the semiotic relations of technologies within spaces inhabited by humans. For consumers of household technologies, there seems to be a rapid rate of novel digital artefacts or smart devices designed to benefit daily actions one way or another. But how do the technologies for living spaces enrich the process of inhabitants co-developing within the living space and with the environment surrounding the living space? The research models “techno-living spaces” as a type of built environment filled with technological resources that inhabitants can discover opportunities to develop pursuits of learning, creativity, and imagination. Keeping these three pursuits in mind, Farouk Seif’s “De-sign” is a central concept used to navigate the qualitative, semiotic relations that are materialised in household technologies by inhabitants co-developing with “techno-living spaces”. The research outcomes are intended to not only be relevant for scholars, but to introduce a semiotic toolbox of applicable concepts for designers and users in co-development processes. The semiotic toolbox is a set of resources to orient semiotic relations and design activities that individuals, as designers and/or inhabitants, can utilise within each unique “techno-living space”. The semiotic toolbox has a foundation of Jakob von Uexküll’s umwelt theory, and incorporates Kalevi Kull’s semiotic ecology, Cary Campbell et al.’s semiotic components, and Augustine Berque’s applicability of milieu. Various types of technologies in living spaces are analysed to examine the role of the semiotic toolbox regarding inhabitants co-developing with “techno-living spaces”. Some examples discussed in this thesis include the interrelation of semiotic components in smart home systems, being immersed within virtual reality while in a living space, and using artefacts considered as waste to construct a type of living space called Earthships.https://www.ester.ee/record=b603438

Armastuse kontseptsioonid Maximos Usutunnistaja teostes „Liber asceticus“, „Capita de charitate“ ja „Epistula ad Ioannem cubicularium, de charitate“

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Maximos Usutunnistaja armastuse kontseptsioone tema kolme selleteemalise teose põhjal. Meetoditeks kasutati hermeneutilist meetodit ja kontseptuaalset analüüsi. Põhileiuks oli kolme armastuse kontseptsiooni – eros’e, agape ja philautia seosed ja erinevused. Autor leidis, et Maximos Usutunnistaja jaoks ei ole inimese tungid ja ihad kurjad, vaid neid suunatakse valesti. Maximos Usutunnistaja rõhutab, et inimene peab jõudma tagasi oma algsesse agape seisundisse ning sealjuures selgitab, mida selleks praktiliselt teha tuleb

Kodu loo otsingud - Nõukogude Liidu rahvuspoliitika mõju Eesti rahvusliku narratiivi kujunemisele

Käesolevas töös uuritakse Eesti rahvusliku identiteedinarratiivi kujunemist, mis on andnud sisulise tähenduse ja legitiimsuse 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti rahvusriigile. 1980ndate aastate teises pooles domineerisid kaks erinevat nägemust, kuidas Eesti riik peaks iseseisvaks saama – Rahvarinne toetas ENSV-l põhinevat järk-järgulist üleminekut, taastamismeelsed ajaloolased toetasid aga okupatsioonieelse vabariigi taastamise ideed. Viimaste lähenemine jäi peale ning taastamise idee sai domineerivaks. 1989. aastal avaldasid kolm noort ajaloolast – Mart Laar, Lauri Vahtre ja Heiki Valk – esimese tsensuurivaba Eesti ajalugu tervikuna käsitleva teose „Kodu lugu“. Teoses peegelduvad tolle perioodi taastamismeelsete ajaloolaste arusaamad, mis hakkasid 1980ndate aastate lõpus Eesti rahvuslikku narratiivi ja eestlaste ajalootaju kujundama. „Kodu loos“ kinnitatakse Eesti ajaloolaste hulgas siiani üldlevinud arusaama, et Eesti rahvuslik identiteet kerkis esile vastupanu identiteedina. „Kodu loo“ analüüs laiemas narratiivide võrgustikus näitlikustab aga, et tegelikult oli „uus rahvuslik ärkamisaeg“ osa laiemast Nõukogude Liidu rahvuspoliitilisest läbikukkumisest, mis sai Eesti rahvusliku narratiivi ümbermõtestamise aluseks

Associations between salary and occupational personality traits

Käesoleva uuringu eesmärk oli kirjeldada ja statistiliselt analüüsida isiksuseomaduste seoseid palgaga ning vaadata, kas isiksuseomadustega on võimalik ennustada palka. Samuti vaadata, millised on seosed palga ja isiksuseomaduste erinemisel ameti isiksusprofiilist. Uuringus kasutati 2024. aasta kevadise tööturu- ja palgauuringu andmeid, mille viisid läbi Palgainfo Agentuur ja CV Keskus. Analüüsitav valim koosnes 2012 vastajast. Isiksuseomaduste ja palga ning isiksuseomaduste erinemise ja palga seoseid vaadati Spearmani korrelatsioonianalüüsiga. Tulemused näitasid, et ekstravertsusel (r = 0,119; p < 0,05) ja neurootilisusel (r = -0,089; p < 0,05) oli seos palgaga. Isiksuseomaduste erinemisel ameti isiksusprofiilist ei olnud seost palgaga. Palga ennustamist isiksuseomadustega analüüsiti lineaarse regressioonianalüüsiga. See näitas, et ekstravertsus ja neurootilisus võivad palka ennustada 2% ulatuses

Arterite struktuuri ja funktsiooniga seonduvad tegurid tervetel lastel ja noorukitel

Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSüdame-veresoonkonna haigused on maailma peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte „lubjastumine“ algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata mõõtes arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega. Käesolev doktoritöö kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Lapsi ja noorukeid jälgiti kaheksa aasta jooksul kasutades võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid. Leiti, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega viidates sellele, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kõrgema kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Sel juhul on tegemist pigem loomuliku treeninguga kohanemise mitte haigusliku muutusega, sest arterite elastsust liikumine hoopis parandas. Veel täheldati, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ja dieet) koosnev südame tervisenäitaja lapsepõlves ennustas hilisemat arterite jäikust. Kokkuvõttes kinnitab töö, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab oma jälje veresoontele pikemaks ajaks. Lapseeas on arterite elastsus, mitte paksus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ja elastsetele veresoontele tulevikus.Cardiovascular diseases are among the leading causes of death worldwide, and their development often starts in childhood. Atherosclerosis also known as hardening of the arteries starts silently: due to inflammation and oxidative stress, vessel walls become stiffer, fats accumulate, and the wall thickens. These early changes can be detected by measuring carotid artery wall thickness with ultrasound and arterial elasticity by pulse wave velocity. This doctoral thesis used long-term follow-up data from Estonian and Finnish children to understand how physical activity, physical fitness, body composition and bone development relate to arterial health. Children and adolescents were followed for 8 years with as objective measures as possible. The findings showed that bone density and growth are associated with indicators of arterial stiffness, suggesting that the skeleton and vascular system are related to each other already in young age. The results also indicated that pathological thickening of the arteries in adolescence may arise from higher fat mass and a higher body mass index in childhood, but better physical fitness and greater lean mass can also lead to arterial thickening. In this case, however, it is likely a natural adaptation to exercise rather than a pathological change, since physical activity decreased arterial stiffness. It was also observed that a cardiovascular health score composed of seven factors (blood pressure, body mass index, physical activity, blood cholesterol and glucose levels, smoking habits, and diet) in childhood predicted later arterial stiffness. In summary, this work confirms that vascular health has to be protected from an early age as the lifestyle of children is imprinted into the arteries for a longer period. In childhood, arterial stiffness, not thickness is more clearly related to risk factors. Normal body weight, regular physical activity and good overall cardiovascular health in childhood help build healthy, elastic arteries for adulthood.https://www.ester.ee/record=b603818