DSpace at Tartu University Library

    Redefining Europe: Russia and the 2015 Refugee Crisis

    No full text
    This article uses approaches embedded in practical and popular geopolitics for analysing how Russia capitalizes on the refugee crisis to redefine Europe. Two of Russia’s European policies are at the centre of this analysis: 1) Moscow’s direct appeal to Russian-speaking communities, and 2) the Kremlin’s liaisons with Eurosceptic parties of national conservative background. The main questions these two policies raise are: 1) how Russia benefits from anti-refugee attitudes among European national conservative groups, and 2) how illustrative Russia’s policies are of Moscow’s strategy toward Europe in the context of the refugee crisis. The article argues that, for Russia, these two policies constitute a strategy of re-entry into Europe from which Moscow was increasingly isolated in the aftermath of the annexation of Crimea in 2014. In this context, the authors claim that the refugee crisis has widened room for Russia’s return to the European (geo)political scene through a strategy of redefining Europe in more conservative and traditionalist terms, as opposed to the liberal cosmopolitanism of EU’s project. Using the concepts of trans-ideology and biopolitics, the article claims that Russia’s strategy of re-entry includes narratives of othering today’s Orientalized Europe and salvaging it from liberal tolerance, political correctness and cultural fragmentation

    The relationship between job satisfaction, personality and intelligence over different job positions within an organization

    Get PDF
    Töö eesmärgiks oli uurida tööga rahulolu seoseid isiksuseomaduste ja vaimse võimekusega ning seda konkreetses ühes homogeenses keskkonnas, milleks on üks kommertspank Eestis. Vaimse võimekuse osas püstitatud hüpoteesid olid, et madalama vaimse võimekusega inimesed on kõrget võimekust nõudval ametikohal vähem rahulolevad ning samuti on kõrgema vaimse võimekusega töötajad vähem rahul ametikohal, kus eelduseks on madalam võimekus. Töö toimus kahes osas, kus 2016 kevadel toimus ideaalprofiilide kaardistamine ametipositsioonide lõikes ning 2018 toimus antud ametikohtade esindajate lõplik testimine. Vaatluse all oli 9 erinevat ametikohta ning lõplikud testid saadeti 513 töötajale antud organisatsioonis, kes antud ametikohtadel töötasid 30.09.2017 seisuga. Rahulolu küsimustik oli antud töö jaoks eraldi autori poolt koostatud. Isiksuseomaduste testimiseks kasutati viiefaktorilisel mudelil baseeruvat „Short Five“ (S5) küsimustikku. Vaimsete võimete testid koosnesid maatriksülesannetest ning akadeemilise testi lühiversioonist, mis hindas verbaalset, matemaatilist ja ruumilist võimekust. Isiksusetestile ning rahulolu küsimustikule vastas seejuures 124 töötajat, maatriksülesandeid täitis 97 töötajat ning akadeemilise testi 71 töötajat. Tulemustest selgus, et tööga rahulolul antud organisatsioonis/valdkonnas on oluline seos töötajate meelekindluse ja neurootilisuse näitajatega isiksuseomaduste osas. Ideaalprofiilide kaardistamine näitas samuti, et antud valdkonnas on oluliseks eelduseks just madal neurootilisuse ja kõrge meelekindluse tase. Vaimse võimekuse osas püstitatud hüpoteesid kinnitust ei leidnud, kuid ei saanud ka neid ümber lükata lõplikult. Täiendav töö laiema ja parema valimiga on vajalik. Eelnevast tulenevalt on siiski oluline personalivalikul ning tööprotsessi kujundamisel jälgida ka psühholoogilisi protsesse ning mõjutegureid, mitte ainult tööalaseid või üldiseid teadmisi ja oskusi

    How does prior exposure to virtual reality affect the effectiveness of VR exposure intervention!

    Get PDF
    Senimaani läbi viidud virtuaalreaalse eksponeerimise uuringud pole uurinud kuivõrd suurt mõju omab eksponeerimisele varasem kokkupuude virtuaalsete keskkondadega. Käesolev töö uurib, kuivõrd suur mõju avaldab varasem kokkupuude arvutimängudega virtuaalreaalsele eksponeerimisele avaliku esinemise kontekstis. Varasematest uuringutest lähtuvalt võiks oletada, et need, kes mängivad rohkem mänge, tajuvad virtuaalreaalset eksponeerimist teistmoodi. Käesoleva uuringu valimiks olid Tartu tudengid. Kokku kaasati 90 katseisiku andmed. Tulemustest selgus, et arvutimängude mängijatel oli võrreldes mittemängijatega suurem langus osadel sotsiaalärevust mõõtvatel skaaladel. Põhjust on arvata, et ärevuse vähenemine oleneb varasematest kogemustest arvutimängude ja virtuaalreaalsusega

    Perekond kui võrgustik: lapse perspektiiv

    Get PDF
    Perekond on arenenud aja jooksul nii akadeemilise mõistena, ühiskonna struktuuri osana kui ka individuaalsel tasandil. Statistikas kasutatakse perekonna asemel ka leibkonna mõistet. Perekond võib kattuda leibkonna piiridega, kuid liikuda ka väljapoole, olenevalt sellest, keda inimene oma pereliikmeks peab. Perestruktuurid on väga mitmekesised ning võivad minna ühe leibkonna piiridest välja. Peamiselt on perekonna määratlusi uuritud täiskasvanute käsitluses, samas kui laste perekonnakäsitlused, kes on minu perekond, võivad erineda täiskasvanute käsitlustest. Perestruktuuride mitmekesisuse taustal on hakatud rääkima perekonnast kui võrgustikust, mis on laiem mõiste kui leibkond. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida laste käsitusi perekonnast kui võrgustikust. Uurimuse käigus proovin teada saada, keda peab laps oma pereliikmeteks, millised on nende omavahelised suhted ja milline tähtsus on pereliikmetel tema jaoks. Uurimuse viisin läbi 2017. aasta mais ning sellest uurimusest võttis osa kaheksa 12-13- aastast last. Lastega viisin läbi poolstruktureeritud intervjuu Eric D. Widmeri sotsiaalse võrgustiku kaardistamise meetodil, mis jagunes kaheks etapiks: perekonna nimekirja koostamine ja poolstruktureeritud intervjuu (Widmer, Eric D., Aeby, G., Sapin, M. (2013). Töö esimene osa esitab uurimuse teoreetilise tausta, millele järgneb metodoloogia tutvustus ja analüüs ning arutelu. Töö lõpeb kokkuvõttega.http://www.ester.ee/record=b5151623*es

    Ülekaitsev vanemlus - kas väärkohtlemise liik? Noorte täiskasvanute perspektiiv

    Get PDF
    Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida ülekaitsva vanemluse fenomeni nelja noore täiskasvanu retrospektiivses käsitluses. Püstitatud kolmest uurimisküsimusest lähtuvalt selgus nelja noore täiskasvanuga läbi viidud intervjuudest: Mida räägivad noored täiskasvanud ülekaitsva vanemluse ilmingutest oma lapsepõlves? Ülekaitsva vanemluse ilmingutest toodi välja vanemate rangust, autoriteedi nõudmist ja liigselt kontrollivat käitumist. Olulised märksõnad olid piirangud, reeglid, kohustused ja distsipliin. Samas esines ka hoolivust ja lapse käekäigu pärast muret tundmist. Milliseid ülekaitsva vanemluse mõjusid lapsepõlves uurimuses osalejad välja toovad? Osalejad tõid välja lapsepõlvest nii negatiivseid kui positiivseid ülekaitsva vanemluse mõjusid. Positiivsete aspektidena toodi välja õpetlikkust ning vanema soovi tagada oma lapse heaolu ja kindlustada talle paremaid tulevikuväljavaateid. Negatiivsete aspektidena toodi välja liiga ranget kasvatust ning, et ülekaitsev vanemlus on jätnud neid ilma positiivsetest elamustest, vabast ajast, otsustus- ja valikuvabadusest ning seadnud piiranguid sotsiaalsetes suhetes. Milliseid lapsepõlves esinenud ülekaitsva vanemluse tagajärgi näevad nad oma täiskasvanuelus? Täiskasvanuelus on intervjueeritavad saavutanud rohkem iseseisvust ja lapsepõlvest puudu jäänud vabadust. Noored täiskasvanud on rahul oma praeguse elukorraldusega, nad tunnevad, et rohkem on aega iseendale olulise jaoks ning sotsiaalseteks suheteks. Osalejate vastustes kajastub soov oma vanematele vastanduda. Vastandumine tuleneb intervjuus osalejate negatiivsetest lapsepõlvekogemustest, mis seonduvad neile ülekaitsva vanemluse ja vanemate kasvatusstiiliga. Intervjueeritavad avaldavad soovi tulevikus oma lapsi teistmoodi kasvatada. Ülekaitsva vanemluse temaatikat on Eestis vähe käsitletud ning teema vajaks tulevikus täiendavaid uurimusi. Võimalike edasiarendustena saaks uurida, kas vanem, kes on ülikaitsev ning rakendab ülekaitsva vanemluse meetmeid ühe lapse kontekstis, teeb seda ka ülejäänud lastega. Samuti kas ja kuidas mõjutab ülekaitsev vanemlus lapse ja vanema omavahelisi suhteid erinevate eluetappide järgnemisel ka tulevikus, mida oleks võimalik teha täiendava uurimusena samuti eluloointervjuude või näiteks narratiivintervjuude alusel.https://www.ester.ee/record=b5151619*es

    Noortekeskuses toimuva mitteformaalse õppe mõju noortele nende endi tõlgenduste alusel

    Get PDF
    Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe on noore inimese jaoks kõik olulised õppemeetodid. Ligipääs formaalsele õppele on lihtne, sest seda pakub kool, kus noored veedavad suurema osa ajast. Informaalne õpe toimub igal pool ja on sellepärast samuti lihtsasti kättesaadav. Mitteformaalset õpet pakuvad erinevad noorsootöö asutused ning sellest osa saamiseks peavad noored ise seda soovima ning minema näiteks noortekeskusesse. Põhjus, miks noored noortekeskustesse lähevad on, et neil on kodused probleemid, puuduvad huviringid, neil on soov veeta aega sõpradega siseruumis ja samuti on ka sõprade tehtud reklaam noortekeskuste kohta hea. Intervjueeritavad noored hakkasid noortekeskuses edasi käima, sest seal võeti neid hästi vastu, seal sisustati nende vaba aega ja neil on hea võimalus sõpradega ka niisama aega veeta siseruumides ilma suurema organiseeritud tegevuseta. Seal toimuv mitteformaalne õpe avardas noorte silmaringi haridusliku poole pealt. Lisaks nende enda mõtetele lisandus neile veel palju muid võimalusi, mida õppima minna. Noored said planeerimise ja organiseerimise oskuse. Samuti õpiti meeskonnatööd ja suhtlemist. Noortekeskuses toimuvad tegevused on väga kasulikud, sest noorte endi sõnul leitakse seal enda talent, silmaring avardub, muututakse aktiivsemaks, hakatakse suhteid rohkem väärtustama, ollakse suhtlusaltimad ja tolereerivamad erinevuste suhtes. Noortekeskus muudab noored tegusamateks ja suhtlusaltimateks. See tähendab, et seal toimuv tegevus avaldab noortele suurt mõju ja õpitakse oskuseid, mida formaalse õppe ja informaalse õppe kaudu on keeruline omandada. Seal käinud noortel on tulevikus tööturul eelis, sest ollakse avatumad erinevatele erialadele ja tänu noortekeskuses saadud kogemustele ollakse teistest noortest kogenenumad. Noored tunnevad, et nad oleksid teistsugused inimesed, kui nad ei oleks noortekeskuste tegevustes kaasa löönud. Mitteformaalne õpe tähendab esmapilgul lõbusat tegevust, kuid tegelikult toetab see noore inimese arengut ja õppimist. Tänu noortekeskuses toimuvale mitteformaalsele õppele on seal käinud noortel palju sotsiaalseid oskuseid, et täiskasvanu elus hästi toime tulla.https://www.ester.ee/record=b5151725*es

    Minu isad – noore täiskasvanu retrospektiiv

    Get PDF
    http://www.ester.ee/record=b5148636*es
    DSpace at Tartu University Library is based in EE
    Do you manage DSpace at Tartu University Library? Access insider analytics, issue reports and manage access to outputs from your repository in the CORE Dashboard!