Insuldi revaskulariseeriva ravi hetkeseis Eestis

Taustteave ja eesmärk. Insult on üks olulisemaid surma ja invaliidsuse põhjustajaid, mistõttu on insuldi tekitatud koormus ühiskonnale märkimisväärne. Insuldi ravi on viimastel kümnenditel teinud olulise läbimurde ning ka raskest insuldist on võimalik täielikult paraneda. Suure ajuarteri põhiharu sulgusest tingitud ägeda isheemilise insuldi efektiivseim ravimeetod on mehaaniline trombektoomia. Uuringu eesmärk oli analüüsida mehaanilise trombektoomiaga ravitud patsientide käsitlust Eestis. Metoodika. Andmed Eestis aastatel 2015–2017 tehtud trombektoomiate kohta saadi ohutu insuldiravi korraldamise (ingl Safe Implementation of Treatments in Stroke, SITS) registrist. Uurimistöösse kaasati kõik SITS-registrisse kantud anonüümsed täiskasvanud patsientide andmed. SITS-registrist saadi iga patsiendi demograafilised näitajad, insuldi riskitegurid, NIHSS (ingl National Institutes of Health Stroke Scale) skoor hospitaliseerimisel, raviajad ja -tulemused hinnatuna modifitseeritud Rankini-skaalal 90 päeva pärast insulti. Tulemused. Aastatel 2015–2017 tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas kokku 338 mehaanilist trombektoomiat, nendest 287 (84,9%) kanti SITS-registrisse. 139 (48,4%) olid naised, mediaanvanus 72 (18–91) aastat, NIHSSi skoori mediaan hospitaliseerimisel 17 (0–37). Trombektoomiaga seotud raviajad olid aastati üldise lühenemistendentsiga. Lühemad raviajad ja protseduuril saavutatud edukas rekanalisatsioon seostusid paremate hilistulemustega. Järeldused. Aastatel 2015–2017 olid trombektoomiaga seotud raviajad üldise lühenemistrendiga. Lühemad raviajad ja protseduuril saavutatud edukas rekanalisatsioon seostusid paremate hilistulemustega. Eesti raviajad ja -tulemused on võrreldavad teiste uuringute andmetega mujalt maailmast. Eestis on vajalik korralda insuldi käsitlus nii, et sõltumata elukohast saaks iga ägeda insuldiga patsient parimat tõenduspõhist ravi. Eesti Arst 2018; 97(5):240–246 &nbsp

Neurosüüfilis igapäevapraktikas – kas oskame sellele mõelda?

Seoses linnastumise ja HIV-nakkuse levikuga sageneb süüfilisse haigestumine, tuues kaasa ka neurosüüfilise esinemissageduse kasvu. Viimast soodustab süüfilise varaste vormide diagnoosimata jäämine või ebapiisav ravi. Haiguse sümptomid võivad olla neuroloogilised või psühhiaatrilised, sarnanedes teiste sageli esinevate haigustega nagu meningiit, transitoorne ajuisheemia, ajuinfarkt, Alzheimeri tõbi jt. Artiklis on tutvustatud kuut neurosüüfilise juhtu, mida raviti aastatel 2001–2004 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Ainult üks patsient kuulus sotsiaalsesse riskirühma (alkohoolik, endine narkomaan), viiel juhul oli tegemist n-ö tavaliste inimestega, kelle puhul sellist diagnoosi poleks oodanud. Enam diagnoositud vorm oli meningovaskulaarne süüfilis, mis on ka kirjanduse andmetel kõige levinum. Eesti Arst 2005; 84 (3): 157-16

Kicking Round Home: Atonality in the Bone People

This thesis considers the role that musical atonality plays in Keri Hulme's the bone people, and explores the ways in which an atonal reading can suggest interpretations for the novel 's cultural location. From a survey of the interdisciplinary study of music-inliterature as a method, three criteria for analysing music in the bone people are identified - narratology, symbology and sound-interpretation. The thesis traces the sometimes-intersecting histories of both Maori and Pakeha music. It considers how instances of atonality in the bone people relocate Maori singing, in function and to some extent in form, to the page. A survey of critical readings shows how the bone people has often been assigned intentions of biculturalism. This thesis challenges that notion and asserts that Hulme transforms cultural ingredients of both Maori and Pakeha in an atonal space, and re-imagines them in a Maori framework

Insuldi käsitlus Eestis: hetkeseis ja suundumused

Eesti Haigekassa tellitud insuldiauditi eesmärgiks oli analüüsida Eestis teostatud insuldiravi vastavust insuldi Eesti ravijuhendile, anda hinnang haiguslugude vormistusele ja võrrelda saadud tulemusi eelmise auditeeritud perioodiga (2002–2003). Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi (ENNS) eksperdid hindasid 400 insuldihaige haiguslugu 17 statsionaarsest raviasutusest ühtse protokolli alusel. Selgus, et ravijuhendit järgiti ja insuldi käsitlus oli parem haiglates, kus patsiente ravivad neuroloogid. Probleemiks oli ebaselgete või valede diagnooside suur osakaal üldvalimis, vajakajäämised tegevuse dokumenteerimisel ning diagnooside vormistamisel. Võrreldes eelmise auditiga on oluliselt paranenud diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid esineb puudujääke haige füsioloogiliste parameetrite jälgimise ja korrigeerimise osas, varajase taastusravi korraldamisel. ENNS on veendunud riikliku insuldistrateegia vajalikkuses, artiklis on esitatud ettepanekud ravikvaliteedi parandamiseks. Eesti Arst 2010; 89(6):409−41

Ajusurma diagnoosimise juhend vajab ajakohastamist

Eestis kehtiv ajusurma diagnoosimise juhend pärineb aastast 2002 ning selles on täpselt määratletud ajusurma kliinilised tunnused. Siiski ei täpsustata selles juhendis mitmeid praktikas ette tulevaid küsimusi. Ei ole kirjas, millise intervalliga tuleb haige seisundit hinnata, et kinnitada ajusurma diagnoos. Piisavalt täpselt ei ole kirjeldatud apnoetesti metoodikat ega olukordi, mil tuleb ajusurma diagnoosi kinnitamiseks teha lisauuringuid. Paljudes maades on nüüdseks ajusurma diagnoosimise juhendeid ajakohastatud. Igapäevaelu on kinnitanud, et Eesti senine ajusurma diagnoosimise juhend vajab samuti muutmist. Eesti Arst 2011; 90(9):411–41

Les performances des sprinteuses avec leurs menstruations

Les femmes sont confrontées à de nombreuses difficultés liées surtout à leur vie sociale et génitale et particulièrement à l'une de ses phases qui est la menstruation. Notre étude a pour but d'étudier le vécu et l'influence des menstruations sur la performance physique chez des athlètes de la région de Dakar. Nous avons utilisé un questionnaire pour 50 athlètes dont la durée moyenne de pratique de l'athlétisme est de 4.94 ± 2. 27 ans (avec des écarts de lan à l2ans), l'âge moyen d'apparition des ménarches est de 14.06 1.82 ans (avec des écarts de 11 ans et 19 ans) . La moyenne d'âge est de 20.4 ± 3.92. Elles ont été testées quatre jours avant et le troisième jour pendant leurs menstrues sur une distance de 100 et de 200 mètres. Les 60% des athlètes sont dysménorrhéiques et les 40% ne le sont pas. De plus 54% ont des menstrues régulières contre 46% irrégulières. Un traitement antalgique est utilisé par 28% des filles et le reste soit 72% n'utilise pas de traitement. Cependant, au terme de cette étude nous dirons que la performance d'un exercice de haute intensité et de courte durée n'est pas influencée par le cycle menstruel, les différences de moyennes ne sont significatives P > 0.05. Mais les performances sont altérées par la douleur des menstrues chez nos athlètes et les différences de moyennes sont significatives P <0.05. Mots clés: Menstruations - Performances - Sprinteuses. (résumé d'auteur