Aspiriin ja isheemilise insuldi sekundaarne preventsioon

Aspiriin on ravimina kasutusel juba üle saja aasta – seega võib tekkida mõte, kas siis tõesti pole sajandi jooksul leitud midagi tõhusamat. Selgub, et tegemist on igihalja ravimiga. Madala hinna ja suhteliselt väheste hemorraagiliste tüsistuste tõttu jääb aspiriin esmavaliku ravimiks patsientidele, kes on läbi teinud isheemilise insuldi või transitoorse isheemilise ataki. Aspiriin on mõõdukalt tõhus ravim insuldi sekundaarseks preventsiooniks. Seda võib väita, toetudes suurtel patsiendirühmadel korraldatud põhjalike teaduslike ravimiuuringute tulemustele. Eesti Arst 2003; 82 (2): 501–50

Trombolüütiline ravi isheemilise insuldi korral

Trombolüüsi eesmärgiks on taastada verevool tromboosist tingitud isheemilises ajukoes ning seeläbi peatada neuroneid kahjustav nn isheemiline kaskaad, et ära hoida närvirakkude pöördumatut kahjustust. Kõik trombolüütilised ained on plasminogeeni aktivaatorid, mis konverteerivad proensüüm plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin lõhustab olulisema trombi komponendi – fibriini – ja kutsub sellega esile trombi lõhustumise. Trombolüütiline ravi ajuinfarkti akuutses faasis ( Eesti Arst 2005; 84 (7): 497–50

Insuldi haigestumusuuringud Tartus: 30 aasta kogemus

Insulti haigestumise hindamiseks on vajalikud rahvastikupõhised uuringud ehk registrid, mille raames registreeritakse kõik teatud ajaperioodi vältel kindlas piirkonnas tekkivad esmased insuldijuhud. Tartu Ülikooli närvikliinikus on insuldi epidemioloogilisel uurimisel pikaajalised kogemused. Insuldiregistrid on toiminud juba kolmel perioodil (1970–2003). Pikaajaline korduv haigestumuse uurimine annab unikaalseid andmeid konkreetse haigusega seotud näitajate kohta rahvastikus, võimaldades analüüsida nende muutumise põhjusi. Eesti Arst 2006; 85 (10): 665–67

Ajutüveinsult ning sellega seotud elukvaliteet

Umbes 15% kõikidest ajuinsultidest tekib vertebrobasilaarsüsteemis. Kliinilises pildis esinevad sel puhul sageli nn alterneeruvad ehk ristuvad kahjustussündroomid. TÜ närvikliinikus korraldatud uuringus analüüsiti retrospektiivselt kõiki seal aastatel 1995-2000 ajutüve isheemilise insuldiga ravil olnud patsientide haiguslugusid ning hinnati inimeste praegust elukvaliteeti, kasutades küsimustikku SF-36. Sagedamini esinenud ajutüve kahjustussündroomid olid Raymond’i-Cestan’i, Avellise ja Wallenbergi sündroom. Vaatamata suhteliselt pikale elulemusele oli uuritute insuldijärgne elukvaliteet kõikides SF-36 valdkondades kontrollrühmaga võrreldes halvem. Suurimad erinevused ilmnesid füüsiliste tegevuste ning füüsilise tervisega seonduva tegevuse piiratuse osas. Samas ei leitud aga olulisi muutusi emotsionaalse tervise valdkonnas, kuigi varasemate uuringute järgi esineb insuldihaigetel sageli depressioon