Geenmuundatud rakke sisaldavad rätseparavimid kui uudne alternatiiv kasvajaravis

Kimäärset antigeeniretseptorit kandvad T-rakud ehk CAR-T-rakud on uue toimemehhanismiga ravimid, mis on näidustatud mõnede vereloomeelundkonna pahaloomuliste kasvajate raviks. Nende erinevuseks võrreldes normaalsete T-rakkudega on võime tunda ära kasvaja antigeene koesobivuskompleksi valkudest sõltumatult. See omadus suurendab nende võimet kasvajarakke hävitada. CAR-T-rakud liigituvad uudseks ravimiks, mis on bioloogiliste ravimite väikesearvuline kõrgtehnoloogiline alamrühm. Esimesed CAR-T-rakkudel põhinevad ravimid said Euroopa Liidus müügiloa 2018. aastal ja 2023. aasta aprilli seisuga on neid turul juba kuus. CAR-T-rakkude arendus on väga aktiivne – eesmärk on vähendada kaasnevaid riske, suurendada tõhusust ning ravida ka teist tüüpi kasvajaid, näiteks soliidtuumoreid. Artiklis on kirjeldatud CAR-T-rakkude algmaterjaliks olevaid T-rakke, CAR-T-rakkude paigutumist ravimite seas, ravimi valmistamise ja toimimise eripärasid ning samuti seda tüüpi ravimite võimalikke arengusuundi

The changes of land use in agricultural manufacturers in Jõgeva County, comparing the years 2015 and 2017

Bakalaureusetöö Geodeesia ja maakorralduse õppekavalKogu Euroopas ja ka Eestis toimuvad muutused põllumajandusmaade kasutuses. Maakasutuse muutuseid on mitmeid. Nendeks on põldude metsastumine, metsade muutmine põldudeks, linnastumine, maade koondumine ja haaramine. Üheks muutuseks on maade koondumine, mille tulemusena suurettevõtjad suurendavad oma põllumajandusmaa pindala väiketootjate arvelt. Koondumise põhjuseid on mitmeid ja need on EL-i piirkondades erinevad. Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis tekkis põllumajandusmaa koondumine peale maareformi läbiviimist. Üks põhjus, miks toimub maade koondumine Euroopa riikides on Ühise Põllumajanduspoliitika raames makstavad toetused. Töö eesmärk on välja selgitada põllumajandusliku maakasutuse muutused Jõgevamaal võrreldes aastaid 2015 ja 2017. Töö on koostatud kahes osas. Selleks, et anda ülevaade maade koondumise teoreetilisest taustast on läbi töötatud mitmeid publikatsioone, sh varasemalt samal teemal koostatud lõputöid. Empiiriline osa koosneb kahest peatükist, millest esimeses on kasutatud Statstikaameti üldnäitajaid põllumajanduslike majapidamiste arvu ning nende põllumajandusmaa kasutusest Eestis ja Jõgevamaal aastatel 2001 kuni 2016. Teises peatükis on analüüsitud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmeid, et anda ülevaadet Jõgevamaa põllumajandustootjate maakasutuse kohta aastatel 2015 ja 2017. Jõgevamaale registreeritud põllumajandustootjad on jagatud suurusgruppidesse ning on välja toodud tootjate, pindala ja maatükkide osakaal suurusgruppide järgi. Analüüsist selgus, et nii Eestis kui ka Jõgevamaal on põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud ja põllumajandusmaa hulk suurenenud võrreldes aastaid 2003 ja 2016. Statistikaameti andmetel vähenese Eestis 13 aastaga 20 000 majapidamist ning põllumajandusmaa pindala suurenes 200 000 hektarit. Suurusgruppide järgi on näha, et toimub maade koondumine suurte ettevõtete kasutusse. Järjest vähemaks jääb väiksematesse suurusgruppidesse kuuluvate tootjate arv ning nende põllumajandusmaa pindala. Seega, mida suurem on suurusgrupp, seda vähem on tootjaid. Samas põllumajandusmaa pindala suureneb. See näitab seda, et toimub maade koondumine väiksema hulga tootjate kätte. Töö autori hinnangul saab sarnase uuringu läbi viia ka kogu Eesti kohta ning saaks seejuures eraldi välja tuua põllumajandustootjate maakasutuse muutused Eestis suurusgruppide alusel.Changes in the use of agricultural lands are taking place across Europe and in Estonia. There are several land use changes. These are afforestation of the fields, conversion of forests into fields, urbanization and land grabbing. One of many changes is the land grabbing. Land grabbing refers mainly to the purchase of agricultural lands by large manufacturers from far smaller manufaturers. There are many reasons for the land grabbing and they are diferent in the regions of the European Union. In Europe, including Estonia, the land grabbing increased after the land reform. At the moment, however the land grabbing in European countries is promoted by subsidies paid under the common agricultural policy. The aim of this study is to identify changes in agricultural producers land use in Jõgeva County comparing the years 2015 and 2017. The study has been dividend in two parts. To give an overview of the theoretical background of the land grabbing, several Publications have been developed, including earlier theses prepared on the same subject. The empirical part is dividend into two parts. In second part, there has been used Estonia Statistics general indicators on the number of agrucultural holding and their use of agricultural land in Estonia and Jõgeva County between 2001 to 2016. In second part, there is used Estonia Agricultural Registers to give an overview of land use by agricultural manufacturers comparing years 2015 and 2017. Manufacturers registered in Jõgeva County are dividend into groups of the share of manufacturers, area and parcels and compared by size groups. The analysis showed, that the number of agricultural manufacturers has decreased and the area of the agricultural land has increased in both Estonia and Jõgeva County comparing years 2011 and 2016. According to Estonia Statistics, 20 000 households decreased in Estonia in 13 years and the are of agricultural land increased by 200 000 hectares. By size groups, we can see that landi s concentrated in large companies. The number of smallscale producers and the area of their agricultural land is decreasing. Therefore, the larger the size group, the less manufacturers. At the same time, the are of agricultural land is increasing. This shows that the land concentration is in the hands of smaller number of producers. In addition, similar study can be carried out for the whole of Estonia

Õpilaste lugemistulemuste selgitamine: metakognitiivsed õpistrateegiad on olulised, õpilase tulemused sõltuvad koolist

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Lugemisoskust peetakse hariduse alustalaks ja sellega seotud tegureid on mitmeid. Käesolev tööga uuriti õpistrateegiate rolli õpilaste lugemistulemuste erinevuste selgitamisel, millised tegurid võivad olla erinevuste allikaks ja mil määral sõltuvad individuaalsed õpilase lugemistulemused koolidevahelistest erinevustest. Töös kasutati PISA 2009 uuringu andmeid, sh. väga oluliste metakognitiivsete õpistrateegiate kohta. Metakognitsioon on kõrgema taseme mõtlemisvõime, teadlikkus sellest, kuidas õppimine toimub jms. Analüüsi lisati õpilase ja kooli taustaandmed (sotsiaalmajanduslik-kultuuriline taust, õpilase sugu ja kooli keel) ning õpikeskkonna näitajad (õpilase-õpetaja suhted ja distsipliin). Uuriti Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Norra andmeid. Kooli õppekeel kaasati uuringusse, kuna nii Eestis kui Soomes on muret tekitanud erineva õppekeelega koolide õpilaste erinevad tulemused. Kasutati mitmetasandilist modelleerimist, mis arvestab üksikisiku gruppi kuulumist, võimaldab selgitada süstemaatilisi erinevusi põhjustanud muutujaid ning ennustada, kuivõrd muutuja suurendaks või vähendaks uuritavat õpitulemust. Kõikide muutujatega mitmetasandiline mudel selgitas kokku 56-67% koolidevahelisest variatiivsusest ning umbes 30% õpilastevahelisest variatiivsusest. Seejuures katab metakognitiivsete õpistrateegiate poolt selgitatav sellest suurima osa, mis näitab, et nende kõrgema taseme õpistrateegiate rolli õpilase lugemisoskuse edendamisel võib pidada väga oluliseks. Kõigis riikides tulenevad õpilastevahelised erinevused mingil määral koolidevahelistest erinevustest: Soomes oli grupi efekt väikseim 9%, Norras 10%, Rootsis 16%, Eestis 21%, Lätis 23% ja Leedus 32%. Kõigis neis riikides kehtib 15-aastastele kohustuslik kooliharidus ning kõigile võrdset haridust lubav hariduspoliitika, kuid koolidevaheliste erinevuste ulatus seab selle võrdsuse väite kahtluse alla. Balti riikides eelistasid õpilased Põhjamaade õpilastega võrreldes sagedamini traditsioonilisi õpistrateegiaid (nt. mälutehnikaid) ning Eestis oli venekeelsete koolide õpilaste puhul see eelistus suurem kui eestikeelsete koolide õpilaste vastustes, kuid mälutehnikatele rõhudes õpilase lugemistulemus pigem langeb. Erineva õppekeelega koolide poiste ja tüdrukute lugemistulemuste selgitamisel oli metakognitiivsel üldistamise strateegial kõige suurem osa. Kui taustategurite efekt oli kontrollitud, selgitasid õpistrateegiad siiski veel 22−27% õpilastevahelisest variatiivsusest. Soomes ilmnes tüdrukute lugemistulemus enam õpistrateegiatest sõltuvat, samas aga Eestis hoopis vastupidi - õpistrateegiad selgitasid poiste lugemistulemuste variatiivsust rohkem kui tüdrukute puhul.Reading literacy is considered the foundation of education, and there are many related factors contributing to it. The aim of the thesis was to study the role of learning strategies in explaining differences in reading literacy performance, discovering the sources of variation, and revealing the extent of school accountability for individual differences in reading literacy performance. The PISA 2009 data were chosen for the current analyses due to a unique combination of reading proficiency tests and student responses on learning strategies, including the metacognition- the higher level thinking ability, which has been found to have a powerful effect on learning results. The background factors (socio-economic and cultural status, gender, school language) and classroom environment factors (teacher-student relations and disciplinary climate) were included. The school language was added due the worrying situation of schools with different instructional language showing different results both in Estonia and Finland. Latvia, Lithuania and Estonia as Baltic countries, and Sweden, Norway and Finland as Nordic countries were in the study. The multilevel modeling was used to discover the factors explaining systematic differences, and to take the group effect (individual results depending on the group the person belongs to) into account. It became evident that metacognitive learning strategies are strong predictors of reading literacy achievement, and one of the strongest sources of systematic variation, even after the group effect was taken into account and the effect of other influential variables was controlled for. All the learning strategy variables together explained 56-67% of differences between schools, and about 30% of differences between students. In all studied countries the differences between students are partly dependent on the differences between schools: in Finland the smallest 9%, Norway 10%, Sweden16%, Estonia 21%, Latvia 23% and Lithuania 32%. The between-school differences are seen as serious issue discrediting the equality of education. The students of Baltic countries reported greater use of traditional learning method such as memorization, but according to the regression analysis, applying memorization would less likely end up with success in reading. Metacognition also plays important role in explaining the differences among boys and girls in schools with different instructional language. When contextual factors were controlled for, the student awareness of learning strategies still explained about 22– 27% of between-student variation. In Finland the girls’ reading results appeared to be dependent on learning strategies, while in Estonia the opposite– student awareness of learning strategies explained more of boys’ variation of reading test results

Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid

Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne.Eestis on paljud autorid vaadelnud PISA 2006 ja 2009 tulemusi keskendudes põhiliselt nende olemuse selgitamisele ja erinevatele võrdlustele. Tänu Eduko uurimistoetusele oli autoritel võimalik PISA tulemusi analüüsida, kusjuures autorid keskendusid põhiliselt PISA tulemuste seostele koolide juhtimisega, õpilaste õpistrateegiatega, nende õpimotivatsiooniga jne. Uuringu käigus leiti uusi ideid, millele saab toetuda eesti kooli arendamisel

Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid: Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne

Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti kooli olukorda ja arenguid PISA 2009 andmete põhjal. Eesti üldharidussüsteemi tugevuste ja probleemide leidmiseks võrreldakse Eesti PISA 2009 tulemusi teiste riikide tulemustega. Juba alates PISA esimestest uuringutest on teada, et riigi tasandil fikseeritavad kõrged õppimisega seotud hoiakulised näitajad (õppimisstrateegiad, õpihuvi- ja motivatsioon, õpilaste enesekohased hoiakud) on negatiivselt seotud õpilaste saavutustega. Eesti arengut analüüsitakse PISA 2009 üldtulemuste ning üksiktulemuste ja kõigi taustaandmete võrdlemisel PISA 2006 vastavate näitajatega. Kui taustanäitaja muutus on statistiliselt olulises seoses PISA tulemuste muutusega, siis on see üks võimalik selgitus Eesti PISA tulemuste muutusele. Järeldused võimaldavad kindlamalt otsustada, milliste arengutega Eesti haridussüsteemis tuleb jätkata ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks, kooli küsimustiku vastuste analüüsimisel saab leida, millised õpetamise ja hindamise viisid, milline õppekava ja hariduspoliitika on tänapäeval perspektiivsed. Need teadmised võimaldavad paremini realiseerida EDUKO eesmärki kujundada tulevikkuvaatav õpetajahariduse süsteem

Hõbekuulid vähiteraapias: teel suunatud vähiravi poole

Vähiuuringute üheks keskseks eesmärgiks on vähirakke normaalsetest rakkudest eristavate ravimite väljatöötamine. Kliinilises kasutuses olevate vähiravimite puuduseks on nende vähene selektiivsus ja sellest tingitud kõrvalmõjud normaalsetes kudedes. Artiklis on antud ülevaade suunatud vähiravimite valjatöötamisest ja suundumustest. Suunatud vähiravi põhineb molekulaarsetel erinevustel vähikoe ja normaalsete veresoonte vahel. In vivo faagidisplei meetodi abil on võimalik veresoonte haigusspetsiifilisi molekulaarseid mustreid kaardistada. Selle tulemuseks on peptiidid, mis seostuvad selektiivselt vähiveresoontega. Need kullerpeptiidid nagu ka teised kasvaja veresoontega selektiivselt seonduvad molekulid (antikehad, aptameerid) võimaldavad kasvajasse viia vähiravimeid ja kontrastaineid. Hiljuti avastatud kasvajakude penetreerivad peptiidid põhjustavad vähiveresoonte selektiivset lekkimist. Koos ravimitega manustatuna põhjustavad need peptiidid ravimi väljumist kasvaja veresoontest ja tungimist kasvajakoesse – tulemuseks on ravimi terapeutilise indeksi paranemine.Eesti Arst 2015; 94(5):281–28

Cellular delivery of small interfering RNA by a non-covalently attached cell-penetrating peptide: quantitative analysis of uptake and biological effect

Cell-penetrating peptides (CPPs) have evolved as promising new tools to deliver nucleic acids into cells. So far, the majority of these delivery systems require a covalent linkage between carrier and cargo. To exploit the higher flexibility of a non-covalent strategy, we focused on the characterisation of a novel carrier peptide termed MPGα, which spontaneously forms complexes with nucleic acids. Using a luciferase-targeted small interfering RNA (siRNA) as cargo, we optimised the conditions for MPGα-mediated transfection of mammalian cells. In this system, reporter gene activity could be inhibited up to 90% with an IC(50) value in the sub-nanomolar range. As a key issue, we addressed the cellular uptake mechanism of MPGα/siRNA complexes applying various approaches. First, transfection of HeLa cells with MPGα/siRNA complexes in the presence of several inhibitors of endocytosis showed a significant reduction of the RNA interference (RNAi) effect. Second, confocal laser microscopy revealed a punctual intracellular pattern rather than a diffuse distribution of fluorescently labelled RNA-cargo. These data provide strong evidence of an endocytotic pathway contributing significantly to the uptake of MPGα/siRNA complexes. Finally, we quantified the intracellular number of siRNA molecules after MPGα-mediated transfection. The amount of siRNA required to induce half maximal RNAi was 10 000 molecules per cell. Together, the combination of methods provided allows for a detailed side by side quantitative analysis of cargo internalisation and related biological effects. Thus, the overall efficiency of a given delivery technique as well as the mechanism of uptake can be assessed