Valguse levik ühemoodilistes optilistes nanofiibrites

http://tartu.ester.ee/record=b2693091~S1*es

Neonataalne hemokromatoos ei osutunud fataalseks haiguseks

Neonataalne hemokromotoos on harva esinev halva prognoosiga raualadestushaigus. Raua ladestumine loote organismi algab umbes 24. rasedusnädalal. Rasedus võib sel puhul lõppeda loote surma, enneaegsuse või arengupeetusega. Edasine haiguse kulg on progresseeruv ja lõpeb sageli surmaga. Nüüdisaegse meditsiini kasutuses ei ole võimalusi haiguse avastamiseks looteeas. Vastsündinul avaldub haigus hemor- raagilise ja raske maksa puudulikkuse sündroomina. Haiguse etioloogia ei ole lõplikult selge. Haiguse mõõduka väljendusastme korral võib ravi, mis on suunatud liigse raua eemaldamisele organismist, ja antioksüdantravi osutuda tulemuslikuks. Samuti võib maksa siirdamine olla tõhus ravimeetod. Eesti Arst 2007; 86 (5): 354–35

Rahvusvaheline rakendusteatri loomeplatvorm ja konverents "Draama ühendab inimesi: teater elukestvas õppes"

http://www.ester.ee/record=b4483303*es

Climate Benefit of Different Tree Species on Former Agricultural Land in Northern Europe

The new European Union Forest Strategy for 2030 aims to plant an additional 3 billion trees on non-forest land to mitigate climate change. However, the choice of tree species for afforestation to achieve the maximum climate benefit is unclear. We compared the climate benefit of six different species in terms of carbon (C) sequestration in biomass and the harvested wood substitution in products to avoid carbon dioxide (CO2) emissions from fossil-based materials over the 100-year period by afforesting about 1/4 of the available area in northern Europe. The highest climate benefit was observed for larch, both at a stand scale (1626 Mg CO2 eqv. ha(-1)) and at the landscape level for the studied scenario (579 million Mg CO2 eqv.). Larch was followed by Norway spruce, poplar, hybrid aspen and birch, showing a climate benefit about 40-50% lower than that for larch. The climate benefit of willow was about 70% lower than larch. Willow showed 6-14-fold lower C stocks at the landscape level after 100 years than other tree species. The major climate benefit over the 100-year period comes from wood substitution and avoided emissions, but C stock buildup at the landscape level also removes significant amounts of CO2 already present in the atmosphere. The choice of tree species is important to maximize climate change mitigation

Direct Translocation as Major Cellular Uptake for CADY Self-Assembling Peptide-Based Nanoparticles

Cell penetrating peptides constitute a potent approach to overcome the limitations of in vivo siRNA delivery. We recently proposed a peptide-based nanoparticle system, CADY, for efficient delivery of siRNA into numerous cell lines. CADY is a secondary amphipathic peptide that forms stable complexes with siRNA thereby improving both their cellular uptake and biological response. With the aim of understanding the cellular uptake mechanism of CADY:siRNA complexes, we have combined biochemical, confocal and electron microscopy approaches. In the present work, we provide evidence that the major route for CADY:siRNA cellular uptake involves direct translocation through the membrane but not the endosomal pathway. We have demonstrated that CADY:siRNA complexes do not colocalize with most endosomal markers and remain fully active in the presence of inhibitors of the endosomal pathway. Moreover, neither electrostatic interactions with cell surface heparan sulphates nor membrane potential are essential for CADY:siRNA cell entry. In contrast, we have shown that CADY:siRNA complexes clearly induce a transient cell membrane permeabilization, which is rapidly restored by cell membrane fluidity. Therefore, we propose that direct translocation is the major gate for cell entry of CADY:siRNA complexes. Membrane perturbation and uptake are driven mainly by the ability of CADY to interact with phospholipids within the cell membrane, followed by rapid localization of the complex in the cytoplasm, without affecting cell integrity or viability

Pharmacokinetics of penicillin G in preterm and term neonates.

Group B streptococci are common causative agents of early-onset neonatal sepsis (EOS). Pharmacokinetic (PK) data for penicillin G have been described for extremely preterm neonates but poorly for late-preterm and term neonates. Thus, evidence-based dosing recommendations are lacking. We described PK of penicillin G in neonates with gestational age (GA) ≥32 weeks and postnatal age 90% for MICs ≤2 mg/L with doses of 25,000 IU/kg/q12h. In neonates, regardless of GA, PK parameters of penicillin G are similar. The dose of 25,000 IU/kg/q12h is suggested for treatment of group B streptococcal EOS diagnosed within the first 72 hours of life

Ampitsilliini farmakokineetika enneaegsetel ja ajalistel vastsündinutel esimesel elunädalal

Eesti Arst 2022; 101(2):12

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (leping nr. 3-2_8/5671-5/2016) 2016.a. metsanduse programmi projekti nr. 12391

Vastavalt Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahel 30. novembril 2016. aastal sõlmitud lepingule nr. 3-2_8/5671-5/2016 teostati 2016.-2018. aastal olulisimate juuremädanike tekitajate leviku ja kahjustuse uuringud okaspuupuistutes. Projekti vastutavaks täitjaks: Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse- ja metsaökoloogia õppetooli teadur Tiia Drenkhan ning projekti täitjateks Eesti Maaülikooli metsakasvatuse- ja metasökoloogia õppetooli laborant Katrin Jürimaa, doktorant Marili Laas, teadur Kalev Adamson ja dotsent Rein Drenkhan. Juurepessu kahjustuse modelleerimise mudelid koostas metsakorralduse- ja metsatööstuse osakonna teadur Allar Padari. Käesolev projekt on jätkuprojekt KIKi projektile nr. 3698 (2012-2014) „Olulisemate juuremädanike tekitajate leviku ja kahjustuste uuring Eestis“, mille tulemustes toodi välja võimalik kahjude hinnang sõltuvalt puistu keskmisest vanusest viljakate kuuse- ja männienamusega puistutes ning esitati mudelid juuremädanike ja eelkõige juurepessu kahjustuste (leviku) modelleerimiseks. Projekti esimeses järgus koguti proove vaid uuendusraie puistutest, seetõttu oli mudeli prognoosi täpsuse parandamiseks vajalik koguda lisaproove ka noorendike ja harvendusraie puistutest. Seda eesmärki silmas pidades koguti käesoleva projekti raames proove erineva vanusega männipuistutest: noorendikud, harvendusraie ja uuendusraie alad. Aruandes esitatakse hariliku männi andmestik, hariliku kuuse erinevates vanusevahemikus (1-20; 21-40; 41-60; 61-80; 81-100 ja üle 100) kogutud proovide tulemusi analüüsitakse ning esitatakse vastavad andmed RMK projekti „Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides“ (kestvus 01.09.2016-31.08.2019) raames, mille põhitäitjate hulgas on ka käesoleva aruande autorid (R. Drenkhan, A. Padari, T. Drenkhan). Käesoleva projekti eesmärgiks on olulisemate juuremädanike tekitajate (juurepess ja külmaseen) leviku ulatuse ja liigilise koosseisu ning esinemise sageduse uurimine viljakates kasvukohatüüpides ning juurepessu kahjustuste modelleerimise mudeli täiendamine hariliku männi puistutest kogutud andmete põhjal. Okaspuupuistutes, mis moodustavad enamuse meie metsadest ja annavad olulisema osa saadavast tarbepuistust, põhjustavad juuremädanikud enim kahjustusi. Hinnanguliselt kaotab üksnes juurepessu tõttu metsaomanik kuni kolmandiku potentsiaalsest metsatulust ning kahju kogu Euroopas ulatub ca 790 miljoni euroni aastas (Woodward et al., 1998). Lisaks tuleb arvestada patogeenide võimalikke kahjutusi kliimamuutuste kontekstis, sest ilmastikus toimuvad muutused soodustavad patogeenide levikut. Projekti tulemused on olulised rahvusvahelises koostöös, näiteks juurepessu geneetilise struktuuri uuringute osas. Juurepessu geneetilise struktuuri tundmine on oluline efektiivsema tõrjestrateegia välja töötamiseks, see annab informatsiooni seene geneetilisest mitmekesisusest ning aitab hinnata patogeeni levikupotentsiaali ja elujõulisust. Tulemuste analüüsimisel on oluline taustainfona silmas pidada eelmise metsapõlve kändude nakkuskoormust noorendikes (so. mädaniku olemasolu kändudel) ning mädaniku ulatust raiekändudel (harvendusraie, uuendusraie alad). Käesoleva projekti tulemuste põhjal ei esitata konkreetseid numbreid juuremädanike poolt tekitatava majandusliku kahju suuruse kohta. Küll aga antakse hinnang sõltuvalt puistu vanusest ja metsa arenguklassist ning raieviisist männienamusega puistutes

Vastsündinute hiline hemorraagiline tõbi ehk hiline K-vitamiini defi tsiidist põhjustatud verejooks. Kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

K-vitamiini kui olulise koagulatsiooni komponendi defi tsiit võib põhjustada spontaanseid eluohtlikke hemorraa­giaid. Kõikidel vastsündinutel esineb sünnil suhteline K-vitamiini puudulik­kus, mille tõttu lastele manustatakse profülaktiliselt sünni järel K-vitamiini. K-vitamiini defitsiidi kliiniliseks väl­jenduseks on verejooksud. Arvestades lapse vanust verejooksu tekkimise ajal, jaotatakse K-vitamiini defi tsiidist põh­justatud verejooks kolmeks alatüübiks: varane, klassikaline ning hiline vorm. Hilised tüsistused on harvad. Haigusju­hu kirjelduses käsitletakse ühe kuu va­nust poisslast, kes hospitaliseeriti inten­siivravi osakonda seoses teadvushäirega, mille põhjuseks olid hilisest K-vitamiini puudulikkusest tingitud ajuverevalu­mid. Pärast sündi ei olnud laps saanud profülaktilist ravi K-vitamiiniga. Eesti Arst 2008; 87(10):812−81

RMK lepinguline projekt 2016 - 2019: Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides lõpparuande pikem versioon (LISA)

Käesolev uurimustöö on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli kolme aastane lepinguline koostööprojekt. Iga osa koostasid või selle osa sisulist analüüsi juhtisid erinevad autorid, kes on nimetatud iga vastava aruande osa ees. Töö eesmärk on selgitada hariliku kuuse puistute majandamise (hooldus-, harvendus- ja sanitaarraie) mõju juuremädanike levikule ja kahjustusele ning seente ja epifüütide elurikkusele võrrelduna majandamata (raiumata) puistutega. Lepinguline töö jagunes järgmisteks osadeks: mullaseente elustik, lamapuidu seente elustik, seente elustik eluspuude puidus ja kändudes, samblike ja sammalde elustik, juurepessu antagonistid ning metsamajanduslik osa. Viimane sisaldab mädanike kahjude hinnanguid kuusikutes ja selle majanduslikke kalkulatsioone. Lepingulise koostööprojekti eesmärgid olid järgmised: 1. Hinnata erinevate metsamajandamise võtete, hooldusraiete korduse ning teostamise aja (puistu vanus ja aastaaeg) mõju patogeenide arvukusele, mullaelustikule ja epifüütidele viljakates kuuse-enamusega metsades. 2. Analüüsida teaduslikult kuusikute raieringi pikkuse mõju kuuse tüvepuidu sortimentide väljatulekule, tüvekahjustuste ulatusele ja elurikkusele. 3. Hinnata juuremädanikest tingitud majandusliku kahju suurust ja patogeenide arvukust viljakates kuusepuistutes (sh kändudes ja mullas) ning ühtlasi tuvastada potentsiaalseid juuremädanike antagoniste Eesti mulla- ja kliimatingimustes. 4. Koostada arvutusmudelid, mis võimaldavad erinevate sisendite (mädanike osakaal ja levik tüves, hooldusraiete aeg puistu vanusest ja vegetatsiooniperioodist lähtuvalt, mulla elurikkus) abil kirjeldada kuusikute kasvukäiku ja arvutada erinevaid tegureid arvestavad küpsusvanused, nt mahu- ja hinnaküpsus