Mutual Learning during Post-implementation. A study of designing a maternal and child health application in rural Tanzania

Cooperation between users and designers requires mutual learning about the information system to be developed, and research has provided guidelines and techniques for how to achieve it. However, for designers working in contexts where they experience a wide knowledge gap between themselves and prospective users, attaining mutual learning (ML) in these settings can be challenging. This study demonstrates an action research project carried out at a rural clinic in Tanzania to develop and implement an electronic medical record system. In that setting, techniques such as hands-on training, prompted reflections and extensive support after implementation helped the nurses (system users) to learn how to use the system. Similarly, these techniques helped the designers to learn about the clinical work. Large parts of the ML therefore took place during and after the system implementation when there was a real system to mutually learn from

Travelling an unfamiliar road: Implications for the entry of design practitioners into healthcare

This thesis reflects on the User Experience design practice employed for the HealthMap project to create online interactive self-management plans for people with HIV. It traces the development of collaborative design understanding within the multidisciplinary team and identifies key elements in the development of a healthcare IT design practice that lay the foundation for an emerging Community of Practice for Healthcare Experience Designers

Sotsiotehniline lähenemine tehnoloogilistes juurutustes OÜ Monier lahenduste näitel

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on konkreetse juhtumianalüüsi põhjal hinnata, kuidas sobitub ettevõttesisese infotehnoloogilise rakenduse arendus ja disain sotsiaalinformaatika teooria ning kitsamalt sotsiotehnilise lähenemise konteksti, kui rakenduse arendamisel ei ole nimetatud paradigmasid arvestatud. Sotsiotehnilise lähenemismudeli kohaselt tuleb IT-rakenduse arenduse puhul asetada süsteemi tehniline ja sotsiaalne kontekst võrdsetele positsioonidele. Sotsiotehniline lähenemine ei ole tehnoloogiakeskne vaid arvestab ka keskkonnaga, kuhu süsteem asetub, nt süsteemi lõppkasutaja ja muude sidusgruppidega, tööpraktikate ja organisatsiooni strateegiatega. Töö uurimisobjektiks on katusekive ning –paigaldustarvikuid tootvas ettevõttes OÜ Monier juurutatud materjalide tuvastamiseks ja laotoimingute registreerimiseks mõeldud laolahenduse pilootprojekt. Lisaks OÜ Monierile on juurutusprotsessiga seotud osapooled AS ID-Balti, kui laolahenduse tarkvara ja kasutajaliidese arendaja ning seadmete tarnija ja BT Consult GmbH, kui lahenduse majandustarkvara tugi ja liidestaja. OÜ Monier on osa Monier Grupi seitsmest riigist koosnevast Põhjamaade ja Baltikumi äriüksusest. Lahenduse pilootprojekt juurutati OÜ Monieri Kiiul asuvas laos. Organisatsiooni strateegiline plaan nägi ette, et pilootprojekti õnnestumise korral väetakse lahendus kasutusele kõikides regiooni ladudes. Töö uurimustulemuste eesmärgiks ei ole hinnangute andmine uurimisobjektile ning selle projektikäsitlusele, vaid analüüsida seda, kas ja millisel määral ettevõttesisese infotehnoloogilise lahenduse arendusprotsess antud juhtumi põhjal kattub sotsiaalinformaatika lähenemismudeliga. Töö põhilisteks uurimisküsimusteks olid lahenduse juurutusprotsessi ning juhtumi sotsiotehnilise konstruktsiooni vaheliste peamiste sarnasuste ning erinevuste leidmine ning nende mõjude hindamine projekti lõpptulemusele. Juhtumianalüüsiks oli töö autoril kasutada lahenduse arenduse projektdokumentatsioon. Täiendavate uurimisandmete kogumiseks kasutas autor semistruktureeritud intervjuusid ning kirjalikke avatud küsimustega ankeete. Uurimisandmete kogumiseks on küsitletud kõiki projekti seotud osapooli ja võtmeisikuid. Projekti analüüsi tulemuste võrdlemise aluseks sotsiotehnilise lähenemismudeliga oli autori poolt projektile loodud sotsiotehniline konstruktsioon. Lõppjärelduse objektiivsuse tagamiseks on leitud erinevustele küsitud kommentaarid Monieri laolahenduse arenduse projektijuhilt. Uurimistulemusest selgus, et töös vaadeldud IT-rakenduse arendusprotsess pigem kattus sotsiaalinformaatika ning sotsiotehnilise paradigmadega. Kuigi püstitatud eesmärgis olid ärilised, siis uue laolahenduse kaardistamisel ja disainimisel lähtuti peamiselt organisatsiooni standardsetest tööprotsessidest ning sellest, et uus laolahendus oleks kasutaja jaoks võimalikult kergesti omandatav, lihtne ja mugav kasutada ning, et selle kasutamine häiriks võimalikult vähe tema põhitööd. Projekti arendusse olid kaasatud kasutajad, mitte küll päris laotöötajate vaid laojuhatajate tasemel, kuid Monieri töökorraldus on ülesehitatud sellisena, et laojuhatajad teostavad samuti vajadusel kõiki jooksvaid laotoiminguid. Seetõttu käsitles Monier neid antud projekti raames lõppkasutajana. Peamised erinevused ilmnesid uue lahenduse arendusprotsessi arvestamisel organisatsiooni olemasoleva tehnoloogilise infrastruktuuriga. Arenduse käigus tekkis mitmeid probleeme uue lahenduse liidestamisel olemasoleva majandustarkvaraga ning projektimeeskond ei olnud informeeritud kõikidest Monieri projektiga seotud IT-otsustest. Antud asjaolude tõttu tekkis projekti arenduse käigus väiksemaid tõrkeid, mis põhjustasid seisakuid projekti ajagraafikus ning lükkasid edasi lahenduse lõplikku kasutuselevõttu. Lisaks ei ole Monieril välja töötatud lahenduse lõplik tugistruktuur. Autor on juhtumi analüüsi tulemusena toonud välja ka mõned soovitused analoogsete arenduste juurutusprotsessi edukaks planeerimiseks ja läbiviimiseks, mis on esitatud käesoleva töö järelduste ja diskussiooni osas. Töö kokkuvõttena võib öelda, et Monieril laolahenduse arenduse projektijuhtimine kattus mitmetes olulistes punktides sotsiotehnilise paradigma vaadetega IT-arendustele. Suuri põhimõttelisi erinevusi lähenemiste vahel autor ei tuvastanud. Leitud erinevused olid eeskätt väiksemates detailides. Uurimustulemused ei andnud ühest vastust sellele, palju nendest erinevustest oleks olnud võimalik juurutusprotsessi täpsema planeerimisega ära hoida

Implication des utilisateurs dans le développement des innovations médicales : une analyse sociotechnique de la collaboration et de ses enjeux pour l’organisation des soins

Les changements technologiques ont des effets structurants sur l’organisation des soins dans notre système de santé. Les professionnels de la santé et les patients – les principaux utilisateurs des innovations médicales – sont des acteurs clés dans les trajectoires suivies par les nouvelles technologies en santé. Pour développer des technologies médicales plus efficaces, sécuritaires et conviviales, plusieurs proposent d’intensifier la collaboration entre les utilisateurs et les développeurs. Cette recherche s’intéresse à cette prémisse sur la participation des utilisateurs dans les processus d’innovation médicale. L'objectif général de cette recherche est de mieux comprendre la collaboration entre les utilisateurs et les développeurs impliqués dans la transformation des innovations médicales. Adoptant un cadre d’analyse sociotechnique, cette thèse par articles s’articule autour de trois objectifs : 1) décrire comment la littérature scientifique définit les objectifs, les méthodes et les enjeux de l’engagement des utilisateurs dans le développement des innovations médicales; 2) analyser les perspectives d’utilisateurs et de développeurs de technologies médicales quant à leur collaboration dans le processus d’innovation; et 3) analyser comment sont mobilisés, en pratique, des utilisateurs dans le développement d’une innovation médicale. Le premier objectif s’appuie sur une synthèse structurée des écrits scientifiques (n=101) portant sur le phénomène de la participation des utilisateurs dans les processus d’innovation médicale. Cette synthèse a dégagé les méthodes appliquées ou proposées pour faire participer les utilisateurs, les arguments normatifs véhiculés ainsi que les principaux enjeux soulevés. Le deuxième objectif repose sur l’analyse de trois groupes de discussion délibératifs et d'une plénière impliquant des utilisateurs et des développeurs (n=19) de technologies médicales. L’analyse a permis d’examiner leurs perspectives à l'égard de diverses approches de collaboration dans les processus d'innovation. Le troisième objectif implique l’étude d’une innovation en électrophysiologie lors de la phase de recherche clinique. Cette étude de cas unique s'appuie sur une analyse qualitative d'études cliniques (n=57) et des éditoriaux et synthèses de connaissances dans des revues médicales spécialisées (n=15) couvrant une période de dix ans (1999 à 2008) ainsi que des entrevues semi-dirigées avec des acteurs clés impliqués dans le processus d’innovation (n=3). Cette étude a permis de mieux comprendre comment des utilisateurs donne un sens, s’approprient et légitiment une innovation médicale en contexte de recherche clinique. La contribution générale de cette thèse consiste en une meilleure compréhension de l’apport des utilisateurs dans les processus d’innovation médicale et de sa capacité à aligner plus efficacement le développement technologique avec les objectifs du système de santé.Technological changes have major effects on health care organization. Health professionals and patients – the main users of medical innovations – are key actors in the ongoing development and refinement of new medical technologies. To develop more efficient, safe and user-friendly medical technologies, many propose enhancing collaboration between technology users and developers. This research investigates the premise of involving users in the medical innovation process. The main objective of this research is to better understand the collaboration between users and developers involved in the transformation of medical innovations. Adopting a sociotechnical approach, this thesis by article has three objectives: 1) Describe how the literature defines the objectives, methods and issues of engaging users in the development of medical innovations; 2) Analyze the perspectives of users and developers of medical technologies with regards to their collaboration in the innovation process; and 3) Analyze how users are mobilized in practice in the development of medical innovation. The first objective is addressed by a narrative synthesis of the scientific literature (n=101) on user involvement in the medical innovation process. This synthesis has identified the methods used or proposed, normative arguments conveyed, and the main issues raised by involving users. Analysis of data from three deliberative focus groups and a plenary involving users and developers (n=19) of medical technology were employed to address the second objective. The analysis details their perspectives on various modes of collaboration in the innovation process. The third objective involves a case study of an innovation in electrophysiology at the clinical research phase. This case study is based on a qualitative analysis of clinical studies (n=57), editorials and reviews in medical journals (n=15) covering a ten year period (1999-2008) and semi-structured interviews with key actors involved in the innovation process (n=3). This study provides insight into how users make sense of, appropriate and legitimize medical innovation in the context of clinical research. The overall contribution of this thesis is a better understanding of user involvement in the medical innovation process and how to more effectively align technological development with the objectives of the health system

Front-Line Physicians' Satisfaction with Information Systems in Hospitals

Day-to-day operations management in hospital units is difficult due to continuously varying situations, several actors involved and a vast number of information systems in use. The aim of this study was to describe front-line physicians' satisfaction with existing information systems needed to support the day-to-day operations management in hospitals. A cross-sectional survey was used and data chosen with stratified random sampling were collected in nine hospitals. Data were analyzed with descriptive and inferential statistical methods. The response rate was 65 % (n = 111). The physicians reported that information systems support their decision making to some extent, but they do not improve access to information nor are they tailored for physicians. The respondents also reported that they need to use several information systems to support decision making and that they would prefer one information system to access important information. Improved information access would better support physicians' decision making and has the potential to improve the quality of decisions and speed up the decision making process.Peer reviewe

Development of an online self-management intervention for adults with type 2 diabetes (HeLP-Diabetes)

Background: The prevalence of type 2 diabetes is increasing and estimates suggest that by 2030 nearly 1 in 10 adults worldwide will be living with this condition. 10% of the NHS budget is spent on treating diabetes and related complications like heart attacks, strokes and blindness. Improving self-management in people living with type 2 diabetes is crucial in reducing the morbidity and mortality associated with this disease. Uptake of group-based self-management training is low and there is an urgent need for evidence based and effective alternatives. Computer-based interventions have the potential to provide cost-effective self-management training and improve outcomes for people with type 2 diabetes. The eHealth Unit was awarded a 5 year NIHR Programme grant for Applied Research to develop, evaluate and implement an online self-management intervention for adults with type 2 diabetes. This thesis describes my contribution towards developing the intervention. Aims/objectives: To describe the development of an online self-management intervention for adults with type 2 diabetes. Methods: The intervention development process was modelled on the MRC guidelines for developing complex interventions. This started with a systematic review of the literature on computer-based self-management interventions for adults with type 2 diabetes. Suitable theories to underpin the intervention were identified and used to construct a logic model to describe the potential mode of action. Qualitative work with people living with type 2 diabetes and health professionals was used to explore patient and professional defined wants and needs from such interventions. This data was then synthesized to inform the development of a theory-based online intervention called HeLP-Diabetes, designed to improve self-management in people living with type 2 diabetes. Conclusions: The synthesis of previous evidence with new qualitative data from patients and health professionals has helped to create a unique online intervention that will hopefully help bridge current gaps in the delivery of self-management training and improve outcomes for people with type 2 diabetes