Projekti kood: 9312137800019

Kalastikku on Eesti väikejärvedes läbi aegade peetud oluliseks elustiku osaks. Ülestähendused kalastiku kohta on olnud pigem praktilist laadi – kui palju määrata kalameestele püügitasusid või kui palju ja millist liiki kalu on järvedesse asustatud. Väikejärvede kalastiku kohta on pigem ülevaatlikke kooslust kirjeldavaid töid koostatud ka eelmise sajandi teisel poolel. Nende tööde aluseks on olnud järve läheduses elavate kalameeste küsitlus ja paaritunnine päevane võrgupüük. Eelmise sajandi viimasest kümnendist alates on esmalt Kalakapitali ja hiljem Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna tellimusel koostatud ülevaateid väikejärvede kalastikust kasutades 12-tunnist õhtust-hommikuni katsepüüke erinevate võrkudega, lisaks ka teiste püügivahenditega nagu põhjaõnged ja väikest mõrda meenutavat, kuid pikema juhtaiata kadiskat. Püüki mitmepaneeliliste väikestest kuni suurte silmasuurusteni sisaldavaid (esmalt Lundgreni tüüpi ja hiljem Nordic-tüüpi) võrke on kalastikust ülevaate saamiseks rakendatud kaks aastakümmet. Mõnel järvel on paralleelselt tehtud ka katseid kalastikku hinnata päeval kasutatavate püügivahenditega nagu spinning, kuurits ja kaldanoot. Pikemaajalist ja ööpäevaringset kalastiku uurimist võimaldavad pigem passiivsed püügivahendid nagu võrk, mõrd ja põhjaõnged. Kalastiku hindamise metoodika pole senini käsitlenud kalastiku hindamisvahendina aktiivset päevast kalade paiknemist peegeldavat püünist. Käesolev töö täidabki lünga selles vallas ja annab ülevaate peenesilmalise veonooda rakendamisvõimalusest Eesti väikejärvede kalastiku uurimisel

Kliimamuutuste mõju uuring Eesti väikejärvedele

Ilmastikumuutused on väga laiahaardelised ja mõjutavad kõiki Maa ökosüsteeme. Ühe põhilise kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi (CO2), kontsentratsioon võib 2050. aastateks kahekordistuda, ületades 700 ppm (George 2010) ning IPCC (Intergovernmental Panel of Climate Change 2018) andmetel võib selle sajandi lõpuks õhutemperatuur tõusta kuni 7 kraadi (Nõges, Nõges 2011), mis tähendab olulist survet nii maismaa kui ka vee ökosüsteemidele. Riigid seisavad silmitsi üha enam süvenevate probleemidega, kus kliimasurve ühelt poolt muudab kvaliteedinäitajate dünaamikaid ja teisalt raskendab veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamist. Mitmete stressorite koosmõju mõjutab tugevalt magevee ökosüsteeme, see kandub edasi toiduahela kaudu, mõjutades otseselt ökosüsteemi funktsioneerimist, dünaamikat ja struktuuri (Li et al. 2019). Eesti järvi on uuritud üle saja aasta, mis sobiks kliimast tingitud muutuste jälgimiseks ja selgitamiseks. Paraku tuleb aru saada, et järjepidevat aegrida uuringuandmetest saaks koostada ehk meie suurjärvede kohta. Pikem aegrida on ka Ülemiste kohta. Selle järve haldamine on erafirma käes ja andmete kasutamine teatavate piirangutega. Hiljuti valmis meie asutuse poolt tehtud Ülemiste järve käsitlev uurimus („Ülemiste järve limnoloogiline eksperthinnang“), mis sobib hästi antud projekti konteksti ja soovitame sellekohaseid tulemusi küsida aktsiaseltsilt Tallinna Vesi. Enamuse väikejärvede kohta on andmeid küll üsna varajasest ajast, st inventuurides möödunud sajandi 1920ndaist ja 1930ndaist, kuid enamasti on andmeid vaid ühekordsetest vaatlustest kasvuperioodil. Põhjalikke kompleksseid uuringuid tehti alates 1951. aastast, kuid taas uuriti erinevatel aastatel erinevaid järvi ja enamasti korra suvel. Väikejärvede püsivaatlusi alustati alles 1992. aastal hüdrobioloogilise seire käigus. Tollest ajast on siiani pidevas uurimises ainult kuus järve. Sellises olukorras saame teha ülevaateid suhteliselt lühikese aja jooksul ja väheste järvede kohta. See tähendab, et pigem saame käsitleda ilma mõju veekogudele ja saame esitada ekspertarvamusi kliima mõju kohta. Hindasime kliima ja ilma mõju kuue erineva väikejärve keemilise ja bioloogilise seisundi kujunemisele kasutades väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise varasemate uuringute raames kogutud andmeid ja uurimistulemusi. Järvede füüsikalis-keemiliste parameetrite ja elustiku dünaamika muutuste selgitamiseks kasutati väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire käigus kogutud andmeid ja eksperthinnanguid. Ilmastiku mõju hindamiseks kasutati Riigi Ilmateenistuse ajaloolisi andmeid õhutemperatuuri ja sademete kohta. Peamised küsimused, millele püüdsime vastust leida: - Millised on kliima ja ilma muutumise (keskmine õhutemperatuur, sademed ja neist tulenevad näitajad) otsesed ja kaudsed mõjud väikejärve ökosüsteemi funktsioneerimisele? - Muutuste ja põhjuste selgitamine ning tulevikustsenaariumite kirjeldamine. - Ettepanekute tegemine väikejärvede seisundi säilitamiseks. Võimalusel tehakse prognoose järvede kliimamuutustega kohanemiseks

Kurepalu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang

Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Kurepalu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (13,7 ha) ja mahult väike, veevahetus intensiivne, seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Kurepalu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman

Roiu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang

Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Roiu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (5,5 ha) ja mahult väike. Seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Roiu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse kõiki paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman

Water Framework Directive Intercalibration: Central-Baltic Lake Fish fauna ecological assessment methods

The European Water Framework Directive (WFD) requires the national classifications of good ecological status to be harmonised through an intercalibration exercise. In this exercise, significant differences in status classification among Member States are harmonized by comparing and, if necessary, adjusting the good status boundaries of the national assessment methods. Intercalibration is performed for rivers, lakes, coastal and transitional waters, focusing on selected types of water bodies (intercalibration types), anthropogenic pressures and Biological Quality Elements. Intercalibration exercises are carried out in Geographical Intercalibration Groups - larger geographical units including Member States with similar water body types - and followed the procedure described in the WFD Common Implementation Strategy Guidance document on the intercalibration process (European Commission, 2011). The Technical report on the Water Framework Directive intercalibration describes in detail how the intercalibration exercise has been carried out for the water categories and biological quality elements. The Technical report is organized in volumes according to the water category (rivers, lakes, coastal and transitional waters), Biological Quality Element and Geographical Intercalibration group. This volume addresses the intercalibration of the Lake Central-Baltic Fish ecological assessment methods. Part A: This document comprises an overview and detailed descriptions of fish-based lake ecological assessment methods. Part B describes the construction of multiple pressure index in the Central-Baltic region. Part C describes the procedure and results of the boundary harmonisation of national fish-based lake assessment systemsJRC.D.2-Water and Marine Resource

Metadata of European lake fishes dataset

Here we provide the metadata for an overview on fish species presence/absence in 1943 Palearctic (Europe + Turkey) lakes and reservoirs. The data have been obtained by standardized multi-mesh gillnet fishing, primarily to fulfill the requirements of the European Water Framework Directive (WFD). The species list encompasses about 100 species, a few of them split into subspecies. The database has been accumulated for the purpose of intercalibration of the evaluation systems for the WFD, and has systematically been used for research in the EU project WISER

Ohustatud sh kaitsealuste ja vääriskalaliikide seisundi parandamiseks vajalikud meetmed ja eelistatud tegevused

Eesti kalavaru, sh vähivaru kasutamine peab olema kooskõlas nii rahvusvaheliselt kui Eestis heakskiidetud säästva arengu põhimõtetega. Loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust. Kalavaru kaitset ja suurust saab mõjutada püügi reguleerimisega, elukeskkonna kaitse, parandamise või taastamisega ning kalakasvatusliku taastootmise abil. Viimane neist on kulukas tegevus, mis eeldab pikaajalist planeerimist ja otstarbekuse analüüsi. Selleks on vajalik kalavarude taastootmise tegevuskava. Tegevuskava koostamisel on lähtutud Eesti ja rahvusvahelistest valdkondlikest dokumentidest arvestades seejuures hetkeolukorda, kalavarude seisundit ja taastamise vajadust ning olemasolevaid võimalusi. Tegevuskava eesmärk on kalakasvatusliku taastootmise abil parandada ohustatud sh kaitsealuste kalaliikide seisundit ja suurendada nende arvukust, luues avaramad võimalused ka vääriskalaliikide püügiks Eestis. Tegevuskava elluviimist koordineerib ja selle eest vastutab Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Vastutav koordinaator koos tegevuskava täitjatega koostab iga nelja aasta tagant tegevuskava täitmise kokkuvõtte. Vastavalt saavutatud tulemustele ja ilmnenud puudustele muudetakse kava, et korrigeerida kalakasvatusliku taastootmise suundasid kalavarude olukorra parandamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks.Programmi koostamist finantseeris Keskonnainvesteeringute Kesku

Model-based decomposition of environmental, spatial and species-interaction effects on the community structure of common fish species in 772 European lakes

Aim We tested whether there is a strong effect of species interactions on assembly of local lake fish communities, in addition to environmental filters and dispersal.Location Seven hundred and seventy-two European lakes and reservoirs.Time period 1993-2012.Major taxa studied Nineteen species of freshwater fishes.Methods We applied a latent variable approach using Bayesian Markov chain Monte Carlo algorithms (R package "BORAL"). We compared the contributions of six environmental predictors and the spatial organization of 772 European lakes in 209 river basins on the presence/absence of the 19 most frequent fish species and on the biomass and mean mass of the six dominant species. We inspected the residual correlation matrix for positive and negative correlations between species.Results Environmental (50%) and spatial (10%) predictors contributed to the presence/absence assembly of lake fish communities, whereas lake size and productivity contributed strongly to the biomass and mean mass structures. We found highly significant negative correlations between predator and prey fish species pairs in the presence/absence, biomass and mean mass datasets. There were more significantly positive than negative correlations between species pairs in all three datasets. In addition, unmeasured abiotic predictors might explain some of the correlations between species.Main conclusions Strong effects of species interactions on assembly of lake fish communities are very likely. We admit that our approach is of a correlational nature and does not generate mechanistic evidence that interactions strongly shape fish community structures; however, the results fit with present knowledge about the interactions between the most frequent fish species in European lakes and they support the assumption that, in particular, the mean masses of fish species in lakes are modified by species interactions

Data from: Generation of a neutral FST baseline for testing local adaptation on gill-raker number within and between European whitefish ecotypes in the Baltic Sea basin

Divergent selection at ecologically important traits is thought to be a major factor driving phenotypic differentiation between populations. To elucidate the role of different evolutionary processes shaping the variation in gill-raker number of European whitefish (Coregonus lavaretus sensu lato) in the Baltic Sea basin, we assessed the relationships between genetic and phenotypic variation among and within three whitefish ecotypes (sea-, river and lake-spawners). To generate expected neutral distribution of FST and to evaluate whether highly variable microsatellite loci resulted in deflated FST estimates compared to less variable markers we performed population genetic simulations under finite island and hierarchical island models. The genetic divergence observed among (FCT=0.010) and within (FST=0.014–0.041) ecotypes was rather low. The divergence in gill-raker number, however, was substantially higher between sea- and river-spawners compared to observed microsatellite data and simulated neutral baseline (PCT>FCT). This suggests that the differences in gill-raker number between sea- and river-spawners are likely driven by divergent natural selection. We also found strong support for divergent selection on gill-raker number among different populations of sea-spawners (PST>FST), most likely caused by highly variable habitat use and diverse diet. The putative role of divergent selection within lake-spawners initially inferred from empirical microsatellite data, was not supported by simulated FST distributions. This work provides a first formal test of divergent selection on gill-raker number in Baltic whitefish, and demonstrates the usefulness of population genetic simulations to generate informative neutral baselines for PST–FST analyses helping to disentangle the effects of stochastic evolutionary processes from natural selection

Model-based decomposition of environmental, spatial and species-interaction effects on the community structure of common fish species in 772 European lakes

Aim: We tested whether there is a strong effect of species interactions on assembly of local lake fish communities, in addition to environmental filters and dispersal. Location: Seven hundred and seventy-two European lakes and reservoirs. Time period: 1993–2012. Major taxa studied: Nineteen species of freshwater fishes. Methods: We applied a latent variable approach using Bayesian Markov chain Monte Carlo algorithms (R package “BORAL”). We compared the contributions of six environmental predictors and the spatial organization of 772 European lakes in 209 river basins on the presence/absence of the 19 most frequent fish species and on the biomass and mean mass of the six dominant species. We inspected the residual correlation matrix for positive and negative correlations between species esults: Environmental (50%) and spatial (10%) predictors contributed to the presence/absence assembly of lake fish communities, whereas lake size and productivity contributed strongly to the biomass and mean mass structures. We found highly significant negative correlations between predator and prey fish species pairs in the presence/absence, biomass and mean mass datasets. There were more significantly positive than negative correlations between species pairs in all three datasets. In addition, unmeasured abiotic predictors might explain some of the correlations between species. Main conclusions: Strong effects of species interactions on assembly of lake fish communities are very likely. We admit that our approach is of a correlational nature and does not generate mechanistic evidence that interactions strongly shape fish community structures; however, the results fit with present knowledge about the interactions between the most frequent fish species in European lakes and they support the assumption that, in particular, the mean masses of fish species in lakes are modified by species interactions. community assembly, dispersal, environmental filters, latent variables, model-based analysis, predator–prey interaction