Tegumood eesti lapsekeeles

Non peer reviewe

Migreeniga inimeste elukvaliteet ning selle hindamine

Migreen on inimese elu ning selle kvaliteeti vägagi mõjutav haigus. Migreeniga inimeste elukvaliteeti hindavate uuringute võrdluse muudab keeruliseks aga see, et uuringutes on kasutatud väga erinevaid küsimustikke ja skaalasid ning puuduvad piisavad andmed nende tulemuste omavaheliste seoste kohta.Uuringu eesmärk oli võrdlevalt hinnata migreeniga inimeste elukvaliteedi hindamiseks kasutatavate küsimustike (üldine tervise mõju hindav, peavaluspetsiifiline ja migreenispetsiifiline küsimustik) tulemusi ning migreeniga inimeste elukvaliteeti.Mittejuhuslikustatud läbilõikeuuringus võrreldi RAND-36 (ingl 36-item Health Survey) küsimustikuga saadud, uuringurühma kuulunud migreeniga patsientide (n = 105) tulemusi üldrahvastiku migreenita kontrollrühma (n = 176) sama küsimustiku tulemustega. Küsimustikuga RAND-36 saadud tulemisi võrreldi nii HIT-6 (ingl Headache Impact Test 6) kui ka MIDAS küsimustikega saadud tulemustega.Kõigi kolme küsimustiku omavaheliste korrelatsioonide võrdlemisel selgus, et nii peavaluspetsiifilise HIT-6 kui ka migreenispetsiifilise MIDAS (ingl Migraine Disability Assesment Survey) küsimustiku tulemused korreleerusid RAND-36 üldise elukvaliteedi küsimustiku tulemustega. Arvestades seda, et üldise elukvaliteedi küsimustike täitmine on aeganõudvam, soovitame kasutada igapäevases kliinilises praktikas migreenispetsiifilisi küsimustikke.Eesti Arst 2016; 95(3):155–16

Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat

Kopeerimine ja printimine lubatudhttp://tartu.ester.ee/record=b1666240~S1*es

Konditsionaali omandamisest eesti lapsekeeles

Peer reviewe

Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik

Kopeerimine ja printimine on lubatudhttp://tartu.ester.ee/record=b2690829~S1*es

Cross-linguistic patterns in the acquisition of quantifiers.

Learners of most languages are faced with the task of acquiring words to talk about number and quantity. Much is known about the order of acquisition of number words as well as the cognitive and perceptual systems and cultural practices that shape it. Substantially less is known about the acquisition of quantifiers. Here, we consider the extent to which systems and practices that support number word acquisition can be applied to quantifier acquisition and conclude that the two domains are largely distinct in this respect. Consequently, we hypothesize that the acquisition of quantifiers is constrained by a set of factors related to each quantifier's specific meaning. We investigate competence with the expressions for "all," "none," "some," "some…not," and "most" in 31 languages, representing 11 language types, by testing 768 5-y-old children and 536 adults. We found a cross-linguistically similar order of acquisition of quantifiers, explicable in terms of four factors relating to their meaning and use. In addition, exploratory analyses reveal that language- and learner-specific factors, such as negative concord and gender, are significant predictors of variation.This is the author accepted manuscript. The final version is available from the National Academy of Sciences via http://dx.doi.org/10.1073/pnas.160134111

A crosslinguistic study of symmetrical judgments

A longstanding puzzle in developmental linguistics is why children are more permissive than adults in assigning distributive interpretations to sentences with the universal quantifiers each, every, and all under certain experimental conditions. One well-known controversial issue in this area is children’s symmetrical judgments of universally quantified sentences. Symmetrical judgments are elicited when a child is asked to judge if a sentence including a universal quantifier describes a visual context depicting an incomplete distributive relation. The following three judgment types have been included in the set of symmetrical judgment types in the literature (examples from Kang, 2001).peer-reviewe

Pronoomenid lapsekeeles: mõnda mina ja sina omandamisest

Artiklis vaadeldakse ainsuse 1. ja 2. isiku pronoomeni omandamist lastel vanuses 1;7–3;1 CHILDES-i eesti keele allkorpuse ning teistest allikatest leitud toetava keelematerjali põhjal. Põhianalüüs on tehtud Andrease allkorpuse 76 tunnipikkuse lindistuse põhjal. Lisaks lapse kõnele on analüüsitud ka sisendkeelt. Analüüsitud materjali põhjal võib väita, et demonstratiivpronoomenid ilmuvad enne personaalpronoomeneid. Personaalpronoomeneid hakkab laps kasutama umbes kaheaastaselt. Esialgu leidub üksikuid juhuslikke näiteid, pronoomenite täiskasvanupärane kasutus kujuneb välja alles mõne aja pärast. Sisendkeele analüüs näitab, et ema hakkab lapse kasvades kasutama täiskasvanupärasemat keelt. Kui vestluses kaheaastasega kasutab ema valdavalt lapse nime ja endast rääkides sõna <em>emme, </em>siis kolmeaastasega vesteldes viitab ema endale ja lapsele pigem pronoomeniga. Ainsuse 1. isiku pikka ja lühikest pronoomenit <em>mina/ma </em>(subjektina) esineb Andreasel peaaegu kolm tuhat korda, ning ainsuse 2. isiku pronoomeneid kolm korda vähem. Sisendkeelega võrreldes on Andreasel 1. ja 2. isiku pronoomeni pikki vorme rohkem kui emal. Pronoomenite varases kasutuses teevad lapsed ka vigu, sagedamini ajavad nad segamini 1. ja 2. isiku pronoomeni

Ühe eesti lapse keeleline areng vanuses 1;5 - 2;0

https://www.ester.ee/record=b5524086*es