Depression in the population: assessment, prevalence and relationships with socio-demographic factors and cognitive aspect of social adjustment

http://www.ester.ee/record=b1713023~S1*es

Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel

Töö kajastab üht osa unehäirete epidemioloogilisest uuringust, kus on püütud välja selgitada olulisemate unehäirete esinemissagedus Eesti noorte inimeste seas. 413 uuritust hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks 69,2% (286); rahuldavaks 23,7% (98) ning pigem halvaks või halvaks 7,0% (29). Uuritute halba unekvaliteeti iseloomustasid peamiselt uinumisraskused, sagedased öised ärkamised ja päevane unisus, mis on insomnia sagedasemad tunnused

Depressioon ja sotsiaalne toimimine

Depressiooniga seostub halvem sotsiaalne toimimine. Probleemiks võib olla nii objektiivne igapäevarollidega hakkamasaamine kui ka vähene subjektiivne rahulolu. Töös on analüüsitud Eesti rahvastiku andmete alusel depressioonisümptomite seoseid objektiivse majandusliku toimimise, lähisuhete ja rahuloluga ning selgitatud soolisi erinevusi depressiooni ja toimimise seostes. Töö andmestik on pärit Eesti terviseuuringust 1996–1997. Selgus, et Eestis seostub depressiivsus pigem väiksema jooksva sissetuleku kui vähemapüsivara omamisega. Tugevad seosed ilmnesid depressiivsusel väheste lähisuhete ja mitut eluvaldkonda hõlmava kehva rahuloluga. Mõningaid soolisi erinevusi ilmnes depressiivsuse seostes suhetega

Krooniliste dermatoosidega patsientide emotsionaalne seisund ja elukvaliteet, seosed isiksuseomadustega

Taust. Uuringuid, kus oleks võrreldud erinevate krooniliste dermatooside korral esinevate psühholoogiliste tegurite erinevusi või osakaalu, on vähe. Põhilistes võrdlusuuringutes on tegemist teiste üldiste krooniliste haigustega. Väga vähe on töid, kus on pööratud tähelepanu ka isiksuseomadustele.Eesmärk. Uurida krooniliste põletikuliste nahahaiguste seoseid emotsionaalse seisundi ja elukvaliteediga ning analüüsida haiguse, isiksuseomaduste ja elukvaliteedi seoseid.Metoodika. Uuringus kasutati enesekohaseid küsimustikke: emotsionaalse enesetunde küsimustikku, mis on enesehinnanguline skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks; Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat isiksuseomaduste hindamiseks; dermatoloogilise elukvaliteedi küsimustikku (DLQI) ja tervisest sõltuva elukvaliteedi küsimustikku (RAND 36).Tulemused. Kroonilised dermatoosid seostusid emotsionaalse düstressi sümptomitega, eriti insomnia ja üldärevusega. Kõigis haiguste gruppides oli elukvaliteet kehvem kui kontrollrühmas. Üldise tervisest sõltuva elukvaliteedi korral oli patsientidel võrreldes tervetega suurem väsimus, madalam energiatase, madalam emotsionaalne heaolu ja rohkem valu. Isiksuseomadusest seostusid kehvema elukvaliteediga somaatiline ärevus ja kibestumine.Järeldused. Uuringust selgus, et krooniliste nahahaigustega patsientidel on rohkem depressiooni, üldärevuse ja insomnia sümptomeid. Seetõttu tuleb igapäevapraktikas nende probleeme märgata. See on vajalik, et alustada õigel ajal ravi, mis omakorda tagaks nahahaigusest parema tervistumise ja soodustaks elukvaliteedi paranemist.Eesti Arst 2018; 97(3):124–13

Depressiooni ravimine esmatasandil

Depressioon on üks sagedasem krooniline retsidiveeruv psühhiaatriline häire esmatasandi arstiabi kasutajatel. Töös uuriti perearstide ravimieelistusi depressiooni ravimisel koos eelistuse põhjendusega ning võrreldi perearstide ja psühhiaatrite määratud ravimeid. Selgus, et perearstid diagnoosisid üle poole ambulatoorselt diagnoositud depressioonidest ja nad määrasid 65% antidepressantidest. Perearstid eelistasid depressiooni ravida selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) rühma kuuluvate ravimitega, mis moodustasid 76,8% nende määratud antidepressantidest. Perearstide ravimieelistused olid kooskõlas patsiendile spetsiifilise ravimi ratsionaalse valiku teguritega. Eesti Arst 2005; 84 (7): 481–48

Depressiooni esinemine perearsti patsientidel

Depressioon on maailmas üks sagedasemaid psüühikahäireid ja prognoositakse, et aastaks 2020 on see südameveresoonkonnahaiguste järel olulisel kohal ka töövõimetuse põhjustajana. Seetõttu on oluline teada, milline on depressiooni esinemissagedus ning millised on selle häirega seostuvad põhilised tegurid. Üle-euroopalise depressiooni riskitegurite uurimisprojekti PREDICT raames Eestis tehtud uuring näitas, et depressiooni on esinenud viimase kuue kuu jooksul ligikaudu veerandil perearsti patsientidest ning viimase kuu jooksul peaaegu igal seitsmendal patsiendil. Sagedamini seostusid depressiooniga sellised tegurid nagu naissugu, töötus, pikaajaline raske haigus, majanduslik toimetulek ning negatiivsete elusündmuste olemasolu. Eesti Arst 2006; 85 (12): 811–81

Depressiooni ja ärevuse esinemine Eesti inimestel: depressiivse häire hetkelevimus, depressiivsuse ja ärevuse levimuse muutus kümne aasta jooksul

Eesti Arst 2008; 88(Lisa2):80−8

Raske akne ravi süsteemse retinoidiga (isotretinoinum). Emotsionaalse enesetunde muutumine ravi käigus

Eesti 26 dermatoveneroloogi 12 keskusest korraldasid 2003/2004. a uuringu “Akne, meeleoluhäired ja Roaccutane ®”, milles osales 116 aknega patsienti, keda raviti isotretioniiniga 24 nädala vältel. Akne põhjustab haigetele palju emotsionaalseid ja psühhosotsiaalseid probleeme. Ainus patogeneetiliselt mõjuv ravim on isotretioniin. Eesti Arst 2004; 83(10): 659-66

Family doctors' problems and motivating factors in management of depression

BACKGROUND: Depression is a frequent psychiatric disorder, and depressive patient may be more problematic for the family doctors (FD) than a patient suffering from a somatic disease. Treatment of patients with depressive disorders is a relatively new task for Estonian FDs. The aim of our study was to find out the family doctors' attitudes to depression related problems, their readiness, motivating factors and problems in the treatment of depressive patients as well as the existence of relevant knowledge. METHODS: In 2002, altogether 500 FDs in Estonia were invited to take part in a tailor-made questionnaire survey, of which 205 agreed to participate. RESULTS: Of the respondents 185(90%) considered management of depressive patients and their treatment to be the task of FDs. One hundred and eighty FDs (88%) were themselves ready to deal with depressed patients, and 200(98%) of them actually treated such patients. Commitment to the interests of the patients, better cooperation with successfully treated patients, the patients' higher confidence in FDs and disappearance of somatic complaints during the treatment of depression were the motivating factors for FDs. FDs listed several important problems interfering with their work with depressive patients: limited time for one patient, patients' attitudes towards the diagnosis of depression, doctors' difficulties to change the underlying causes of depression, discontinuation of the treatment due to high expenses and length. Although 115(56%) respondents maintained that they had sufficient knowledge for diagnostics and treatment of depression, 181(88%) were of the opinion that they needed additional training. CONCLUSION: FDs are ready to manage patients who might suffer from depression and are motivated by good doctor-patient relationship. However, majority of them feel that they need additional training

Prediction of depression in European general practice attendees: the PREDICT study

Background Prevention of depression must address multiple risk factors. Estimating overall risk across a range of putative risk factors is fundamental to prevention of depression. However, we lack reliable and valid methods of risk estimation. This protocol paper introduces PREDICT, an international research study to address this risk estimation. Methods/design This is a prospective study in which consecutive general practice attendees in six European countries are recruited and followed up after six and 12 months. Prevalence of depression is assessed at baseline and each follow-up point. Consecutive attendees between April 2003 and September 2004 who were aged 18 to 75 were asked to take part. The possibility of a depressive episode was assessed using the Depression Section of the Composite International Diagnostic Interview. A selection of presumed risk factors was based on our previous work and a systematic review of the literature. It was necessary to evaluate the test-retest reliability of a number of risk factor questions that were developed specifically, or adapted, for the PREDICT study. In a separate reliability study conducted between January and November 2003, consecutive general practice attendees in the six participating European countries completed the risk factor items on two occasions, two weeks apart. The overall response rate at entry to the study was 69%. We exceeded our expected recruitment rate, achieving a total of 10,048 people in all. Reliability coefficients were generally good to excellent. Discussion Response rate to follow-up in all countries was uniformly high, which suggests that prediction will be based on almost a full cohort. The results of our reliability analysis are encouraging and suggest that data collected during the course of PREDICT will have a satisfactory level of stability. The development of a multi-factor risk score for depression will lay the foundation for future research on risk reduction in primary care. Our data will also provide the necessary evidence base on which to develop and evaluate interventions to reduce the prevalence of depression