Töö  kajastab  üht  osa  unehäirete  epidemioloogilisest  uuringust,  kus  on  püütud  välja selgitada  olulisemate  unehäirete  esinemissagedus  Eesti  noorte  inimeste  seas.  413 uuritust hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks 69,2%  (286);  rahuldavaks 23,7%  (98) ning pigem halvaks või halvaks 7,0%  (29). Uuritute halba  unekvaliteeti iseloomustasid  peamiselt  uinumisraskused,  sagedased  öised ärkamised  ja  päevane unisus, mis on insomnia sagedasemad tunnused

Aluoja, Anu

Vasar, Veiko

Veldi, Marlit

Journals from University of Tartu

 1Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel Marlit Veldi, Anu Aluoja, Veiko Vasar – TÜ psühhiaatriakliinik  Töö kajastab üht osa unehäirete epidemioloogilisest uuringust, kus on püütud välja selgitada olulisemate unehäirete esinemissagedus Eesti noorte inimeste seas. 413 uuritust hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks 69,2% (286); rahuldavaks 23,7% (98) ning pigem halvaks või halvaks 7,0% (29). Uuritute halba unekvaliteeti iseloomustasid peamiselt uinumisraskused, sagedased öised ärkamised ja päevane unisus, mis on insomnia sagedasemad tunnused.   Paljudes maades on tehtud epidemioloogilisi uuringuid, et välja selgitada erinevate unehäirete esinemissagedus. Uuringud on näidanud, erinevas eas esinevad erinevad uneaegsed kaebused ja häired (1, 2). Unehäirete esinemissagedus varieerub piirkon-niti. Kolmes Euroopa riigis (Rootsi, Island, Belgia) korraldatud noorte täiskasvanute unehäirete uuring näitas, et sama metoodika rakendamisel ei ole unehäirete varieeru-vus erinevates piirkondades kuigi oluline (3). Eesti rahvastiku hulgas on senini une-häireid vähe uuritud, vaid Eesti Terviseuuringu raames, kus küsitleti inimesi ka mõnede unehäirete sümptomite kohta (4). Eestis on uuritud ka vanemaealiste une-kaebusi (5).  Käesolev töö kajastab ühte osa unehäirete epidemioloogilisest uuringust, mille korraldasime Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastel. Töö esimeseks eesmärgiks oli välja töötada unehäirete sõelküsimustik, mis võimaldab hinnata une kvaliteeti ja välja selgitada võimalikke unega seonduvaid probleeme. Töö teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, milline on üliõpilaste une kvaliteet nende enesehinnangu alusel, millised on sagedasemad uneprobleemid ja kuidas need on seotud une kvaliteediga.  Uurimismaterjal ja -meetodid Uuringus osalesid TÜ arstiteaduskonna I–VI kursuse üliõpilased, kes käisid aja-vahemikul 15. oktoobrist kuni 15. novembrini 2002 loengutel. Uneuuringu küsimustik jagati 515 üliõpilasele, neist 413 tagastasid selle täidetult. Vastanute hulgas oli 318 (77%) naist ja 95 (23%) meest vanuses 19–33 aastat (keskmine vanus 21,3 ± 2,5 a).  Tartu uneuuringu küsimustik (TUK)  2Uneuuringu küsimustiku koostamisel juhindusime Gislasoni ja Jansoni unehäirete epidemioloogilisest uuringust (3), Partineni põhjamaade uneuuringu küsimusti-kust (5), Horne-Ostbergi küsimustikust (6) ning rahvusvahelisest unehäirete klassifikatsioonist. Autorite koostatud Tartu uneuuringu küsimustik (TUK) koosneb 27 küsimusest, millele vastates tuleb valida üks viiest vastusevariandist. Erandiks on küsimus magamamineku aja kohta, millele on 8 vastusevõimalust (ajavahemikul kella 20:00–02:00). Vastused saadi magamaminemise ja magamajäämise aja, õhtuste harju-muste, öiste ja varahommikuste ärkamiste, une kvaliteedi ja unega kaasnevate ilmingute, hommikuse tõusmise, päevase unisuse, päevase magamise ning sobivaima õppetöö-aja kohta.  Oma harjumuste või unehäire esinemissageduse kohta oli olenevalt küsimusest võimalik vastata järgmiselt: tavaliselt ei, 1–2 korda kuus, 1–2 korda nädalas, 3–5 korda nädalas, peaaegu iga päev; või teise variandina: tavaliselt ei, 1–2 korda, 2–3 korda, 3–4 korda, üle 5 korra päevas. Une kvaliteeti hinnati järgmiselt: hea, pigem hea, rahuldav, pigem halb ja halb. Sobivaimat õppetööaega hinnati järgmiselt: alati hommikupoolne, pigem hommiku-poolne, ei ole vahet, pigem õhtupoolne, alati õhtupoolne. Küsitud harjumuse või une-häire kestuse kohta olid võimalikud vastusevariandid 5 min; 5–10 min; 10–30 min; kuni 1 tund ja 1–2 tundi.  Uuringu tulemused  Une kvaliteet  413 üliõpilasest hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks 69,2% (286); rahul-davaks 23,7% (98) ning pigem halvaks või halvaks 7,0% (29) vastanuist (vt jn 1).   29,0%40,2%23,7%5,8% 1,2%0,0%5,0%10,0%15,0%20,0%25,0%30,0%35,0%40,0%45,0%Hea Pigem hea Rahuldav Pigem halb Halb 3Joonis 1. Üliõpilaste hinnang une kvaliteedile.   Tabel 1. Spearmani astakkorrelatsioonid une kvaliteedi ning und iseloomustavate harjumuste, unehäirete ja kaebuste vahel Une kvaliteet Harjumus, häire, kaebus R p 1. Magamamineku kellaaeg 0,052 >0,05 2. Tavapärasest erineva magamamineku aja sagedus –0,009 >0,05 3. Uinumiseks kuluv aeg  0,379 <0,001*** 4. Õhtuse uinumisraskuse esinemissagedus 0,474 <0,001*** 5. Mürast põhjustatud uinumisraskuse sagedus 0,255 <0,001*** 6. Pingega seotud uinumisraskuse sagedus 0,276 <0,001*** 7. Õhtuse kohvijoomise harjumuse sagedus 0,059 >0,05 8. Uinuti kasutamise sagedus 0,208 <0,001*** 9. Öösiti ülesärkamise sagedus 0,283 <0,001*** 10. Öö jooksul ülesärkamise sagedus 0,307 <0,001*** 11. Hirmuunenäoga ülesärkamise sagedus 0,246 <0,001*** 12. Unesrääkimine  0,021 >0,05 13. Uneskõndimine  –0,035 >0,05 14. Öösel ülesärkamise järgne söömisvajadus 0,102 <0,05* 15. Unes siplemine 0,203 <0,001*** 16. Norskamine  –0,004 >0,05 17. Norskamisega kaaslaste häirimine 0,024 >0,05 18. Öine hammaste kiristamine 0,045 >0,05 19. Hommikune liigunisus 0,150 <0,01** 20. Uinumisraskused une katkemisel (une teisel poolel) 0,245 <0,001*** 21. Sobivaim õppetöö-aeg 0,070 >0,05 22. Päevase liigunisuse esinemine 0,195 <0,001*** 23. Vastupandamatu soov loengul/praktikumis magada 0,114 <0,05* 24. Vastupandamatu soov õppetöö-väliselt magada 0,177 <0,001*** 25. Päevaste uinakute tegemise sagedus 0,077 >0,05 26. Päevaste uinakute kestus –0,035 >0,05 Statistiliselt olulised seosed * <0,05; ** <0,01; *** <0,001.  Une kvaliteedi seos und iseloomustavate harjumuste, häirete ja kaebustega Uuringu tulemused näitavad (vt tabel 1), et une halvem kvaliteet on statistiliselt oluliselt seotud uinumisraskustega. Seda iseloomustab pikem uinumiseks kuluv aeg. Uinumisraskus võib olla tingitud segavast mürast või ka emotsionaalsest pingest, nt enne eksamit. Samuti seostub une kvaliteet öiste ärkamistega. See võib olla mõnel juhul põhjustatud hirmutavast unenäost. Une kvaliteeti hindasid halvaks ka need vastanud, kel oli harjumus öise ärkamise järel süüa ja kes ei saanud uinuda pärast liiga varajast ärkamist. Une halb kvaliteet tingis päevase unisuse, vastupandamatu soovi magada nii loengul/praktikumis kui ka vabal ajal väljaspool õppetööd. Une halb  4kvaliteet seostus ka unes jalgadega siplemisega, kuid unes rääkimine, kõndimine, hammaste kiristamine ega norskamine meie uuringu andmeil une kvaliteediga ei seostunud. Oluline negatiivne korrelatsioon ilmnes õhtuse uinutitarvitamise ja une kvaliteedi vahel. Õhtune kohvijoomine une kvaliteeti ei mõjutanud.   Unehäirete erinevate sümptomite esinemissagedus Halvema unekvaliteediga seostuvate insomniasümptomite esinemissagedus on toodud joonisel 2. Kõige sagedamini esines öist ärkamist (37,1%), harvem õhtust uinumis-raskust ning harva varajast ärkamist hommikul.  19,9%25,9%6,5%5,1%9,2%1,7%2,4% 8,0%1,2%0510152025303540Uinumisraskused Öine ärkamine Hommikuneliigvarane ärkamine%Iga päev/öö3–5 x nädalas1–2 x nädalasJoonis 2. Õhtuse uinumisraskuse, öise ärkamise ja varajase ärkamise järgse uinumisraskuse esinemissagedus uuritavatel.   Halva unekvaliteediga seostuva päevase liiguinumise esinemissagedus on toodud joonisel 3. Kõige sagedamini kurdavad üliõpilased, et päeval vaevab neid liigne unisus (67,1%), küllalt sagedane on ka hommikune liigunisus (59,0%). Päevaseid uinakuid teevad peaaegu pooled uurituist (47,8%).  534,5%43,8%27,2%10,4%18,2%15,8%13,6%7,5%2,9%0.010.020.030.040.050.060.070.080.0HommikulliiguninePäeval liigunine Päevaseduinakud%iga päev3–5 x nädalas1–2 x nädalas Joonis 3. Hommikuse ja päevase liigunisuse ning päevaste uinakute tegemise esinemissagedus.  Halva unekvaliteedi tingivad mitmesugused une ajal ilmnevad häirivad sümptomid, millest osa esineb sagedamini ja osa harvemini. Unes jalgadega siplemist kurtis 30% uurituist (1–2 korda nädalas esines see 12,1%-l; 3–5 korda nädalas 12,8%-l; igal päeval/ööl 5%-l küsitletutest). Hirmutavaid unenägusid nägi 7,7% uuritutest (1–2 korda nädalas esines see 6,1%-l; 3–5 korda nädalas 1,4%-l; igal päeval/ööl 0,2%-l). Vajadust öise ärkamise järel süüa märkis 1,7% vastanuist (see esines 1–2 korda nädalas 0,5%-l; 3–5 korda nädalas 1,0%-l; igal päeval/ööl 0,2%-l vastanutest. Une kvaliteeti ei mõjutanud unes rääkimine, see esines 10,0%-l juhtudest (sagedusega 1–2 korda nädalas 7,3%-l; 3–5 korda nädalas 1,9%-l; igal päeval/ööl 0,8%-l). Samuti ei mõjutanud une kvaliteeti unes kõndimine (esines 0,4%-l juhtudest), unes hammaste kiristamist märkis 8,7% vastanutest, une ajal norskamist esines 9,1%-l küsitletutest.  Uinutit tarvitasid uuritud harva (2,4% vastanuist, neist 1–2 korda nädalas 1,2%; 3–5 korda nädalas 0,7% ja igal päeval/ööl 0,5%). Õhtuse kohvijoomise harjumus, mida märkis 15,3% küsitletutest, ei seostunud une kvaliteediga.   6Kokkuvõte Autorite väljatöötatud sõelküsimustik võimaldab hinnata une kvaliteeti ja välja selgitada unega seonduvaid olulisemaid probleeme. Üle poolte uuritud üliõpilastest (69,2%) hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks. Vähem kui neljandik uuritutest (23,7%) hindas oma und rahuldavaks ning vaid 7% üliõpilasi hindas oma une kvaliteeti pigem halvaks või halvaks.  Halba unekvaliteeti iseloomustavad peamiselt uinumisraskused, sagedased öised ärkamised ja päevane unisus. Need on insomnia sagedasemad tunnused. Mitmed parasomnia valdkonda kuuluvad sümptomid nagu unes kõndimine, unes rääkimine, hammaste kiristamine, norskamine ei mõjuta aga une kvaliteeti nooremas täiskasvanueas inimestel.  Uuringus selgusid üliõpilased, kes vajavad unehäirete täpsemaks väljaselgitamiseks lisauuringuid – aktigraafiat ja polüsomnograafiat.   Tänuavaldus Uurimistöö on tehtud Eesti Teadusfondi grandi nr 4635 ja TÜ psühhiaatriakliiniku sihtfinantseeritava teema nr 0423 toetusel.  7Kirjandus  1. Haimov I, Lavie P. Circadian characteristics of sleep propensity function in healthy elderly: a comparison with young adults. Sleep 1997;20:294–300. 2. Thorpy MJ, ed. International Classification of Sleep Disorders. In: Thropy MJ ed. Diagnostic and Coding Manual. Diagnostic Classification Steering Committee-American Sleep Disorders Association. Rochester, Minnesota; 1990.  3. Janson C, Gislason T, Backer WD, et al. Prevalence of sleep disturbances among young adults in three European countries. Sleep 1995; 18:589–97. 4. Leinsalu M, Grintšak M, Noorkõiv R, Silver B. Estonian Health Interview Survey 1996. Methodological report. Tallinn: Institute of Experimental and Clinical Medicine; 1998. 5. Saks K, Tiit E-M, Käärik E. Eesti eakate elanike toimetuleku ja terviseuuring 2000. Tartu; 2000. 6. Partinen M, Gislason T. Basic Nordic Sleep Questionnaire (BNSQ): a quantitated measure of subjective sleep complaints. J Sleep Res 1995;4:150–5. 7. Horne JA, Ostberg O. Self-assessment questionnaire to determine morningness-eveningness in human circadian rhythms. Int J Chronobiol 1976;4:97–110.    Summary Sleep quality and common sleep-related problems in medical students Sleep disorders remain largely undiagnosed in the young adult population. We worked out and used a new questionnaire to detect sleep problems in young studying adults. The self-reported sleep quality questionnaire of night and daytime habits included 27 questions. The aims of the study were the following: 1) to estimate the practical value of the questionnaire; 2) to estimate how sleep quality is associated with night and daytime habits and sleep problems; 3) to estimate the prevalence of self-reported sleep problems in Estonian young studying adults. The study group included 413 medical students of the University of Tartu, aged 19–33 years. We report the prevalence of self-reported sleep problems and correlation of sleep quality with sleep / daytime habits in Estonian students.  

English

Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/9727/4914

Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu