Sarkoidoos – olemus, diagnostika ja ravi

Sarkoidoos on ebaselge etioloogiaga multisüsteemne granulomatoosne haigus, mis esineb sagedamini noortel ja keskeas täiskasvanutel. Haiguse sagedasemateks avaldusvormideks on mõlemapoolne kopsuväratite piirkonna lümfadenopaatia, kopsude infiltraadid ning silmade ja naha haaratus. Teiste elundisüsteemide haigestumine esineb suhteliselt harva. Selline haiguse üldiseloomustus, vastu võetud Kyoto maailmakongressil 1991. aastal, kehtib tänase päevani ning seda on aktsepteerinud ATS (The American Thoracic Society), ERS (The European Respiratory Society) ja WASOG (World Association of Sarcoidosis and Other Granulomatous Disorders) (1). Artiklis käsitletakse sarkoidoosi etiopatogeneesi, kliinilist pilti, diagnoosimist ja ravi. Eesti Arst 2006; 85 (7): 460–47

Man simulating wolf’s howl, does it interfere?

Hunte on peibutatud aastasadu. Eelkõige on hunte peibutatud jahi- aga ka seire eesmärgil, et lokaliseerida nende asukoht. Töö eesmärk oli selgitada, kas peibutusulgumine võib mõjutada huntide käitumist looduses. Seda probleemi ei ole autori teada varem uuritud. Töö põhineb suulistel intervjuudel ja kirjandusel. Intervjueerisin kaheksat jahimeest, ulukispetsialisti, loodusetundjat, kellest suurem osa on ise hunte peibutanud. Intervjuud toimusid vestluse vormis. Teemad puudutasid peibutusmeetodeid, -aega, kommunikeerumist, huntide ja teiste loomade reaktsioone, võimalikku häirimist. Analüüsi tulemused näitasid, et hundid on suhtlemisaltid, vastavad ulgumisele. Ligi kaks kolmandikku intervjueeritavatest pidasid peibutamist võimalikuks häiringuks. Peibutamine võib huntide looduslikku elurütmi häirida, eriti kui neil on samal ajal kutsikad. Hundid võivad peibutusest välja lugeda, et võõras hunt on nende territooriumil ja seetõttu vahetada pesitsuskohta. Eestis ei ole huntide peibutusulgumine seadusandlusega reguleeritud. Keelatud on küll elektrooniliste abivahendite kasutamine loomade peibutamisel. Töö tulemustest järeldub, et reguleerima peibutamist peaks hakkama siis, kui peibutamine muutub populaarsemaks.People have used simulated wolf calling for hundreds of years, mainly for hunting and monitoring purposes to locate wolf packs. In this work I aimed at elucidating whether wolves’s natural behaviour could be disturbed by simulated calling (howling). To my knowledge no studies exist focussing on this particular probleem. This work is based on oral interviews and literature. I interviewd eight hunters, game specialists and experts of nature, most of them practicians of howling. The respondents were asked to share their experiences on topics related to methods of simulated wolf calling, time of calling, establishing contact, reaction of wolves and other game, and possible disturbance. The results showed that wolves are communicative, often answering the caller. However, nearly two third of the respondents admitted a possibility of interference related to simulated calling. The natural rhythm of life of a pack may be influenced, particularly when there are pups. If interpreted as an encroacher from another pack in their territory wolves may dislocate pups. There is no law in Estonia to regulate simulated wolf calling, except that using any electronical device for this purpose is forbidden. Results of this work suggest that if simulated wolf howling becomes widely popular, it should be debated whether to introduce regulations

Krüptogeenne organiseeruv pneumoonia ehk peit-tekkene organiseeruv kopsupõletik

Krüptogeenne organiseeruv pneumoonia (KOP) (ingl Cryptogenic Organizing Pneumonia, COP) on teadmata etioloogiaga mittespetsiifiliste üld- ja respiratoorsete haigussümptomitega nagu palaviku, köha, nõrkuse ja progresseeruva düspnoega kulgev alaäge kopsuhaigus, mis klassifikatsiooni järgi kuulub idiopaatiliste interstitsiaalsete pneumooniate (IIP) hulka. Haigust defineeritakse patohistoloogilise leiu järgi, milleks on müofibrofblastidest koosnevate granulatsioon koeliste struktuuride vohamine alveoolide, alveolaarjuhade ja respiratoorsete bronhioolide valendikku. KOPi-puhune sidekoe vohamine eristub selgesti IPFile iseloomulikust progresseeruvast pöördumatust fibroosist, kuna omab erakordset võimet reageerida glükokortikoid ravile. Ülevaateartiklis on lähemalt käsitletud KOPi patogeneesi, kliinilist pilti, diagnoosimist, avaldusvorme ja ravi ning toodud kahe haigusjuhu kirjeldused. Eesti Arst 2007; 86 (2): 110–11

In memoriam dr Maido Sikk

Eesti Arst 2013; 92(8):485 48

Eosinofiilsed kopsuhaigused

Eosinofiilsete kopsuhaiguste (EK) puhul on peamiseks koekahjustust põhjustavaks rakuliigiks eosinofiilid, mis kogunevad kopsude interstiitsiumi ja hingamisteedesse. EKd moodustavad heterogeense rühma haigusseisundeid, millest mitmed liigitatakse haigusrühmadesse, mille muud esindajad ei ole eosinofiilsed haigused (nt vaskuliidid). EKd on üldjuhul harva esinevad haigused, enamiku kulg on kiire ja raskus varieerub. EK diagnoosimine on keerukas, eeskätt haiguste harulduse ja varieeruvate sümptomite tõttu; sageli tuleb rakendada invasiivseid diagnostikameetodeid kuni kopsubiopsiani. Kopsuinfiltraadid ja perifeerne eosinofiilia võivad olla EK esmaseks vihjeks, ent bronhoalveolaarne lavaaž on kõige laialdasemalt aktsepteeritud menetlus EK diagnoosimisel. EK-le on üldjuhul iseloomulik kiire reageerimine glükokortikosteroidravile. Artiklis on antud ülevaade EK jaotusest ja käsitletud enam levinud tüüpilisi EK esindajaid terviklikult. Lisatud on haigusjuhu kirjeldus. Eesti Arst 2012; 91(4):201-21

Follikulaarne bronhioliit

Follikulaarne bronhiit/bronhioliit kuulub healoomuliste lümfoproliferatiivsete kopsu hai guste rühma ning selle korral võib olla tegemist nii primaarse kui ka sekundaarse haigestu mi sega. Haigus esineb tavaliselt täiskasvanutel, ent võib tabada ka lapsi. Etioloo giliselt kaht lustatakse viirusinfektsiooni ja autoimmuunreaktsiooni. Patogeneetiliselt võib bronhioo lide seintes täheldada lümfoidsed folliikuleid, mis viivad bronhioolide valendiku ahene miseni, mistõttu koguneb seal mädane infiltraat, põhjustades mädase pneumoniidi. Haiguse tavalisteks sümptomiteks on progresseeruv õhupuudustunne, köha ja palavik. Artiklis on kirjeldatud biopsiauuringul kinnitust leidnud follikulaarse bronhioliidi haigus juhtu. Eesti Arst 2006; 85 (7): 456–45

Ravimite rahastus Eestis – aeg muutusteks

Tööealise elanikkonna haigestumine on üks peamisi majanduskasvu peetumise allikaid globaalselt ning Eesti ei ole erand. Olukorra parandamisel on lisaks inimeste tervisekäitumisele ja meditsiinipersonali olemasolule kriitilise tähtsusega tänapäevase ravi kättesaadavus. Euroopas läbiviidud uuringu andmetel on 160 ravimist, mille Euroopa Ravimiamet on viimase 4 aasta jooksul heaks kiitnud, Eestis kättesaadavad vaid 41 ning aeg ravimi soodusravimite nimekirja arvamiseni on Eestis keskmiselt 599 päeva. Sellega jääb Eesti maha Euroopa Liidu keskmisest ja on pingereas tagapool mitmest meist majanduslikult nõrgemast riigist. Praegusele parimale teadmisele tuginedes on olukorra parandamiseks vaja uuendada Eesti tervisetehnoloogiate hindamise süsteemi ja siduda ravimitele soodustuse andmise piirmäärad majanduse arengu tasemega

Mycorrhizas and biomass crops: opportunities for future sustainable development

Central to soil health and plant productivity in natural ecosystems are in situ soil microbial communities, of which mycorrhizal fungi are an integral component, regulating nutrient transfer between plants and the surrounding soil via extensive mycelial networks. Such networks are supported by plant-derived carbon and are likely to be enhanced under coppiced biomass plantations, a forestry practice that has been highlighted recently as a viable means of providing an alternative source of energy to fossil fuels, with potentially favourable consequences for carbon mitigation. Here, we explore ways in which biomass forestry, in conjunction with mycorrhizal fungi, can offer a more holistic approach to addressing several topical environmental issues, including ‘carbon-neutral’ energy, ecologically sustainable land management and CO2 sequestration

Belowground Biodiversity Relates Positively to Ecosystem Services of European Forests

Environmental Biolog