Lisamälu ühendusvõimaluse loomine Mindstroms platvormile

http://tartu.ester.ee/record=b2656611~S1*es

Endel Kõksi abstraktsetest maalidest

The artist Endel Kõks (1912–1983) is a member of the same generation of Estonian art classics as Elmar Kits and Lepo Mikko. After Kits’s and Kõks’s debut at the exhibition of the Administration of the Cultural Endowment’s Fine Art Foundation (KKSKV) in Tallinn in 1939, the three of them started to be spoken about as the promising Tartu trio. In 1944, Endel Kõks ended up in Germany as a wounded soldier, while Kits and Mikko remained in Estonia. The Kõks’s works that have surreptitiously arrived in his homeland are incidental and small in number. Thus, without any proof, an image developed or was developed of him in Soviet-era art history as a mediocre painter and especially as a weak abstractionist, which is somewhat prevalent even today. I would dispute this based on the conclusions that I reached when helping to organise the exhibition of exile Estonian art between 2008 and 201142 and Endel Kõks’s solo exhibition between 2011 and 201343; conclusions that I have supplemented with the opinions expressed by exile Estonian art historians and artists.In 1951 Kõks moved to Sweden. Paul Reets has highlighted the years between 1952 and 1956, and assumed that these were difficult years due to the contradictions he faced. According to Reets, one obstacle was influence of the Pallas on Kõks’s painting style, which was conservative and adhered to the trends of Late Cubism. According to both Eevi End and Paul Reets, Kõks painted his first abstract painting in 1956 Rahutus (Restlessness) according to the former and Konflikt (Conflict) according to the latter). A black-and-white photo exists of Restlessness, which is slightly reminiscent of Pollock, and this is not the same work that P. Reets refers to. They both note that this was a convincing and mature abstraction not a searching for form, and as Reets states, Kõks had severed himself from the Pallas.The abstract paintings created between 1956 and 1960 – Kompositsioon (Composition) (1958), Rõõmus silmapilk (Joyful Moment) (1959) and others – are constructed on the impact of a joyfully colourful palette and lines, and demonstrate a kinship with the abstract works of Vassili Kandinsky. There is also a similarity to Arshile Gorky, whose works he may have seen at the exhibition of modern American art in Stockholm in 1953.Kõks’s transition into a pure form of abstraction occurred in 1963. Reets has characterised this as a “the most wondrous year that one can expect to see in an artist’s life. Not an unexpected year, but one that was unexpectedly and extremely rich when it came to his works.” The artist started to create series of works, of which the best known is undoubtedly Elektroonika (Electronics), which was comprised of 36 sheets. According to Kõks, he developed the need and idea to create the series while listening to experimental music, watching experimental films and thinking about nuclear physics. Created with a glass printing technique, or vitreography, each work is unique due to the post-printing processing, paint dripping, spraying and additional brushstrokes and images. Of course, all this alludes to Jackson Pollock.In 1962, Kõks painted the abstract composition Astraalne (Astral), which depicts a red circle and bent violet rectangle next to it on an interesting yellowish-brown surface that creates a rough effect. Using only these two symbols, the artist creates a sense of floating in cosmic space. Starting in 1964–1965 this style gradually came to dominate his work, and in was in this style that Kõks created the works that express the greatness of his talent and the charm of the “shaper of nature forms” in the purest sense.The construction of these works is brilliantly simple, and comprised of symbols and images placed on a relatively uniform surface. The nervous brittleness and rapid movement have disappeared from the paintings. The mood is calm and reveling. There is a monumental feel to many of the pictures. Masterful, delicate colour combinations triumph. And as time goes on, the more abundant and interesting the texture becomes. Eevi End believes that Kõks was influenced by Ellsworth Kelly, Kenneth Noland and other representatives of the school of Hard-edge painting that other influential direction operating in American abstractionism during the 20th century. Kõks himself has defined his abstract paintings as biomorphic abstraction, characterized by a free formalism, spatiality and atmospherics (Arshile Gorky, William de Kooning, Mark Tobey, Mark Rothko, and Jackson Pollock.)Kõks’s abstraction that features intellectual and cognizant images is totally the opposite of Elmar Kits’s excellent and spontaneous colourful abstraction. Kits remains true to the Pallas colour tradition; Kõks breaks out of it. Kõks feels secure painting abstract pictures and enjoys the game, which cannot be said of the thoroughly abstract works of Lepo Mikko or Alfred Kongo. Those who doubt this statement should remember that, in order to provide an assessment of Kõks’s abstract pictures, one must have seen them in Europe, the U.S. and Canada. Conclusions cannot be drawn based exclusively on the works in Estonia. As an abstractionist, he is in no way weaker than his contemporaries, just very different and the determination of superiority is a matter of taste. Endel Kõks’s greatness lies in the fact that he was able to fit with what was happening in world art (which many exile artists could not); he experimented with new directions and finally put together something new for himself, and thereby developed Estonian art as a whole

Magnetic field simulator for ESTCube-1 testing

Selles bakalaureusetöö käigus valmistati seade, millega on võimalik simuleerida kahesuunalist magnetvälja tugevusega kuni 3 gaussi. Sellega viidi läbi ESTCube-1 testimised Maa pinnal ja kasutatakse hetkel ESTCube-1 duplikaadiga pöörlemisalgoritmide uurimiseks, et saavutada püstitatud missiooni edukas täitmine Maa orbiidil. Ette antud nõuetest lähtuvalt kasutati Helmholtzi mähist, mis tekitab kahe induktiivpooli vahele homogeense magnetvälja. Valmis keriti vajalikud poolid raadiusega 74 cm ja ehitati sobiv raam, mis võimaldab satelliiti testida. Magnetvälja tugevust on võimalik juhtida mähist läbiva voolutugevusega. Kahepolaarse toiteploki puudumise tõttu kasutati sillatud võimendi lahendust kahesuunalise magnetvälja tekitamiseks. Eelnevalt läbi viidud arvutuste põhjal koostati vajalik elektroonika Helmholtzi mähise juhtimiseks. Pinge juhtimine poolidel saavutatakse mikrokontrolleri digitaal-analoogmuundureid kasutades. STM32F4Discovery arendusplaadiga korraldatakse kogu elektroonika juhtimine elektroonika plaadil ja olemasoleva USB andmevahetusliidesega luuakse ühendus kasutajaliidesega. Kasutajaliides võimaldab seadet kalibreerida ja kontrollida magnetvälja tugevust Helmholtzi mähises. Valminud seadme poolt tekitatud magnetvälja sai uuritud magnetomeetriga, mis selle töö juures valmistati. Läbi viidud testimistest saab järeldada, et seadet on võimalik kasutada satelliidi testimiseks Maa pinnal

Kutseõpetajate koolituse analüüs Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal

Käesolev analüüs annab ülevaate Eesti kutseharidussüsteemi 14 õppekava rühma kutseõpetajate tasemeharidusest ja täienduskoolitusest, lisaks nende ametijärkudest, vanuselisest struktuurist ja muudest õpetajaid iseloomustavatest näitajatest EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) põhjal. Tegemist on samasisulise 2005. aasta analüüsi kordusega 2012. aasta andmete põhjal. Seetõttu järgitakse võimaluste piires eelmise analüüsi ülesehitust ja metoodikat. Tulemused võimaldavad hinnata ajavahemikul 2005-2012 toimunud muutusi ning pakuvad sisendit kutseõpetajate tasemeõppe ning täienduskoolituse planeerimiseks

The comparison of motivation factors offered to employees of electronics and agricultural production enterprises

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalTöös võrreldakse põllumajandus- ning elektroonikatootjate töötajatele pakutavaid motivatsioonitegureid. Teoreetilises osas antakse ülevaade teemakohastest varasematest uurimustest. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ja võrrelda motivatsioonitegurid, mida põllumajandustoodangut ja elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad. Eesmärgi täitmiseks esitati järgnevad uurimisküsimused: „Kas elektroonikat tootvad ettevõtted kasutavad rohkem motivatsioonitegureid kui põllumajandustootjad? Kas motivatsioonitegurite kasutamine erineb ettevõtte töötajate arvu, kapitali päritolu ja käibe puhul? Millised on enam ning millised vähem kasutatavad motivatsioonitegurid? Kas kahe sektori vahel on märkimisväärseid erinevusi?“ Bakalaureusetöö andmete kogumise jaoks koostati ankeetküsitlus, mis koosnes 12. valikvastustega küsimusest. Küsitlus viidi läbi internetis, Google Formsi keskkonnas. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt MS Excelis. Tulemuste olulisust kontrollis autor dispersioonanalüüsi abil. Saadud tulemustest selgus, et elektroonikaettevõtted kasutavad põllumajandustootjatest rohkem nii rahalisi kui ka mitterahalisi motivatsioonitegureid. Tulemustes selgus, et mitterahaliste motivatsioonitegurite rakendamisel oli kahe sektori vahel oluline erinevus (p=0,014), kuid rahaliste motivatsioonifaktorite kasutamisel olulist erinevust ei avastatud (p=0,52). Tulemustest selgus, et nii erineva kapitali päritolu (p=0,02) kui ka töötajate arvuga (p=0,01) ettevõtetes erineb motivatsioonitegurite rakendamine märkimisväärselt.In this study the motivation factors that are offered to the employees of electronics and agricultural production enterprises are compared. The theoretical part provides an overview of previous research on the topic. The aim of the bachelor's thesis is to find out and compare the motivational factors used by companies producing agricultural products and electronics. The research questions were: “Do electronics companies use more motivation factors than companies that produce agricultural products? Does the use of motivation factors differ between companies of different size and origin of capital? What are the most and least used motivational factors? Are there significant differences between the two sectors?” A questionnaire, which consisted of 12 multiple-choice questions, was used to collect data for the bachelor's thesis. The survey was conducted online in Google Forms. A quantitative research method was used, and the data was analyzed in MS Excel. Analysis of variance was used for checking the significance of the data. The results showed that electronics companies used more monetary and non-monetary motivational factors than agricultural enterprises. The results showed that there was a significant difference between sectors in the application of non-monetary motivation factors (p=0.014), but no significant difference was found in the use of monetary motivation factors (p=0.52). The results showed that the application of motivation factors differed significantly in companies with different origin of capital (p=0.02) and number of employees (p=0.01)

Mitme kanaliga akutestimisüsteem

This thesis focuses on the hardware and software development of a battery testing system capable of concurrently testing eight single cell Li-ion or Li-Po rechargeable batteries while providing overvoltage, undervoltage and temperature protection. The battery testing system can log test measurements onto an SD card, which provides a computer independent backup. The battery testing system is computer controllable: the software allows changing various parameters, creating customized test scenarios and shows live plots during tests. When a test ends a conclusive plot will be shown. The system’s supported observable battery parameters are voltage, current, temperature and the amount of electric charge/discharge

Robootika projekt

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Robootika projekt" eesmärk on omandada praktilisi oskusi elektroonikas, mehaanikas, mehhatroonika projekti juhtimises, disainis ning meeskonnatöös. Kursus toimub intensiivse meeskonnatöö vormis, kus piiratud aja jooksul tuleb koostada robootikaalane projekt ning see ellu viia

The solar system model for Tartu Old Observatory

Inimesed nägid Päikesesüsteemi kaua aega geotsentrilisest vaatekohast ning sellest tulenevalt ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikeks liikumisteks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Peale selle ei ole paljud Päikesesüsteemi objektid ja nähtused palja silmaga vaadeldavad. Nõnda nõudis adekvaatne arusaamine Päikesesüsteemist teoreetilisi ja tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikołaj Koperniku (1473-1543) teooria: Päikesesüsteemi heliotsentriline mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "Päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite) ja Isaac Newtoni (1643-1727) gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohti taevas. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on osa Eesti teadusajaloost. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 2011. aasta kevadel taasavatakse Tartu tähetorn muuseumina. Üheks soovitud muuseumieksponaadiks on Päikesesüsteemi mudel, mille ehitamiseks pöörduti Tartu Ülikooli Tehnoloogia Instituudi poole. Mudeli ülesandeks on demonstreerida planeetide liikumist ja nende vastastikuste asendite (planeediseisude) kujunemist. Mudel peaks võimaldama esile kutsuda planeetide asendit kindlatel kuupäevadel ning vastavatest planeediseisudest alustades jälgida planeetide liikumist orbiitidel. Käesolev töö sisaldab Tartu Ülikooli magistrandi Alo Peets välja pakutud tehnilisi lahendusi, skeeme, jooniseid ja arvamusi, kuidas vastavat mudelit kõige arukam valmistada oleks. Magistritöö lisades on olemas mudeli valmistamiseks soovitatud lahenduste dokumentatsioon (2010. aasta maikuu seisuga). Projekti lahendused kattuvad osaliselt Alo Peetsi bakalaureusetööga „Reaalaja tagasiside süsteemi väljaarendamine õppeprotsesside kvaliteedi tõstmiseks“