Kuidas toetada ja võimestada tervisekriisist kurnatud õendustöötajaid?

Eesti Arst 2021; 100(8):410–41

Rahvusvahelise geriaatrilise hindamise meetodi kohandamine Eestis

Toimetulekudefitsiidiga isikutele hoolduse ja edaspidiste toimetulekumeetmete planeerimiseks on vajalik eelnev isiku seisundi täpne hindamine. RAI on rahvusvaheliselt tunnustatud valiidne seisundi hindamise meetod, mille süsteemne kasutamine loob võimalused isiku konkreetsetest vajadustest lähtuvaks hoolduse kavandamiseks, hoolduse kvaliteedi hindamiseks ja ressursside planeerimiseks. Rahvusvahelise hindamismeetodi kasutuselevõtuks on vajalik selle tõlkimine ja riigi kultuurikeskkonnaga kohandamine rahvusvaheliselt aktsepteeritud metoodika kohaselt. Artiklis on käsitletud RAI kohandamist ja juurutamist Eestis. Eesti Arst 2005; 84 (6):408-41

Rahvusvahelise geriaatrilise hindamise instrumendi RAI-MDS-NH kohandamine Eestis kasutamiseks ja kohandatud instrumendi usaldusväärsuse hindamine

Autorite kirjalikud load asuvad õendusteaduse osakonnas õppekorralduse spetsialisti käes

Töökiusamine ja vaimse tervise probleemid haiglatöötajate seas: ristläbilõikeline uuring

Taust ja eesmärgid. Korduv negatiivne käitumine töötajate omavahelises suhtlemises võib kvalifitseeruda töökiusamiseks, mis kahjustab nii töökeskkonda kui ka töötajate tervist. Rahvusvahelistes uuringutes võetakse töökiusamise peamise kriteeriumina arvesse negatiivset käitumist, mis ilmneb vähemalt kord nädalas kuue kuu vältel. Uuringu eesmärk oli kirjeldada töö ja isikuga seotud töökiusamise ning vaimse tervise probleemide esinemist haiglatöötajate seas ja selgitada töötajate vaimse tervise probleemide seoseid töökiusamisega.Metoodika. Läbilõikeline uuring viidi läbi aktiivravi haigla töötajate hulgas. Andmete kogumiseks kasutati enesehindamisel põhinevat veebiküsitlust. Küsimustik koostati kahe rahvusvaheliselt valideeritud küsimustiku põhjal: Negative Acts Questionnaire – Revised (NAQ-R) ja Copenhagen Psychosocial Questionnaire II (COPSOQ II). Analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, hii-ruut-testi ja Spearmani korrelatsioonianalüüsi.Tulemused. Elektroonilise küsimustiku kõikidele küsimustele vastas kokku 257 töötajat (5% haigla töötajatest). Uuringule eelnenud kuue kuu jooksul oli kogenud ühel või mitmel viisil tööga seotud töökiusamist 4−16% ning isikuga seotud töökiusamist 2−12% uuringus osalenud töötajatest. Vaimse tervise probleemidest esines uuritud töötajatel kõige rohkem läbipõlemist ja stressi. Läbipõlemine ja depressioonisümptomid olid kõige tugevamini seotud töö ja isikuga seotud töökiusamisega.Järeldused. Töö ja isikuga seotud töökiusamine on haiglatöötjate seas esinev tööalane probleem, mis võib suurendada neil läbipõlemise, depressioonisümptomite ja teiste vaimse tervise probleemide tõenäosust. Edaspidi peaks täpsemalt uurima põhjuslikke seoseid töökiusamise ja vaimse tervise probleemide vahel

Halbade uudiste edastamine patsientidele: tõerääkimise uuring Eesti arstide ja õdede seas

Taust ja eesmärgid. Tervishoiutöötajate hoiakud ja praktika halbade uudiste edastamisel patsientidele on meditsiiniajaloos muutunud. Alates 20. sajandi keskpaigast on patsiendi õigus saada teada teda ennast puudutavat meditsiinilist teavet kujunenud järk-järgult üheks meditsiinilise suhtluse eetika alustalaks. Uuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti tervishoiutöötajate (arstid ja õed) seisukohad patsiendi teavitamisel tema terviseseisundiga seotud halbadest uudistest. Selliseid uuringuid on maailmas – eelkõige arstide hulgas – korraldatud alates 1960. aastatest, Eestis toimus uuring esimest korda.Metoodika. Veebipõhised küsitlused survey.ut.ee keskkonnas viidi läbi 445 tervishoiutöötaja (86 arsti ja 369 õde) hulgas ajavahemikul maist septembrini 2019. Andmeanalüüsiks kasutati SPSSi ja MS Exceli tarkvara. Küsimustikke oli võimalik täita nii eesti kui ka vene keeles.Tulemused ja järeldused. Eesti tervishoiutöötajad austavad patsiendi õigust saada enda kohta käivat teavet ka siis, kui tegemist on raske ja keerulise juhtumiga, näiteks lõppstaadiumis ravimatu haigusega (sellega nõustus 92% vastanud arstidest, ükski ei eitanud). 36% õdedest vastas samuti jaatavalt ning 41% piirduks teabe jagamisel sellega, mida patsient ise küsib. Seega võib järeldada, et Eesti tervishoiutöötajad järgivad patsiendi autonoomiat austavat meditsiinikultuuri. Samas mõjutavad patsiendile antavat teavet mitmed asjaolud. Üldiselt ei võeta halbade uudiste edastamisel arvesse patsiendi sotsiaalset ega religioosset tausta, küll aga patsiendi arusaamisvõimet, emotsionaalset seisundit ja eelistusi. Arstide vastustest ei ilmnenud hoiakute ebasümmeetriat. Enamik vastanud tervishoiutöötajatest näeb vajadust selleteemalise koolituse järele

Verpleegkunde en Internationale Mobiliteit: Attitudes van Laatstejaarsstudenten Verpleegkunde in drie Europese Onderwijsinstellingen

Probleemstelling Het Europese onderwijsbeleid pleit voor meer mobiliteit van studenten met het oog op de verdere harmonisering van het Hoger Onderwijs (cfr. Bologna verklaring). Opdat onze studenten het tijdelijk of blijvend werken in het buitenland zouden overwegen dienen zowel de mogelijkheid tot studeren en werken in het buitenland alsook de potentiële persoonlijke voordelen ervan gekend te zijn. Met uitzondering van het werk van Wihlborg1 is onderzoek naar de attitudes van studenten verpleegkunden ten aanzien van internationale mobiliteit, beperkt. Onderzoeksvragen 1. Hoe worden begrippen zoals ‘internationalisering’ alsook ‘internationale mobiliteit’ gepercipieerd door laatstejaarsstudenten verpleegkunde in de drie deelnemende Europese onderwijsinstellingen? 2. Welke zijn, met het oog op een toename van internationale mobiliteit, de implicaties van deze percepties en attitudes voor de organisatie van het verpleegkundig onderwijs? Onderzoeksdesign Deze exploratieve pilootstudie werd kwalitatief opgevat en startte in januari 2008 met het vastleggen van de te bevragen concepten. Deze concepten werden peer-discussed in het Engels door alle deelnemers ter verbetering van de inhouds- en begripsvaliditeit. De methodologie en de vragen voor het interview werden vertaald in de plaatselijke brontaal, gecontroleerd op logica en samenhang en vervolgens terug in het Engels vertaald (‘backward translation’). Tussen januari en september 2008 verzamelden de drie Europese onderwijsinstellingen hun kwalitatieve data door middel van focus group interviews. Bij de praktische uitwerking werd een strikte procedure gevolgd met het oog op een vergelijkbare methodologie en hoge betrouwbaarheid. In september 2008 kwamen de deelnemers opnieuw samen voor een thematische analyse van de data bekomen uit de verschillende interviews. In eerste instantie werden de resultaten voor elke partner afzonderlijk besproken en geïnterpreteerd, nadien werden deze data onder algemene thema’s verzameld. Opnieuw werden alle begrippen eerst in het Engels gedefinieerd en nadien wederom vertaald naar de brontaal. Aanvullende mondelinge discussie stond de onderzoekers toe om indien nodig bepaalde thema’s inhoudelijk te verduidelijken. Resultaten Voor de bevraagde studenten leidt internationalisering tot een aantal persoonlijke ‘opportuniteiten’ zoals reizen en het ontwikkelen van een brede visie. Internationalisering kan heel wat persoonlijke aspiraties helpen ontwikkelen. Het leren en werken in het buitenland brengt zowel risico’s als uitdagingen met zich mee maar ook het ervaren van avontuur, onafhankelijkheid, zelfvertrouwen en vrijheid. Ook in het importeren van kennis en vaardigheden uit het buitenland zien de studenten een meerwaarde, net zoals in het exporteren van hun eigen kennis en leerervaringen naar het buitenland. Er werd eveneens gediscusieerd over complexe politieke en ethische dilemma’s. Voor sommige studenten is werken noch studeren in het buitenland aantrekkelijk, doch deze studenten ervaarden wel reeds algemene voordelen bij het leren van mensen met een buitenlandse studie- of werkervaring. De studenten opperden tot slot enkele vernieuwende ideeën die binnen het huidige verpleegkundig onderwijs (meer bepaald het curriculum) kunnen worden geïntroduceerd met het oog op het verlagen van bestaande barrières. Discussie Deze pilootstudie bij laatstejaarsstudenten verpleegkunde uit drie verschillende Europese landen identificeerde een aantal kwesties met betrekking tot internationalisering die meer aandacht vragen. In een volgende fase zal deze studie dan ook op grote schaal worden uitgevoerd. Om gedetailleerde informatie te bekomen over de gedragsdeterminanten alsook de persoonlijke motivaties en barrières die internationale mobiliteit beïnvloeden, zullen toekomstige studies bijkomende focus groups bevatten. Zo dienen zeker studenten met een uitwisselingservaring te worden geïncludeerd, net zoals studenten die nooit in internationale mobiliteit zullen participeren. 1Wihlborg, M (1999) Student nurses’ conceptions of internationalization: a phenomenographic study. Nurse Education Today 19, 533–542. Bologna Proces

Eluga rahulolu mudel Eesti eakatel inimestel

Elukvaliteeti mõjutab väga palju erinevaid tegureid, mida Ruut Veenhoveni järgi (1) võib tinglikult jagada neljaks rühmaks: välised tegurid kui võimalused ehk keskkonna elukõlblikkus (näiteks kliima, keskkonna turvalisus, kogukonna jõukus, kultuuri arengutase, teenuste kättesaadavus); sisemised tegurid kui võimalused ehk inimese eluvõime (näiteks kehaline ja vaimne tervis, haridus, intelligentsus, elustiil); välised tegurid kui tulemus ehk rolli kasulikkus ühiskonnale (näiteks laste kasvatamine, kodanikukohuste täitmine, loominguline panus) ja sisemised tegurid kui tulemus ehk eluga rahulolu (näiteks rahulolu tööga, hea meeleolu)

Peri-operative red blood cell transfusion in neonates and infants: NEonate and Children audiT of Anaesthesia pRactice IN Europe: A prospective European multicentre observational study

BACKGROUND: Little is known about current clinical practice concerning peri-operative red blood cell transfusion in neonates and small infants. Guidelines suggest transfusions based on haemoglobin thresholds ranging from 8.5 to 12 g dl-1, distinguishing between children from birth to day 7 (week 1), from day 8 to day 14 (week 2) or from day 15 (≥week 3) onwards. OBJECTIVE: To observe peri-operative red blood cell transfusion practice according to guidelines in relation to patient outcome. DESIGN: A multicentre observational study. SETTING: The NEonate-Children sTudy of Anaesthesia pRactice IN Europe (NECTARINE) trial recruited patients up to 60 weeks' postmenstrual age undergoing anaesthesia for surgical or diagnostic procedures from 165 centres in 31 European countries between March 2016 and January 2017. PATIENTS: The data included 5609 patients undergoing 6542 procedures. Inclusion criteria was a peri-operative red blood cell transfusion. MAIN OUTCOME MEASURES: The primary endpoint was the haemoglobin level triggering a transfusion for neonates in week 1, week 2 and week 3. Secondary endpoints were transfusion volumes, 'delta haemoglobin' (preprocedure - transfusion-triggering) and 30-day and 90-day morbidity and mortality. RESULTS: Peri-operative red blood cell transfusions were recorded during 447 procedures (6.9%). The median haemoglobin levels triggering a transfusion were 9.6 [IQR 8.7 to 10.9] g dl-1 for neonates in week 1, 9.6 [7.7 to 10.4] g dl-1 in week 2 and 8.0 [7.3 to 9.0] g dl-1 in week 3. The median transfusion volume was 17.1 [11.1 to 26.4] ml kg-1 with a median delta haemoglobin of 1.8 [0.0 to 3.6] g dl-1. Thirty-day morbidity was 47.8% with an overall mortality of 11.3%. CONCLUSIONS: Results indicate lower transfusion-triggering haemoglobin thresholds in clinical practice than suggested by current guidelines. The high morbidity and mortality of this NECTARINE sub-cohort calls for investigative action and evidence-based guidelines addressing peri-operative red blood cell transfusions strategies. TRIAL REGISTRATION: ClinicalTrials.gov, identifier: NCT02350348

A comparative review of advanced practice nurse programmes in the Nordic and Baltic countries

Background: Advanced practice nurses (APNs) programs are career-development opportunities significant for nursing workforce retention as well as for the quality of patient care. Inconsistency regarding policy, education, titles, scope of practice, skills and competencies have been identified as major challenges in developing advanced practice nursing in Europe. APN roles and education are under development in the Nordic and Baltic countries. However, there is a lack of information on the current state in this region.Objective: The purpose of this paper is to compare APN programs in the Nordic and Baltic countries to identify their commonalities and differences. Design and methods: This descriptive comparative study reviewed seven master's level APN programs in six Nordic and Baltic countries. Data was extracted from the programme by the expert teachers or leaders of the programmes (N = 9). Competencies recommended in the European Tuning Project (ETP) and the International Council of Nurses (ICN) guidelines on advanced practice nursing, were used to evaluate the programs. The same informants provided additional information on the current state of APN education in the country.Results: The admission requirements were similar in the six countries but in two, clinical work experience is an entry requirement. There are two commonly identified APN roles: clinical nurse specialist (CNS) and nurse practitioner (NP). Most of the programs included all the EPT and ICN competencies. The main differences regarded prescribing competencies. All programmes included clinical training, but the methods on how it is implemented varies.Conclusion: The findings indicate that APN programs in the Nordic and Baltic countries correspond with the recommendations of the European Tuning Project and ICN guidelines. This is an important message for ad-ministrators, policymakers, and politicians, as well as the nursing community, on providing opportunities for APNs to practice to their full potential within each country as well as cross-country.Tweetable abstract: "APN programmes in the Nordic and Baltic countries correspond with international guide-lines. Special attention is needed in future on the clinical training of APNs"