Metsaökosüsteemi taastamise seire ja analüüs

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in ForestryDoktoritöö käsitleb metsaökosüsteemide taastamist Eestis, hõlmates nii kaevandamisega rikutud alade taasmetsastamist kui ka loodusmetsade struktuurikomponentide tekitamist madala loodusväärtusega aladele ning aladele, kus loodusliku taastumise protsess on aeglane. Intensiivne metsade majandamine on põhjustanud metsade struktuuri ja liigilise koosseisu lihtsustumist ning muutnud looduslike häiringute dünaamikat. Metsi oskuslikult majandades saab vähendada majandamisvõtete negatiivset mõju elurikkusele ja säilitada metsaökosüsteemide looduslikke funktsioone. Samuti tuleks eelkõige kaitsealustes metsades jälgida ja taastada metsade looduslikku funktsionaalsust. Ökoloogilise taastamise eesmärk on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse. Doktoritöös käsitletakse ja analüüsitakse metsade taastamise erinevaid aspekte ja komponente ning otsesteks eesmärkideks on: a) uurida puistute looduslikkuse indikaatoreid ning hinnata puistute looduslikkust, b) määrata puistus üksikpuu suremist mõjutavad faktorid, c) analüüsida looduslikkuse taastamise võtete mõju puistu dünaamikale ja elurikkusele, d) analüüsida kaevandamisjärgsel taasmetsastamisel tekkinud ökosüsteemi. Püstitatud eesmärkide täitmiseks viidi läbi välitööd kokku 640 püsiproovitükil. Doktoritöös leiti, et surnud puidu kogus, surnud puude ruumiline paiknemine puistus, samuti suremise kiirus ja põhjused on tihedas seoses puistu looduslikkusega. Surnud puidu maht looduslikus seisundis ja majandatud metsas erinevad üksteisest oluliselt. Puude suremise hindamine võimaldab paremini aru saada metsaökosüsteemi struktuurist ja seal toimivatest protsessidest. Puu ellujäämine sõltub puu suhtelisest suurusest puistus ning puude suremise põhjused erinevat tüüpi puistutes on erinevad. Suremise põhjuste mitmekesisus on suurem looduslikus seisundis puistutes ning samuti on surnud puude paiknemine sellises puistus rohkem hajutatud. Töös väljatöötatud indeksid pakuvad võimalusi paremini hinnata puistu looduslikkust ja seejuures eristada puistus toimunud hiljutisi häiringuid. Looduslikkuse taastamise võtted olid läbi viidud ühetaolistes keskealistes okaspuupuistutes, kus peale taastamisvõtete tegemist puistustruktuur mitmekesistus, näiteks surnud puidu maht suurenes lagupuidu tekitamise võtte korral kuni 67 m3 ha-1. Loodusliku uuenduse arvukus oli kõrgeim pindalalt suuremas häilus ning ülepõletatud häilu korral. Taastamisvõtted avaldasid erinevatele liigirühmadele erinevat mõju: rohttaimede mitmekesisus suurenes enim ülepõletatud häilu korral, sammalde mitmekesisus lagupuidu tekitamise korral, samblike mitmekesisus suurenes enim häilu tekitamisel, ülepõletatud häilu korral mitmekesisus aga vähenes. Kontrollaladest eristus kõige rohkem rohttaimede, sammalde ja samblike puhul häilu ülepõletamise võte. Mardikaliste suurenenud arvukus ja liigiline mitmekesisus on puistu valgustingimuste muutuse ning elupaikade lisandumise otsene tulemus. Võrreldes ühe taastamisvõtte rakendamisega suurendab erinevate taastamisvõtete üheaegne kasutamine puistu heterogeensust ja tänu sellele suureneb ka elurikkus. Kaevandamisjärgse taasmetsastamise eesmärk on taastada ökosüsteemide kaevandamiseelne olukord. Üldjuhul on võimatu taastada minevikus olnud seisundit, sest kaevandamisega on kasvupinnast täielikult muudetud ning tihtipeale areneb seal välja hoopis uudne ökosüsteem. Taastamisedukuse hindamine põhineb mullanäitajate dünaamika, liigilise mitmekesisuse, taimkatte struktuuri ja ökoloogiliste protsesside uurimisel. Endise kaevandamisala mullad erinesid tüüpilistest metsamuldadest ja seetõttu on seal taimestiku arenguks tekkinud teistsugused tingimused. Samuti erinesid sealsed taimekooslused tüüpilistest metsas esinevatest kooslustest. Puistu takseernäitajad olid sarnaseimad sinilille kasvukohatüübi puistute takseernäitajatega. Ala looduslikule arengule jätmine võib taastamisel olla oluline alternatiiv metsaistutamisele, eriti juhul, kui rikutud ala on väike ja ümbritsetud loodusliku taimkattega ning kui alale pole määratud soovitavat eesmärki ning taastumise tähtaega.This thesis synthesizes several studies of forest ecosystem restoration in Estonia, including afforestation on abandoned oil-shale mining areas and initiating natural processes and fostering natural structures and species composition. Silvicultural systems for timber production have caused changes in ecosystem structure and function associated with anthropogenic alterations of natural disturbance regimes. Increasingly, forest management is based on understanding of processes of natural disturbances, their effects for stand and landscape composition and structure, considering that this enables managers to reduce the negative impacts of timber harvest on biodiversity and thereafter maintain ecological functions. Restoration is activity which can improve conservation efforts in protected areas in order to enhance quality and quantity, to improve connectivity between fragmented areas and create buffer zones between protected and managed forest areas. The objective of ecological restoration is to re-create a self-supporting ecosystem which existed previously and is resilient to contingent damage and to maintain the system in a desirable state or moving away from an undesirable state. The aims of the thesis are: a) to develop naturalness and structural indicators in forest ecosystems; b) to analyze the effects of restoration treatments for biodiversity and stand development in managed forest ecosystems; c) to analyze the success of reclamation on post-mining restoration site; d) to determine factors influencing tree survival/mortality in forest stands. This thesis based on 640 permanent sample plots all over Estonia. Based on the results of this thesis, deadwood quantity and spatial distribution as well as tree mortality rate and causes are reliable indicators of forest naturalness. Deadwood mingling index and diversity index of mortality reasons as new proposed variables improve the assessment of forest naturalness and clarify the effects of recent disturbances. Tree mortality in a stand is caused by specific agents or by the complex effect of several mortality agents and it is different in semi-natural and managed forest. Determining the cause for a tree death is often difficult; therefore it is sensible to use a process-based multiple-reason method for determining the factors of mortality for a single tree. Survival probability of a tree is dependent on the specific mortality agent and relative size of the tree in a stand. Restoration pre-treatment stands are often homogeneous even-aged monocultures on fertile sites; rehabilitation treatments (gap cuttings, overburning and addition of deadwood) increase their structural heterogeneity and promote differentiation of microclimatic conditions and therefore species richness and abundance increase after treatments. In a gap treatment, the ratio between the gap diameter and the surrounding stand height determines the light availability inside the gap; the larger this ratio is, the greater likelihood of seedling recruitment and successful establishment of light demanding species. Species groups respond differently to treatments: understory vegetation diversity increases in gaps with burning, lichen diversity in gaps without burning, and bryophyte diversity with the addition of dead wood. Increased beetle abundance and greater species diversity is a direct effect of changed light conditions inside the canopy. Gaps with overburning have the greatest recruitment of tree seedlings. Multiple treatments create stand heterogeneity and can increase biodiversity more than one homogenous application of a single treatment. It is not possible to restore historical or natural ecosystems on reclaimed mined areas by simple afforestation. Soil formation and properties and the vegetation on reclaimed sites is different from soils and vegetation on common forest sites, hence this leads to development of novel ecosystems. Spontaneous succession should be considered in forest restoration as an alternative to afforestation practice, especially if reclamation sites are small, surrounded by natural vegetation, and there is no specific production goal or time limit for restoration

Vastsündinute kuulmise skriiningu programmi hindamise tulemused

Taust. Eestis on vastsündinute kuulmise skriiningut korraldatud alates 2004. aastast. Seda on rahastanud Eesti Haigekassa. Haigekassa ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostöös toimus aastatel 2012–2013 programmi efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Eesmärk. Hinnata vastsündinute kuulmise skriiningu toimivust ja tõhusust Eestis. Metoodika. Uuringu sihtrühmaks olid kõik Eesti vastsündinud, nende vanemad ning skriiningut teostav personal. Hindamise käigus analüüsiti vastsündinute skriiningu läbiviimisega seotud rahvusvahelist praktikat, analüüsiti projekti dokumentatsiooni, intervjueeriti projekti meeskonda, koguti ja analüüsiti projekti tegevusnäitajaid, hinnati lapsevanemate rahuloluküsitluse tulemusi ning projekti majanduslikku otstarbekust. Tulemused. Sõeluuringu tulemuslikkus ja korraldus vastavad üldiselt rahvusvahelistele standarditele. Skriininguga kaetus on hea ning lapsevanemad on skriiningu kohta saadud infoga üldiselt rahul. Nii lapsevanemad kui ka skriiningupersonal peavad kuulmise skriiningut kuulmislanguse varajasel avastamisel oluliseks. Järeldused. Uuringuprogrammi peamiseks vajakajäämiseks on see, et puudub sõeluuringu üldine isikustatud andmebaas, kus oleksid sees ka kodussünnitajad ja mis hõlbustaks skriiningu tulemuslikkuse hindamist. Sellise andmebaasi puudumine raskendab vastsündinute skriiningu kulude planeerimist ja juhtimist projekti jooksul ning vähendab majandusliku hindamise tulemuste usaldusväärsust ja üldistatavust.Eesti Arst 2014; 93(10):571–57

Changes in acute phase proteins in calves after disbudding and its possible association with weight gain and morbidity

Loomaarstiõppe lõputöö Veterinaarmeditsiini õppekavalVasika esimesel eluaastal on mitmeid stressi tekitavaid olukordi, millest üks on nudistamine. Stress põhjustab vereseerumis akuutse faasi proteiinide tõusu. Uurimistöö eesmärk on analüüsida vasika immuunsüsteemi esimesel elukuul, mõõtes akuutse faasi proteiine enne ja peale nudistamist ning kehatemperatuuri ja vanuse mõju nende proteiinide kontsentratsioonile. Samuti analüüsitakse akuutse faasi proteiinide võimalikku seost haigestumise ja vasikate juurdekasvuga esimesel eluaastal ning suremusega. Andmed koguti 158 Eesti Holsteini tõugu vasikalt. Vereproovid analüüsiti laboris ja andmeid analüüsiti regressioonimudelites. Töös leiti, et nudistamine ei tõstnud 24 h jooksul akuutse faasi proteiinide kontsentratsioone. Lisaks leiti, et nooremalt nudistatud vasikad omasid väiksemat seerumi amüloid A kontsentratsioonide muutust ja et esimese kuu keskmise päevase juurdekasvu ja haptoglobiini muutuse vahel on negatiivne seos. Akuutse faasi proteiinid ei olnud seoses vasika keskmise päevase juurdekasvuga. Samuti leiti, et suurem haptoglobiini muutus põhjustab suuremat suremise riski. Mitmed leitud tulemused sarnanesid varem ilmunud artiklite tulemustega.In the first year of life, a calf experiences many stressful events, such as disbudding. Stress causes elevation of acute phase proteins in serum. The objective of the thesis is to analyze calf’s immune system during the first month of its life. For this, the acute phase proteins are measured before and after disbudding, also relationships between these proteins and body temperature and age of disbudding will be analyzed. In addition, association between acute phase proteins and morbidity, daily weight gain and mortality will be analyzed. The data was collected of 158 Estonian Holstein calves. Blood was collected directly before disbudding and 24 hours after. Blood analysis was done in laboratory and statistical modelling by regression analysis. The result of this thesis was that disbudding didn’t cause changes in acute phase proteins during 24 hours. Calves that were younger during disbudding, had small change in serum amyloid A concentrations. Also was found that the daily weight gain of first month had negative association with the change of haptoglobin. Acute phase proteins weren’t associated with daily weight gain. In addition, mortality is higher if the change of haptoglobin concentration is bigger. These results indicate that disbudding doesn’t cause changes in acute phase proteins, nor do acute phase proteins cause smaller daily weight gain, yet a bigger change of haptoglobin may cause higher mortality. Many results were similar to findings in previously published articles

Reparation, Restitution, and the Politics of Memory. A Methodological and Historical Introduction

This project has received funding from the European Research Council (ERC) under the European Union’s Horizon 2020 Research and Innovation programme – Grant Agreement Number 819931

Kasvajaspetsiifiliste signaaliradade iseloomustamine DEN indutseeritud maksakasvaja mudelis

Maks on tähtis organ, mis reguleerib pidevalt organismis toimuvaid elulisi protsesse. Maksavähk on maailmas kolmandal kohal põhjustamaks surmaga lõppevaid haigusjuhtumeid. Täpsed molekulaarsed mehhanismid kartsinogeneesis on teadmata, kuid vähi tekkes on täheldatud erinevate signaaliradade aktivatsiooni. Käesolev töö kirjeldab võimalike signaaliradade aktivatsiooni hepatotsellulaarse kartsinoomi kujunemises

Hat der MBA Signalfunktion?

Weiterbildung erhält seit einiger Zeit verstärkte öffentliche Aufmerksamkeit in der bildungspolitischen Diskussion. Insbesondere mit dem Schlagwort des „lebenslangen Lernens“ wird auf die Notwendigkeit verwiesen, Bildungsprozesse zu einem kontinuierlichen Bestandteil im Lebensverlauf und Arbeitsprozess zu integrieren (Willich/ Minks/ Schaeper 2002: 3). Speziell die wissenschaftliche Weiterbildung hat aufgrund des Bologna-Prozesses und den damit verbundenen Verknüpfungen zwischen Erstausbildung und Weiterbildung eine neue Bedeutung erlangt. Mit der Etablierung der Masterprogramme wird die „Rückkehr an die Hochschulen zur Weiterbildung nach einer zwischenzeitlichen Berufstätigkeit“ zunehmend selbstverständlich (DGWF 2005: 2). Die hierbei auftauchende Frage ist allerdings, inwiefern berufsbegleitende Weiterbildung einen Mehrwert mit sich bringt. Die Arbeitgeberseite bezweckt allgemein gesprochen die Erhöhung der Unternehmensgewinne durch produktivere Arbeitnehmer. Von individueller Teilnehmerseite aus besteht das Ziel grundsätzlich darin, die eigene Beschäftigung zu sichern, die Berufsposition zu verbessern sowie Lohnzuwächse zu erzielen. Die Intention von Teilnehmenden an berufsbegleitender Weiterbildung kann dabei zum einen in der Erhöhung des eigenen Wissens und der Fähigkeiten liegen, wobei sie sich aufgrund dieser Bildungsinvestition auf dem Arbeitsmarkt in einer besseren Position platzieren können. Zum anderen bietet neben dem reinen Wissenserwerb die Absolvierung eines universitären Studienganges für die Teilnehmenden den Vorteil, ein Abschlusszeugnis als zusätzlich auf dem Arbeitsmarkt einsetzbares Signal verwerten zu können. In der Theorie werden Bildungsabschlüssen auf dem Arbeitsmarkt zwei verschiedene Funktionen zugesprochen: die Humankapitaltheorie stellt einen direkten positiven Zusammenhang zwischen Bildung und Produktivität her, wohingegen in signaltheoretischen Ansätzen Bildung positiv mit produktiven Eigenschaften des Arbeitnehmers korreliert, die nicht direkt durch den Arbeitgeber beobachtbar sind (Chatterji/ Seaman/ Singell 2003: 191). Somit ist der Bildungsstand eines Arbeitnehmers entweder als direkter oder indirekter Indikator für seine Produktivität zu verstehen. Wir gehen davon aus, dass eben dieses Verständnis von Bildungsabschlüssen eine wichtige Rolle spielt bei der Frage, ob ein Abschluss für die Einstellung, Beförderung und Vergütung von Mitarbeitern relevant ist. Ziel des Artikels ist die Bedeutung von wissenschaftlicher Weiterbildung, speziell von MBA-Studiengängen für Unternehmen bei der Einschätzung ihrer (potenziellen) Arbeitnehmer zu untersuchen. Neben der Frage, wie Unternehmen den Bedarf an berufsbegleitend erworbenen Abschlüssen einschätzen, befassen wir uns auch mit unternehmerischen Anforderungen an die inhaltliche und formale Ausgestaltung berufsbegleitender Studiengänge

Dependence of transition probabilities for non-linear photo-ionization of He atoms on the structure of the exciting radiation pulses

Sem informaçãoWe discuss the expected dependence of the probability transitions for 2-photon and 3-photon absorption in Helium gas on the spatial and temporal structure of the exciting radiation pulses. Regarding spatial structure, we assumed a Gaussian radial intensity distribution; we find, as expected, that the 2-photon and 3-photon processes become negligible at distances D away from the focus, where D is of the order of the beam waist FWHM. Regarding temporal structure, we compared transition probabilities for square, Gaussian and cosine squared temporal profiles; we find that for the same FWHM, Gaussian and cosine squared pulses give essentially the same transition probabilities, but the square pulses are about twice as efficient. We finally studied the effect of sharp versus smooth rise and fall edges in the light pulse; we find negligible correlation with the shape of the pulse edges, and strong correlation with the pulse FWHM, i.e., with pulse total energy, as might be expected.We discuss the expected dependence of the probability transitions for 2-photon and 3-photon absorption in Helium gas on the spatial and temporal structure of the exciting radiation pulses. Regarding spatial structure, we assumed a Gaussian radial intensity distribution; we find, as expected, that the 2-photon and 3-photon processes become negligible at distances D away from the focus, where D is of the order of the beam waist FWHM. Regarding temporal structure, we compared transition probabilities for square, Gaussian and cosine squared temporal profiles; we find that for the same FWHM, Gaussian and cosine squared pulses give essentially the same transition probabilities, but the square pulses are about twice as efficient. We finally studied the effect of sharp versus smooth rise and fall edges in the light pulse; we find negligible correlation with the shape of the pulse edges, and strong correlation with the pulse FWHM, i.e., with pulse total energy, as might be expected.353A632635Sem informaçãoSem informaçãoSem informaçã