Europeanization in VET policy as a process of reshaping the educational space

The EU represents a transforming educational space, where national and supranational boundaries in educational governance are becoming blurred. The EU has become an important actor in educational governance and an important arena for policy learning and transfer. This paper explores how the process of reshaping the educational space manifests itself in the process of the Europeanization of VET policy in the case of Estonia. In Estonia, this process was followed by the growth of executive VET institutions and has developed from rather uncritical initial policy transfer to more active learning from the EU, although conformism can still be seen in cases of the introduction of standardizing policy tools. (author's abstract

Pädevused ja pädevuste arendamine noorsootöö valdkonnas: Eesti noorsootöötajate professionaalne taust

Noorsootööalase koolituse valdkonna uuringu raport.Uuringu põhieesmärgiks on kaardistada ühelt poolt noorsootöö valdkonnas tegutsevatele inimestele vajalikud pädevusnõuded ning teiselt poolt hinnata noorsootöötajate erialast ettevalmistust ning koolitusvajadust antud sektoris. Uuringu tulemusena valmiv noorsootöötajatele esitatavate pädevuste profiilid on sisendiks noorsootöötaja kvalifikatsiooninõuete väljatöötamiseks ja kutsestandardi loomiseks. Noorsootööala pädevuste all mõistetakse siinkohal üld- ja spetsiifilisi oskusi, isikuomadusi ning hoiakuid ja suhtumisi, mida läheb noorsootöö tegemisel tarvis

Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina

Eesti haridusmaastikul toimunud reformid on toonud kaasa muutused õpetajate professionalismis ja professionaalsuses. Hargreaves (2006) eristab õpetajate professionalismi ajajärke ja osutab, et tänapäeval on autonoomiaperiood asen dunud kollegiaalse koostöö ajajärguga. Hoyle (1974) vastandab oma professionaalsuse mudelis autonoomia ja koostöö, eristades seejuures piiratud ja avaravaatelist professionaalsust. Artikli eesmärk ongi mõista kutseõpetajate professionaalsust kollegiaalse professionalismi ajajärgul. Analüüs põhineb kõikse küsitlusuuringu andmestikul, mille sihtrühma moodustasid kutseõpetajad. Vastused saadi 501 kutse õpetajalt. Andmete analüüsimisel rakendati klasteranalüüsi, tuginedes Hoyle’i professionaalsuse mudelile. Kutseõpetajate professionaalsust iseloomustava koostöö ulatuse alusel eristus kolm klastrit: ulatuslikult võrgustunud, omaette hoidvad ja koolikesksed professionaalid. Uurimistulemustest selgus, et esimesse klastrisse kuuluvad õpetajad on teistega võrreldes enam rahul oma töö ja valitud ametiga.  Summar

Ettevõtlusõppe rakendamine Eesti kutsehariduses

Uuringu eesmärk on ettevõtlusõpetajate kogemuste analüüsi alusel selgitada, kuidas rakendatakse ettevõtlusõpet Eesti kutsehariduses, keskendudes uurimisküsimusele, kuidas arendatakse ettevõtluspädevust ja rakendatakse  ettevõtluspedagoogikat Eesti kutsehariduses. Teoreetiline lähenemine tugineb sotsiaal-konstruktivistlikest õppimisteooriatest lähtuvale lõimitud pedagoogika lähenemisele ning ettevõtluspädevuse mudelile. Andmestiku moodustavad 26 ettevõtlusõpetajaga tehtud intervjuud, millest osa on tehtud 2018., osa 2019. ja osa 2020. aasta kevadel. Fenomenoloogilise lähenemise raames kasutame induktiivset andmeanalüüsi meetodit. Tulemustest selgub, et ettevõtlusõpe on peamiselt ettevõtlikkuse toetamisele suunatud, sihtrühma spetsiifikat arvestav ja praktiline. Praktilise kogemuse ja eneseregulatiivse teadmise dialoogi puudumine teoreetilisega ning viimase nõrkus on peamised vajakajäämised ettevõtlusõppe pedagoogikas.  Summar

Hilise keelekümbluse mõju

Käesolevas uuringus keskendutakse hilisele keelekümblusele. Varasemad uuringud on küll käsitlenud HKK mõju õpilaste õpitulemustele, samuti lapsevanemate ja õpilaste hoiakuid ning rahulolu programmi suhtes, aga seda on tehtud programmi varajases etapis (aastatel 2003–2005). Varasema seire raames on olnud kasutusel ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud spetsiaalsed testid, hindamaks keelekümblusklasside õpilaste õpitulemusi ja võrdlemaks neid kontrollklasside (eesti ja vene tavaklassid) õpilaste erinevate ainete õpitulemustega. Lisaks on viidud läbi rahulolu- ning keelekasutust käsitlevaid küsitlusi vanemate 7. klassi õpilaste, lapsevanemate ja keelekümblusklasside õpetajate seas (vt Asser jt 2005)

Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused

OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS (OECD’s Teaching and Learning International Survey TALIS) on rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajate töökeskkonda ja õppekeskkonda koolides. TALIS-e uuringut korraldab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning selles osales 2013. aastal 34 riiki, teiste hulgas Eesti. TALIS-e uuringu eesmärk on pakkuda asjakohast, rahvusvaheliselt võrreldavat ja vajalikku informatsiooni eesmärgiga aidata riikidel üle vaadata ja kindlaks määrata oma hariduspoliitika, et arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Koolijuhtidel ja õpetajatel on võimalus anda oma panus hariduspoliitilisse analüüsi ja võtmevaldkondade arengusse. TALIS-e uuringut korraldatakse osalevate riikide uuringukeskuste, OECD, IEA Sekretariaadi, IEA andmetöötlus- ja uuringukeskuse ning Kanada Statistikaameti omavahelise koostööna.https://www.hm.ee/sites/default/files/talis2013_eesti_raport.pd

Kutseõpetajate professionaalse mälu roll õpilastega seotud muutuste kogemisel

Kutseõpetajate professionaalsust mõjutavad oluliselt õpilaskonna muutused, millega on kaasnenud uued nõudmised tööle. Varasemates uurimustes on rõhutatud, et muutuste kogemisele avaldab mõju professionaalne mälu, mis sisaldab ametialaseid mälestusi ja sündmusi, kujundades nende kaudu professionaalseid teadmisi ja tööalaseid tavasid. Käsitledes professionaalset mälu kui ühte kutseõpetajate professionaalsuse karakteristikut, oleme seadnud uurimuse eesmärgiks selgitada kutseõpetajate kogetud muutusi õpilaskonnas, tuginedes professionaalse mälu kontseptsioonile. Artikkel põhineb kombineeritud uurimisviisil, kus andmeid koguti kvantitatiivse küsitluse ja kvalitatiivse poolstruktureeritud intervjuudega. Uurimistulemustest ilmneb, et lühema staažiga ja nooremad kutseõpetajad kogevad muutusi õpilaskonnas positiivsemalt kui pikema staažiga ja vanemad kutseõpetajad. Lisaks mõjutab muutuste kogemist töö kontekst. Õpilaskonna muutustele antud tähendused sõltuvad ühiskondlikest ja hariduspoliitilistest sündmustest, millega õpetajad on kokku puutunud, ning tööga seotud nostalgilistest mälestustest.  Summar

Riikliku õppekava üldosas sätestatud pädevuste ja 2002. – 2004. aasta gümnaasiumi riigieksamitulemuste vahelised seosed

Käesoleva uuringu lähtepunktiks oli küsimus: kas ja kuivõrd gümnaasiumi lõpetajad - eksaminandid riigieksamitel - on omandanud gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas sätestatud üldise iseloomuga pädevused, st pädevused, mis ei ole spetsiifiliselt seotud ühegi konkreetse ainega. Eeldatakse, et riigieksamitööde ülesannete ja õpilaste eksamitulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas eksaminand oskab: 1. informatsiooni esitada ja oma lahenduskäiku põhjendada; 2. andmeid töödelda, sh teha nõutavaid arvutusi, koostada graafikuid, hinnata saadud tulemusi; 3. mõista jooniseid, diagramme, skeeme, kaarte; 4. mõista eri liiki tekste, sh meediatekste ja tööjuhiseid; 5. teha ja esitada järeldusi ning põhjendada oma seisukohti; 6. tuua eksamiülesannetega seotud näiteid igapäevaelust

Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine: OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused

OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring (OECD’s Teaching and Learning International Survey), akronüümiga TALIS, on esimene rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajaid ja nende töökeskkonda, saamaks teavet õpetamise ja õppimise ning koolijuhtimise tõhustamiseks. TALIS-uuringu üheks oluliseks eesmärgiks oli õpetajatöö ja õpetaja professionaalsuse indikaatorite leidmine, mille abil on võimalik õpetajatööd hinnata, mõjutada ning toetada. Uuring korraldati 2007.–2008. a.a ning selles uuriti 7.–9. klasside õpetajaid ja nende koolide juhte. TALIS-uuring keskendub järgmistele põhiteemadele: õpetajate professionaalne areng, õpetajate hindamine, tunnustamine ja tagasiside, õpetajate pedagoogilised uskumused, praktikad ja tööalased hoiakud, koolijuhtimine

Constructing futures: a social constructionist perspective on foresight methodology

The aim of this paper is to demonstrate the relationship between a particular epistemological perspective and foresight methodology. We draw on a body of social theory concerned with the way that meaning is produced and assimilated by society; specifically, the social construction of knowledge, which is distinguished from its nearneighbour constructivism by its focus on inter-subjectivity. We show that social constructionism, at least in its weak form, seems to be implicit in many epistemological assumptions underlying futures studies. We identify a range of distinctive methodological features in foresight studies, such as time, descriptions of difference, participation and values, and examine these from a social constructionist perspective. It appears that social constructionism is highly resonant with the way in which knowledge of the future is produced and used. A social constructionism perspective enables a methodological reflection on how, with what legitimacy, and to what social good, knowledge is produced. Foresight that produces symbols without inter-subjective meaning neither anticipates, nor produces futures. Our conclusion is that foresight is both a social construction, and a mechanism for social construction. Methodologically, foresight projects should acknowledge the socially constructed nature of their process and outcomes as this will lead to greater rigour and legitimacy