Käesoleva uuringu lähtepunktiks oli küsimus: kas ja kuivõrd gümnaasiumi lõpetajad - eksaminandid riigieksamitel - on omandanud gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas sätestatud üldise iseloomuga pädevused, st pädevused, mis ei ole spetsiifiliselt seotud ühegi konkreetse ainega. Eeldatakse, et riigieksamitööde ülesannete ja õpilaste eksamitulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas eksaminand oskab:
1. informatsiooni esitada ja oma lahenduskäiku põhjendada;
2. andmeid töödelda, sh teha nõutavaid arvutusi, koostada graafikuid, hinnata saadud tulemusi;
3. mõista jooniseid, diagramme, skeeme, kaarte;
4. mõista eri liiki tekste, sh meediatekste ja tööjuhiseid;
5. teha ja esitada järeldusi ning põhjendada oma seisukohti;
6. tuua eksamiülesannetega seotud näiteid igapäevaelust
