607 research outputs found
Ülevaade unetuse epidemioloogiast
Unetuse levimuse hindamisel lahknevad tulemused sõltuvalt sellest, kas arvestatakse vaid unehäiretega kaasnevaid sümptomeid või ka sellega kaasneda võivaid päevase tegevuse häireid. Unetus on vastavalt kas üht kolmandikku või 6–10% täiskasvanud elanikkonnast haarav seisund, millel on laialdane komorbiidsus. Unetuse esinemine on riskiks depressiooni ja erinevate kehaliste haiguste kujunemiseks. Elukvaliteet on unetuse puhul halvenenud sõltumatult komorbiidsetest seisunditest. Unetuse varane äratundmine aitab vähendada mitmeid terviseriske
Are Figs Always Keystone Resources for Tropical Frugivorous Vertebrates? A Test in Gabon
International audienceThis paper evaluates the suggestion of Terborgh (1986) that figs constitute "keystone plant resources" for frugivorous mammals and birds in African rain forests as they appear to do in South America and Asia. From studies of the diets of monkeys and other mammals and birds in Gabon, we show that figs are infrequently eaten by most species, and are always eaten in small amounts. Figs in Gabon occur at very low densities and have unpredictable fruiting patterns and relatively low crown production. Thus, fig fruits are not staple foods and cannot sustain most populations of frugivorous species during periods of low fruit availability. In Gabon, monkeys and large birds depend on the fruit of two species of Myristicaceae and of one species of Annonaceae. These regularly bear ripe fruit during the lean period and are abundantly consumed. Figs occur in such distant patches that they are mainly fed on by wide-ranging animals such as large frugivorous bats
Muudatused plexus chorioideus'es akuutse ja kroonilise alkohoolimürgituse korral
Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolthttps://www.ester.ee/record=b3605100*es
Sõnavabadus interneti kommentaariumides: õiguslikud aspektid
http://www.ester.ee/record=b4410132~S1*es
Pengkajian Kesan Logam Terhadap Kestabilan Minyak Sawit Selepas Pengelohan Kimia
Corak perubahan kestabilan AOM bagi kepekatan ion kuprum atau ferum yang berlainan dan dicuci dengan bisulfit dan asid siltrik telah dikaji. Kesan kepekatan asid sitrik yang berlainan terhadap kestabilan oksidatif CPO dengan penambahan logam-logam itu juga dikaji
Make It White – a white balance adjustment app for iOS
Käesoleva töö eesmark on kirjeldada miks ja kuidas loodi valge tasakaalu seadmise rakendus iOSile.
Mõistmaks vajadust sellise rakenduse järgi antakse esmalt ülevaade valge tasakaalu probleemi olemusest ning kirjeldatakse olemasolevaid lahendusi. Nendel kirjeldustel põhinedes seletatakse ja põhjendatakse rakenduse loomisel tehtud filosoofilisi valikuid.
Seejärel annab töö minimaalse vajaliku teoreetilise raamistiku mõistmaks valge tasakaalu muutmise matemaatilist tausta, sest foto valge tasakaalu muutmine ei ole triviaalne tegevus.
Viimaks kirjeldatakse põgusalt loodud rakendust ning peatutakse selle keerulisematel tehnilistel aspektidel.
Töö autor loodab, et rakenduse publitseerimisel Apple'i AppStore'i leiab see ka ostjaid.The goal of this thesis is to describe how and why a white balance adjustment app was created for iPhone.
To facilitate understanding why this kind of app is necessary, an overview of the white balance problem domain and a tour of currently existing solutions on iPhone are given. Based on these descriptions the philosophical choices made about what kind of app to develop are described and justified.
Since changing a photograph’s white balance is not a trivial thing, just enough theory is introduced to provide the necessary mathematical background to white balance adjustments. Built upon this background, the chosen colour correction solution is described in step by step in theoretical terms.
Finally, a brief technical overview is provided to point out the more complex implementation problems solved during the development of the app.
The author of this thesis hopes that when Make It White is completed and published it will find buyers from Apple’s AppStore
Näiteid pildimaterjalide kasutamisest Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis
Selles töös uurisin Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis fotograafia kasutamisega
seotud tegutsejaid ja protsesse.
Varasematest teadustöödest selgus, et fotograafial on organisatsioonide saadetud
sõnumite suunamisel ja mõju tugevdamisel oluline roll, ning et fotograafia enimkasutatud
küljeks on inimeste kujutamine ning läbi nende emotsioonide auditooriumi sõnumiga
sidumine.
Eesti organisatsioonide fotograafia kasutamise uurimiseks viisin läbi intervjuud Eesti
organisatsioonide esindajatega. Valimisse kaasasin väga erinevate profiilidega
organisatsioonide esindajaid ja kuigi esindajate arv on liiga väike, et võimaldada tulemuste
põhjal statistiliselt pädevate järelduste tegemist, võiks intervjueeritavate kirjeldatu siiski anda
esmase ülevaate Eesti organisatsioonide fotograafia kasutamises tüüpilistest protsessidest.
Intervjuusid analüüsisin nii horisontaalses kui vertikaalses mõõtmes, ning tulemusi
analüüsides selgus, et kattuvalt varasemate uuringutega, on fotograafia kasutamine ka Eesti
organisatsioonidele oluliseks tööriistaks. Kinnitust leidis nii see, et fotograafia tugev külg on
sõnumi suunamine, tugevdamine ja autentsemaks muutmine, kui see, et suur osa
organisatsioonide kommunikatsioonis kasutatavast fotograafiast tegeleb inimeste
kujutamisega.
Intervjuudest selgus, et Eesti organisatsioonid tegelevad kommunikatsiooni tarbeks
fotode tootmisega nii iseseisvalt kui ka välist ekspertabi kasutades, ning neid kasutatakse väga
laias valikus erinevatest kanalitest, traditsioonilistest trükiväljunditest nagu plakatid ja
voldikud kuni uute e-võimalusteni nagu sotsiaalmeedia ning muud organisatsiooni esindavad
kanalid internetis. Üldine tendents on see, et mida mahukam projekt, seda tõenäolisem on
sellesse välise abi kaasamine. Mind üllatas aga igapäevane piltide hulk, mida teevad ka nende
organisatsioonide töötajad, kes pea igapäevaselt pildistamiseks ka välist ekspertabi kasutavad.
Suurema osa sellest ise tehtud piltide leiab kasutust sotsiaalmeedias.
Selgus ka, et kõigis uuringus osalenud organisatsioonides mõtestatakse fotograafiat
kui olulist tööriista, ning selle kasutamise protsessid on kõigis organisatsioonides, isegi nendes, kus fotograafiat igapäevaselt vähe kasutatakse, läbi mõeldud. Organisatsioonides, kus
on tarvis igapäevaselt jagada arusaama kommunikatsioonis fotograafia kasutamise stiilist ja
tavadest ka väliste partneritega, on tihti CVI osana kasutusel kirjeldused organisatsiooni
fotograafia visuaalsest stiilist.
Varasemate uuringutega tekkis lahknevus kasutatavate uuringuallikate osas. Mitmed
varasemad uuringud uurisid allikatena erinevaid organisatsioonide välja antavaid raporteid,
ning pilte, mida neis kasutatud on. Intervjuudest selgus aga, et Eesti organisatsioonidele
raportid kommunikatsiooniväljundina hetkel väga olulised ei ole, ning suurem osa energiast
kulutatakse kõiksuguste muude sagedamini ilmuvate kommunikatsioonikanalite peale. Üks
intervjueeritav tõi küll välja märgatava tõusutrendi raportite visuaalse kvaliteedi osas, ning
seepärast saab olema huvitav Eesti organisatsioonide välja antavaid raporteid edaspidi jälgida.
Üldise foonina jäi intervjuudest kajama see, et sõnumite visuaalsel poolel ja
fotograafia kasutamisel on kommunikatsioonis järjest tähtsam roll. Seepärast on
kommunikatsiooni uurijatel kindlasti ka edaspidi põhjust organisatsioonide
kommunikatsioonis kasutatava fotomaterjaliga tegelda.https://www.ester.ee/record=b5153017*es
Consultation contexts and the acceptability of alcohol enquiry from general practitioners - a survey experiment
Background: General practitioners have a crucial role in detecting risky drinking in patients. However, little is known about how the context of the consultation affect patient acceptability of these discussions. Methods: During one week in May 2014, adult patients seen at a community general practice in Sydney were randomised to receive one of two postal questionnaires. Participants rated the acceptability of alcohol enquiry in 20 vignettes of general practice consultations, either within a SNAP (smoking, nutrition, alcohol, physical activity) framework (intervention) or alone (control). Results: Of the 441 patients who received the questionnaires, 144 returned completed and returned it. The intervention group rated an additional 2.1 (95% CI = 0.38-3.7, P = 0.016) vignettes as acceptable compared to the control group. Alcohol enquiry acceptability varied greatly between individual scenarios. Discussion: Alcohol-use assessment may be more acceptable to patients when it is framed within the SNAP framework, especially in certain presentations (eg diabetes management)
- …