Hion, Tuuliki

Kiens, Ott

Põld, Katrin

Sõõru, Erve

English

Utlib

412
MITMESUGUST
Eesti Arst 2019; 98(7):412–413
Eesti Unemeditsiini Selts Põhjamaade 
unemeditsiinikonverentsil
Katrin Põld1, Erve Sõõru2, Tuuliki Hion3, Ott Kiens4
1 Ida-Viru Keskhaigla neuroloogiaosakond, 
2 Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
pulmonoloogiakeskus, 
3 TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik, 
4 TÜ Kliinikumi kopsukliinik
Põhjamaade unemeditsi in ikon­
verents (Nordic Sleep Conference 
ehk NSC) toimub iga kahe aasta 
järel Põhjamaade unemeditsiini­
seltside eestvedamisel. Konverentsil 
sel aastal osalenud Eesti delegat­
sioonis olid esindatud nii arstid, 
õed, unetehnikud, psühholoogid­
unenõustajad kui ka arstiüliõpilased. 
Enamik Eesti delegaate olid Eesti 
Unemeditsiini Seltsi (EUS) liikmed. 
Alates 2018. aastast on EUSil loodud 
stipendium, et võimaldada oma 
liikmetel osaleda NSC­taolistel välis­
koolitustel. Tänavune EUSi liikmete 
suhteliselt rohkearvuline osavõtt 
ol igi k indlasti seotud just EUSi 
stipendiumi kui ühe spetsiif ilise 
valdkonna terv itatava täiendus­
koolituse uue rahastusvõimaluse 
juurutamisega.
Eesti uneuurijate unemeditsiini­
teadmised pärinevad põhjanaabritelt 
Soomes (dr Ritva Tammivaara, prof 
Markku Partinen, dr Tarja Saares­
ranta, dr Adel Bachour jt) ja Rootsis 
(prof Eva Lindberg jt). Esmakordne 
Eesti Unemeditsiini Seltsi kaasamine 
Põhjamaade Unemeditsiini Seltsi 
l i ikmeks ol i jutuks kohe pärast 
Eesti Unemeditsiini Seltsi loomist 
2005. aastal. Alles 8 aastat hiljem, 
2013. aastal tehti Eesti uneuurijatele 
võimalikuks l i ituda Põhjamaade 
unemeditsiiniseltsiga. 
Suurte jõupingutuste ja läbirää­
kimiste tulemusena toimus 2017. 
aastal Põhjamaade unemeditsiini­
konverents esimest korda Eestis. 
Seda võib pidada Eesti unemeditsiini 
uue ajajärgu alguseks, kuivõrd põhja­
naabrite ridadesse võrdsena vastu 
võetuna peab ka EUS kahtlemata 
rohkem pingutama, et kogemustega 
Põhjamaade unemeditsiini­teadus­
maastikul sammu pidada. Aastate 
jooksul on unemeditsiini arengu 
eest Eestis seisnud nii EUSi esimene 
juhatus (koosseisus dr Mae Pindmaa, 
prof Mart Kull, dr Tuuliki Hion, dr 
Marlit Veldi, dr Erve Sõõru, prof Jüri 
Kaik, dr Rain Jõgi) kui viimastel 
aastatel ka paljud uuema põlvkonna 
unemeditsi ini entusiastid, kel le 
hulgas on nii arste, õdesid kui ka 
unetehnikuid. 
Konverentsi esimene päev oli 
pühendatud erinevatele temaati­
listele töötubadele ja koolituskur­
sustele alates polüsomnograafiliste 
uuringute hindamisest (mis ol i 
mõeldud põhi l iselt uneõdedele 
ja ­tehnikutele) n ing lõpetades 
masinõppe algoritmide tutvustu­
sega meditsiiniandmete analüüsis. 
Töötervishoiualasel koolituskursusel 
esines ühe lektorina Erve Sõõru ette­
kandega „Unemeditsiin töötervis­
hoius“. Sõõru tutvustas Eesti tervise 
infosüsteemi võimalusi uneapnoe 
varases avastamises mootorsõi­
dukijuhi tervisetõendi taotlejate 
hulgas. See teema on leidnud Eestis 
elavat tagasisidet, kuid on nüüd­
seks hästi töösse juurdunud. Paljud 
autojuhid on olnud üllatunud, et 
nende unele on hakatud tähelepanu 
pöörama. Unisus autoroolis seondub 
halva unekvaliteediga, noorema 
eaga, meessooga, harjumustega, 
päevase liigunisuse ja uneapnoega 
(1). Une apnoe haigetest 50%­l esineb 
päevane liigunisus (2). Samuti on 
teada, et unisusel on väga erinevaid 
põhjusi, nagu uneapnoega kaasnev 
unisus, ebapiisav uneaeg, kellaaeg 
(varahommik ja pealelõunane aeg), 
vahetustega töö või öötöö, seda­
tiivsed ravimid, halb unehügieen, 
erinevad unehäired, alkoholi tarvi­
tamine (3).
Erve Sõõru korraldas ka sümpoo­
sioni teemal „Kerge obstruktiivse 
uneapnoe sündroom – kas kerge või 
raske?“. On teada, et obstruktiivse 
uneapnoe diagnoosimine eeldab 
teatud prevaleerivate sümptomite 
või sümptomi olemasolu ja apnoe 
ja/või hüpopnoe episoodide esine­
misi une ajal. Ameerika uneme­
ditsi iniakadeemia (A ASM) 1999. 
aasta aruandes on kerge uneapnoe 
raskusastmed määratud unisuse 
sümptomite ja apnoe­hüpopnoe 
indeksiga (AHI). Siiski pööratakse 
kergele uneapnoele vähe tähelepanu. 
Enamasti esineb haigussümptomeid 
vähesel määral ja need ei häir i 
oluliselt inimese sotsiaalset ega 
tervislikku seisundit ning säil ib 
töövõime. Kerge uneapnoe korral on 
kuni 15 unetunni kohta AHI tase 5. 
Samas on kerge uneapnoe väga 
levinud unehäire. 
Hi ljuti on olnud palju arute­
lusid selle üle, kes ja kuidas peaks 
kerge uneapnoega tegelema. On 
tõestatud, et naistel võib väiksema 
AHI juures esineda enam haigus­
sümptomeid kui meestel. On alus­
tatud une apnoe fenotüpiseerimist. 
Hiljutised andmed näitavad, et ka 
patsientidel, kel esineb uneapnoe 
kerge vorm (AHI järgi), võib nende 
seisund osutuda probleemseks kaas­
neva muu haiguskoormuse tõttu. 
Kuigi paljudes uuringutes on käsit­
letud uneapnoe ravi, on suhteliselt 
vähe tähelepanu pööratud just kerge 
uneapnoe käsitlusele.
Samas ei tohiks obstruktiivse 
uneapnoe sündroomi raskusastme 
määramisel piirduda vaid AHI­ga 
413
MITMESUGUST
Eesti Arst 2019; 98(7):412–413
ja arvestada tuleb ka sümptomeid. 
Eestis on soovitatud kaaluda une 
uurimist, kui esineb väljendunud 
päevane l i igunisus või väsimus, 
millele ei ole leitud selgitust. Samuti 
juhul, kui mootorsõidukijuht või 
juhiloa taotleja on teadaolevalt 3 
aasta jooksul põhjustanud unisuse 
või väsimusega seonduva liiklus­
õnnetuse. Enamat tähelepanu ravi 
järgimisele on soovitatav pöörata, 
kui varem on diagnoositud keskmise 
või raske raskusastmega obstruk­
tiivse uneapnoe sündroom, kuid 
puudub eriarsti kinnitus, et juhi 
terviseseisund on asjakohase raviga 
piisavalt kontrolli all ja tema juhti­
misvõime ei ole seisundist tulenevalt 
vähenenud. 
Tuuliki Hion viis ühe lektorina 
läbi töötoa unehäirete mittefarma­
koloogiliste ravimeetodite kohta. 
Teemaks oli kognitiivkäitumusliku 
teraapia (KKT) kasutamine krooni­
lise unetuse ravis kombinatsioonis 
teadvelolekuteraapia võtetega ja 
selleteemaliste teadusuuringute 
põhi l ised arengusuundumused. 
KKT kasutamine unetuse rav is 
on hästi tõendatud efektiivsusega 
ning selle meetodi ravivastus on 
ligikaudu 70%. Kasutatavad võtted 
on voodis oleku aja piiramine, voodis 
mitteviibimine väljaspool magamise 
aega, magada püüdmise vältimine, 
kui und ei tule, ning mitmesuguste 
unega seotud murede ja püüde und 
jälgida vähendamine. Lisaks kasuta­
takse mitmeid tähelepanujuhtimise 
võtteid ning lõõgastumise õpeta­
mist. Neid tehnikaid eristatakse 
unehügieeni võtetest, mille kohta 
on leitud, et need ei ole kroonilise 
unetuse ravis piisavad. 
Viimasel aastakümnel on üha 
enam uuritud teadveloleku (ingl 
mindfulness) tehnikate l isamist 
K K T­le  võ i  nende k a sut a m i s t 
iseseisva meetodina unetuse ravis. 
On ilmumas tõendusmaterjal selliste 
kombineeritud raviviiside tõhususe 
kohta. Lisaks teadusuuringutele esit­
leti praktilist KKT ja teadvelolekut 
ühendavat tööviisi, mida Hion ning 
Eesti psühholoogid ja uneõed oma 
töös kasutavad.
NSC traditsiooniks ja esimese 
konverentsipäeva n­ö naelaks saanud 
noorteadlaste sessioonil esindas 
Eestit TÜ Kliinikumi kopsukliiniku 
doktorant ja kopsuarst Ott Kiens. 
Tema ettekande teema ol i l i ig­
unisus ning unisuse all kannatavate 
patsientide metaboloomiline ehk 
ainevahetusliku profiili uurimine 
vereanalüüside põhjal. Töö läbitud 
etapi lühikokkuvõte on, et suhte­
liselt väikese valimi andmed polü­
somnograafiliselt kinnitatud liig­
unisusega patsientide (7 uuritavat) 
ja 10 kontrollrühma isiku kohta 
näitavad, et unistel patsientidel on 
une ajal suurenenud veres amino­
happe aspartaadi kontsentratsioon. 
Et aspartaat osaleb uurea tsüklis ja 
uurea ise võib põhjustada unisust, 
võib aspartaat osutuda unisuse 
biomarkeriks.
Katrin Põld koos Põhjamaade 
unemeditsiiniseltside esindajatega 
osales konverentsil arutlusringis 
unehäirete riiklike diagnostika­ ja 
ravijuhendite teemal ning tutvustas 
19.02.2019. aastal heaks kiidetud 
EUSi algatatud ja haigekassa toetusel 
valminud Eesti ravijuhendit „Täis­
kasvanute unehä i rete esmane 
diagnostika“ (4). See juhend on 
mõeldud valdavalt esmatasandi 
terv ishoiutöötajatele ja teistele 
spetsialistidele (füsioterapeudid, 
ä m maema ndad ,  u nenõusta jad 
jm), kes tegelevad unehäiretega 
patsientidega. Arutlusringis esitati 
mõtteid eri riikide diagnostika­ ja 
ravijuhendite tõlkimise ning jaga­
mise kohta une meditsiinipraktika 
ühtlustamiseks eri riikides. Leiti, 
et instrumentaalsete uneuuringute 
hindamise senise üldtunnustatud 
AASMi ehk USA päritolu juhendi 
asemel võiks kaaluda ka Põhjamaade 
ühtse une uuringute tegemise ja 
tõlgendamise juhendi loomist.
Arutlusringi teiseks tulipunktiks 
oli unemeditsiiniharidus ning ­spet­
sialistide sertifitseerimine Põhja­
maades ning Eestis. Eesti Uneme­
ditsiini Selts, nagu ka Põhjamaade 
seltsid, kuulub Euroopa Uneuurijate 
Seltsi (ESRS). ESRSi unearsti ja 
unetehniku eksam on olnud kõigis 
Põhjamaades ning Eestis ainsaks 
tunnustatud unemeditsi inialase 
pädevuse hindamise viisiks, kuid 
see ei ole enamikus Põhjamaades 
ja Eestis kohustusl ik unemedit­
siini praktiseerimiseks. Puudub ka 
unekeskuste akrediteerimise riiklik 
süsteem. 
Nii meie kui ka põhjanaabrid 
oleme silmitsi sarnaste problee­
midega, mis puudutavad uneme­
ditsi in i kui er iarst l ikku er ia la. 
Iseseisva erialana seda ri ik l ikul 
tasandil enamikus Euroopa maades 
tunnustatud ei ole. Ka lisaerialana 
juurutamise idee korral puudub 
konsensus ,  m i s  a lu s te l  pea k s 
tegema une meditsiinialast koolitust 
ning mis on teadmiste ja oskuste 
miinimum, mida unearst või ­tehnik 
peab omandama. Multidistsipl i­
naarse ( lisa)erialana on unemedit­
siini ilmselt keeruline lisada ühe 
konkreetse residentuuriprogrammi 
koosseisu, kuivõrd unehäiretega 
patsientidega tegelevad kopsuarstid, 
neuroloogid, kõrva­nina­kurguhai­
guste arstid, psühhiaatrid, kardio­
loogid jt. 
Kokkuvõtteks, Eesti tugev esin­
datus Põhjamaade unemeditsiinikon­
verentsidel ja muudes Põhjamaade 
uneseltside tegemistes tugevdab 
igati meie unemeditsiini­ ja teadus­
alast koostööd põhjanaabritega ning 
motiveerib eriala arendama.
KIRJANDUS 
1.  Gonçalves M, Peralta AR, Monteiro Ferreira J, Guil-
leminault C. Sleepiness and motor vehicle crashes 
in a representative sample of portuguese drivers: 
the importance of epidemiological representative 
surveys. Traffic Inj Prev 2015;16:677–83.
2.  Strohl KP, Brown DB, Collop N, et al. An official 
American Thoracic Society Clinical Practice Gui-
deline: sleep apnea, sleepiness, and driving risk in 
noncommercial drivers. An update of a 1994 state-
ment. Am J Respir Crit Care Med 2013;187:1259–66.
3.  Di Milia L, Folkard S, Hill J, Walker C Jr. A psychometric 
assessment of the circadian amplitude and phase 
scale. Chronobiol Int 2011 28:81–7.
4.  Ravijuhend „Täiskasvanute unehäirete esmane 
diagnostika“ https://www.ravijuhend.ee/tervis-
hoiuvarav/juhendid/16/taiskasvanute-unehairete-
esmane-diagnostika.


Eesti Unemeditsiini Selts Põhjamaade unemeditsiinikonverentsil

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/15421/10397

Eesti Unemeditsiini Selts Põhjamaade unemeditsiinikonverentsil

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib