Evidence for Gene-Specific Rather Than Transcription Rate–Dependent Histone H3 Exchange in Yeast Coding Regions

In eukaryotic organisms, histones are dynamically exchanged independently of DNA replication. Recent reports show that different coding regions differ in their amount of replication-independent histone H3 exchange. The current paradigm is that this histone exchange variability among coding regions is a consequence of transcription rate. Here we put forward the idea that this variability might be also modulated in a gene-specific manner independently of transcription rate. To that end, we study transcription rate–independent replication-independent coding region histone H3 exchange. We term such events relative exchange. Our genome-wide analysis shows conclusively that in yeast, relative exchange is a novel consistent feature of coding regions. Outside of replication, each coding region has a characteristic pattern of histone H3 exchange that is either higher or lower than what was expected by its RNAPII transcription rate alone. Histone H3 exchange in coding regions might be a way to add or remove certain histone modifications that are important for transcription elongation. Therefore, our results that gene-specific coding region histone H3 exchange is decoupled from transcription rate might hint at a new epigenetic mechanism of transcription regulation

Ergonomic assessment of manual handling tasks

Magistritöö Ergonoomika õppekavalRaskuste käsitsi teisaldamine on üheks luu- ja lihaskonna ülekoormushaiguste põhjustajaks. Töös analüüsiti kirjanduse alusel raskuste käsitsi teisaldamise hindamise meetodeid ja võrreldakse neid praktiliselt nelja teisaldamisülesande alusel. Meetodid valiti kättesaadavuse, kasutamismugavuse ja kogu keha hinnatavuse alusel. Analüüsi ja praktilise võrdluse alusel leiti, et raskuste käsitsi teisaldamise hindamisel on oluline valida meetod, mis ongi spetsiaalselt selle jaoks loodud. Samuti peab jälgima, kas meetodiga on võimalik hinnata uuritavat teisaldamisülesannet (tõstmine, hoidmine, kandmine, lükkamine ja tõmbamine), kuna ühe meetodiga ei pruugi olla võimalik hinnata kõiki teisaldamisülesandeid. Samuti on oluline, et lisaks meetodi töölehel oleks olemas ka juhendmaterjal meetodi rakendamiseks. Laiendamaks Eestis raskuste käsitsi teisaldamise hindamise võimalusi, võiks Eesti keelde tõlkida meetodid MAC ja RAPP, mis aitavad detailsemalt tuvastada raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohutegureid, ja KIM, mille alusel on võimalik hinnata tööülesande riskitaset. Samuti peaks ajakohastama Eestis kohustuslikku Sotsiaalministri määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas „Juhend terviseriski hindamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel“ kirjeldatud meetodit, mis kehtib alates aastast 2001 ning on tänaseni uuendamata. Juhendisse on tarvis lisada lükkamise-tõmbamise tööülesannete hindamise võimalus ning koostada meetodi rakendamiseks juhendmaterjal.Manual handling is one of the causes of musculoskeletal overload diseases. In this thesis the methods for assessing the manual handling of weights were analysed on the basis of the literature and compared practically on the basis of four manual handling tasks. The methods were selected on the basis of availability, ease of use and coverage. Based on the analysis and practical comparison, it was found that when assessing the manual material handling, it is important to choose a method that is specifically designed for this purpose. It must also be monitored whether the method can be used to evaluate the task under investigation (lifting, holding, carrying, pushing and pulling), as it may not be possible to evaluate all the tasks with the same method. It is also important that, in addition to the method worksheet, there is instructional material on how to apply the method. In order to expand the possibilities of manual handling assessment in Estonia, firstly the MAC and RAPP methods could be translated into Estonian, that help to identify in more detail the risk factors related to manual handling and secondly KIM, on the basis of which it is possible to assess the risk level of the task. The method described in the appendix to the Estonian Regulation “Occupational health and safety requirements for manual handling of loads” “Guidelines for health risk assessment in manual handling of loads”, has been valid since 2001 and has not been updated to date, should also be updated. It is necessary to include in the guidelines the possibility to evaluate push-pull tasks and to prepare the instruction material for the implementation of the method

Kollektiivne õpiränne kutseõpetajate professionaalse arengu toetajana

https://www.ester.ee/record=b5451089*es

Emotsioonide struktuur ja emotsionaalsete häirete tunnused Eesti normvalimis

Varasemad uuringud näitavad, et positiivne afekt ja negatiivne afekt on meeleolu kaks peamist dimensiooni (Watson & Clark, 1994; Roberts & Kassel, 1996). Selge on ka, et positiivne ja negatiivne afekt on omavahel kaks erinevat dimensiooni. Positiivse afektiga inimesed on energilised, elunautivad, meelekindlad ning negatiivse afektiga inimesed kogevad negatiivsemaid tundeid nagu näiteks kurbus, ärevus ja süü. On selgunud, et positiivse ja negatiivse afekti proportsioon on oluline tegur, et kategoriseerida meeleolu ja ärevuse probleeme (Joiner, 1996). Antud uuringu jooksul selgus, et positiivse afektiivsusega inimestel on vähem depressiivsuse sümptomeid ning, et ärevushäirete ja depressiooniga inimestel on kõrgem negatiivne afektiivsus kui tervetel.http://tartu.ester.ee/record=b2647724~S1*es

Koolijuhi autonoomia Eesti hariduskorralduse kaasajastamise kontekstis

http://tartu.ester.ee/record=b2656629~S27*es

Verbide lõpetama ja lopettaa tähendused eri kasutuskontekstides

http://tartu.ester.ee/record=b2667769~S1*es

Kohalike omavalitsuste pädevus reguleerida sotsiaalteenuste osutamist

https://www.ester.ee/record=b5241620*es

Eesti lasteaiaõpetajate arvamused laste joonistamisoskuse kujunemisest ja 3-7 aastaste laste joonistamisoskusest, joonistamise olulisusest ning erinevatest joonistamise viisidest

https://www.ester.ee/record=b5248606*es

Good Practices of Environmental Management System ISO 14001 as the Example of Private Sector in Estonia

Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekavalKestev üleminekuperiood ISO 14001:2004 versioonilt ISO 14001:2015 versioonile nõuab ettevõtetelt ressurssi ja aega end muudatustega kurssiviimiseks ja nende organisatsiooni integreerimiseks. Käesolev uurimus püüab täita tühimikku, mis on tekkinud ISO 14001 praktiliste kogemuste ja standardi muudatusi arvessevõtva kirjanduse vähesusest. Töö eesmärgiks on anda ülevaade ISO 14001 standardiga sertifitseeritud erasektori ettevõtete kogemusest standardi integreerimisel ja üleminekust ISO 14001:2004 versioonilt ISO 14001:2015 versioonile. Uurimistöö tulemused saadi kvalitatiivse uurimismeetodiga intervjueerides kaheksat ISO 14001 sertifitseerinud ettevõtet ja kahte sertifitseerimisvaldkonna eksperti. Kogutud andmeid analüüsiti sisuanalüüsi meetodil. Tulemustest selgus, et ettevõtetel on jätkuvalt soov standardit uuendada. Senini on keskkonnajuhtimissüsteemi rakendatud ettevõttesisestesse protsessidesse eeskujulikult, olles pidevale parendamisele orienteeritud. Parendamisel on tähtis osa meeskonna suurusel ja koostöövalmidusel. ISO 14001:2015 versioonis tekitab ettevõtetele kõige enam küsimusi riskihindamine, terminitest arusaamine ning nende piiritlemine ettevõttesse. Ekspertide ootused riskihindamise kvaliteedile on kõrgemad kui senine teostus. Standardinõuete mõistmisel ja sellele vastavalt tegutsemisel mängib suurt rolli juhtimissüsteemide ohjamise varasem kogemus. Standardiga on paranenud erasektori ettevõttesisene juhtimine ning sellega on saavutatud järjepidevus ja usaldusväärne nimi partnerite hulgas. Uurimustöö kinnitas varasematest uurimustest saadud tulemusi, et erasektori puhul on suurimaks mõjutajaks ISO 14001 standardi olemasoluks konkurents. Uurimusest järeldus vajadus tarneahelas KKJS-i ühise raamistiku arendamiseks, mis senini on jäänud ühepoolseks. Antud uurimustöö on näidete kogum hästi toimiva keskkonnajuhtimissüsteemiga ettevõtetest, mille järeldatud seisukohad võivad olla abiks tulevastele praktikutele keskkonnajuhtimissüsteemi parendamisel.The longitudinal shift from the version ISO 14001:2004 to the version ISO 14001:2015 demands companies to have resources and time to keep up with the changes as well as to integrate into their organization. The present study attempts to fill the gap that has emerged from the shortage of literature of ISO 14001 practical experience and standard changes. The purpose of the work is to give an overview about experience of integrating standard and transition from the version ISO 14001:2004 to the version 14001:2015 by certified private-sector companies with ISO 14001 standard. Research results have been obtained via qualitative research method by interviewing eight certified companies with ISO 14001 and two experts from certification field. The collected data were analyzed by content analysis method. The results showed that companies still have the desire to upgrade the standard. So far, the environmental management system has been implemented into internal company processes excellently, being oriented to continuous improvement. The team's size and cooperativeness play an important role in improvement. Risk assessment, understanding the terms and their definition into company raise most questions in the version of ISO 14001:2015. Experts' expectations to the quality of the risk assessment are higher than current accomplishment. Previous experience of management systems plays a major role in understanding the requirements of the standard and acting accordingly to it. The standard has improved private-company management and this has achieved continuity and a reliable name among partners. The research confirmed the results of earlier studies that when it comes to private sector, competition is the biggest influence on the existence of ISO 14001 standard. As a result of the research there is a need to develop a common framework of EMS in a supply chain, which has so far been one-sided. This study is a set of examples of well-functioning environmental management system companies, which concluded views may be helpful for future practitioners in improving environmental management