Magistritöö
Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekavalKestev üleminekuperiood ISO 14001:2004 versioonilt ISO 14001:2015 versioonile nõuab
ettevõtetelt ressurssi ja aega end muudatustega kurssiviimiseks ja nende organisatsiooni
integreerimiseks. Käesolev uurimus püüab täita tühimikku, mis on tekkinud ISO 14001
praktiliste kogemuste ja standardi muudatusi arvessevõtva kirjanduse vähesusest. Töö
eesmärgiks on anda ülevaade ISO 14001 standardiga sertifitseeritud erasektori ettevõtete
kogemusest standardi integreerimisel ja üleminekust ISO 14001:2004 versioonilt ISO
14001:2015 versioonile. Uurimistöö tulemused saadi kvalitatiivse uurimismeetodiga
intervjueerides kaheksat ISO 14001 sertifitseerinud ettevõtet ja kahte
sertifitseerimisvaldkonna eksperti. Kogutud andmeid analüüsiti sisuanalüüsi meetodil.
Tulemustest selgus, et ettevõtetel on jätkuvalt soov standardit uuendada. Senini on
keskkonnajuhtimissüsteemi rakendatud ettevõttesisestesse protsessidesse eeskujulikult,
olles pidevale parendamisele orienteeritud. Parendamisel on tähtis osa meeskonna suurusel
ja koostöövalmidusel. ISO 14001:2015 versioonis tekitab ettevõtetele kõige enam küsimusi
riskihindamine, terminitest arusaamine ning nende piiritlemine ettevõttesse. Ekspertide
ootused riskihindamise kvaliteedile on kõrgemad kui senine teostus. Standardinõuete
mõistmisel ja sellele vastavalt tegutsemisel mängib suurt rolli juhtimissüsteemide ohjamise
varasem kogemus. Standardiga on paranenud erasektori ettevõttesisene juhtimine ning
sellega on saavutatud järjepidevus ja usaldusväärne nimi partnerite hulgas. Uurimustöö
kinnitas varasematest uurimustest saadud tulemusi, et erasektori puhul on suurimaks
mõjutajaks ISO 14001 standardi olemasoluks konkurents. Uurimusest järeldus vajadus
tarneahelas KKJS-i ühise raamistiku arendamiseks, mis senini on jäänud ühepoolseks.
Antud uurimustöö on näidete kogum hästi toimiva keskkonnajuhtimissüsteemiga
ettevõtetest, mille järeldatud seisukohad võivad olla abiks tulevastele praktikutele
keskkonnajuhtimissüsteemi parendamisel.The longitudinal shift from the version ISO 14001:2004 to the version ISO 14001:2015
demands companies to have resources and time to keep up with the changes as well as to
integrate into their organization. The present study attempts to fill the gap that has emerged
from the shortage of literature of ISO 14001 practical experience and standard changes.
The purpose of the work is to give an overview about experience of integrating standard
and transition from the version ISO 14001:2004 to the version 14001:2015 by certified
private-sector companies with ISO 14001 standard. Research results have been obtained
via qualitative research method by interviewing eight certified companies with ISO 14001
and two experts from certification field. The collected data were analyzed by content
analysis method. The results showed that companies still have the desire to upgrade the
standard. So far, the environmental management system has been implemented into
internal company processes excellently, being oriented to continuous improvement. The
team's size and cooperativeness play an important role in improvement. Risk assessment,
understanding the terms and their definition into company raise most questions in the
version of ISO 14001:2015. Experts' expectations to the quality of the risk assessment are
higher than current accomplishment. Previous experience of management systems plays a
major role in understanding the requirements of the standard and acting accordingly to it.
The standard has improved private-company management and this has achieved continuity
and a reliable name among partners. The research confirmed the results of earlier studies
that when it comes to private sector, competition is the biggest influence on the existence
of ISO 14001 standard. As a result of the research there is a need to develop a common
framework of EMS in a supply chain, which has so far been one-sided. This study is a set
of examples of well-functioning environmental management system companies, which
concluded views may be helpful for future practitioners in improving environmental
management
