Võro demonstratives: changing or disappearing?

The paper deals with the changes occurring in the system of demonstratives and personal pronouns in the Võro language, the present-day variety of the South Estonian Võru dialect. In the Võro language the third person pronoun is timä/tä and there are three demonstrative pronouns (sjoo~seo, taa, and tuu) and three series of demonstrative adverbs (siin:siia:siit; taha:tan:tast; sinna:seal:sealt) are in use. The data for the study come from the newspaper Uma Leht (2012–2014) and mini-series produced by Estonian Public Broadcasting in 2011. The data show that the former addressee-centered system of South Estonian demonstratives has disappeared. At the same time, the language has retained all of the pronouns, although their frequency and context of use differs in the written and the spoken data

Võõrkeele omandamise kogemused eestlaste mälestustes ja arvamustes

Keele omandamine sõltub suuresti omandaja motivatsioonist, keskkonnast, kus omandamine toimub, ja sellest, millised emotsioonid keelega seostuvad. Artiklis analüüsime 32 eestlase intervjuudes esinenud meenutusi ja arvamusi võõrkeele omandamise kogemuste kohta. Intervjuud toimusid aastatel 2020–2021. Vastajad olid siis vanuses 9–73 aastat, mistõttu hõlmavad nende keeleomandamise kogemused pika perioodi alates 1960. aastatest. Vaatleme nii seda, mida inimesed on öelnud kooli võõrkeeleõpetuse kohta, kui ka seda, millised kogemused on neil keele omandamisega väljaspool klassiruumi. Artiklist selgub, et kuigi metoodiliste võtete kohta olid arvamused erinevad, peeti kasulikuks ka traditsioonilisi meetodeid (jutustamine, kirjalike harjutuste tegemine jms). Leidus nii neid, kes grammatika õppimist pooldasid, kui ka neid, kes selle vajalikkuses kahtlesid. Väga oluliseks osutus õpetaja isiku ja õpperühma mõju, samuti rõhutati motivatsiooni alla liigituvaid faktoreid (nt vajadus ja/või huvi). On selge, et inimene ei suuda päris täpselt keeleomandamisprotsessi tagantjärele meenutada, kuid ka meelde jäänud detailid on kõnekad ja näitavad nii õppemeetodite kui ka klassivälise keskkonna olulisust.Võtmesõnad: motivatsioon, õppemeetodid, keeleteadlikkus, keelevaist, eesti kee

Tutkimus koodinvaihdon konstruktioista suomi–viro-keskustelussa

Kirja-arvio:Maria Frick: Emergent bilingual constructions. Finnish-Estonian codeswitching in interaction. Helsinki: University of Helsinki 2013. 293 s. ISBN 978-952-10-9018-9

Hän ja muut: väitöskirja pronomineista ja ihmisistä

Katri Priiki: Hän, se, tää vai toi? Vuorovaikutussosiolingvistinen tutkimus henkilöviittauksistaKaakkois-Satakunnan nykypuhekielessä. Turun yliopiston julkaisuja, sarja C, osa 432. ScriptaLingua Fennica Edita. Turku 2017. 90 + 124 sivua

Preface to the special issue on referential devices in Uralic languages

Preface to the special issue on referential devices in Uralic language

Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid

Käesolev artikkel käsitleb konteksti ja viitamisvahendeid, mis loovad konteksti. Käsitlus põhineb eelkõige kolmel eraldi läbiviidud uurimusel, milles kõigis oli põhitähelepanu algselt suunatud viitamisvahenditele. Vaatleme kontekstualiseerimisvõtteid spontaansetes argivestlustes ja kahes katselises olukorras: katses legoklotsidega, milles üks katsealune ehitab klotsidest maja teise katsealuse juhendamisel, ja pildiseeria põhjal jutustatud narratiivides. Artiklis võrreldakse, mis nendes kolmes kontekstis oli sarnast ja mis erinevat eelkõige vestlustegevuse alguses: tegevuse olemusest märku andmises ja referentide loomises. Kuna üks osa vaadeldavaid narratiive pärineb lastelt, puudutab artikkel mõnevõrra ka erinevate vanuseliste gruppide viitamisstrateegiaid.Context and reference: everyday conversations, Lego blocks and narratives. The article discusses context and context-creating means of reference. It is mainly based on three separate studies, all of which originally concentrated on referential devices. We examine contextualizing techniques in spontaneous everyday conversations and in two experimental situations: in an experiment with Lego blocks where one of the subjects builds a house using Lego blocks while being instructed by the other subject, and in narratives based on a picture sequence. The article compares the similarities and differences between these three contexts, concentrating particularly on the beginning of the conversational activity: signalling the nature of the activity and creating referents. Since some of the narratives are told by children the article also touches briefly the reference strategies of different age groups

Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine: sina, teie ja keegi veel

Peer reviewe

Demonstratiivpronoomenid ja -adverbid määratlejatena. Miks me oleme siin ilmas, selles olukorras?

Kokkuvõte. Artiklis analüüsime eesti keele demonstratiivide referentsiaalseid omadusi sellistes konstruktsioonides, kus demonstratiivid kuuluvad definiitse määratlejana nimisõnafraasi koosseisu. Otsime vastust küsimusele, mille poolest erinevad demonstratiivadverb (nt siin, seal) ning demonstratiivpronoomen (see, too), kui need esinevad määratlejana koos kohakäändes nimisõnafraasiga (vrd siin koolis ja selles koolis). Oleme püstitanud hüpoteesi, et demonstratiivadverbid seostuvad ruumitähendust väljendavate substantiividega, demonstratiivpronoomenid esinevad aga nende substantiividega, mille referent on mitteruumiline. Uurimuse andmestik pärineb 2017. aasta eesti keele ühendkorpusest, kust oleme võtnud 100 lauset iga demonstratiivi kohta igas kohakäändes, seega kokku 2400 lauset. Materjali analüüsime kvantitatiivselt (tingimuslike otsustuspuude ja juhumetsadega) ning kvalitatiivselt. Uurimuse tulemused kinnitavad, et substantiivi semantilised omadused, täpsemalt substantiivi semantiline klass ning konkreetsus, on seotud määratleja valikuga. Kohatähenduses substantiividega esineb määratlejana sagedamini demonstratiivadverb, mittekoha tähenduses substantiivide määratlejana kasutatakse aga demonstratiivpronoomenit. Mittekohta tähistavate substantiivide korral mõjutab määratleja valikut omakorda sõna konkreetsus. Seega on võimalik demonstratiivseid määratlejaid eesti keeles kasutada referenti looval viisil. Abstract. Helen Hint, Piia Taremaa, Maria Reile, Renate Pajusalu: Demonstrative pronouns and demonstrative adverbs as determiners in Estonian: why are we in “here world” in “this situation”? We investigate the variation of definite determiner constructions in Estonian: noun phrases with a demonstrative pronoun (see ‘this’, too ‘that’) or demonstrative adverb (siin ‘here’, seal ‘there’) as a determiner are contrasted. The question is what differentiates the use of a demonstrative pronoun and a demonstrative adverb if used in a determiner position in an NP. The data from Estonian National Corpus 2017 were tagged for semantic class of a noun, noun concreteness, and verb type. We collected 100 clauses for each sub-construction (six spatial cases crossed with four determiner forms), 2400 clauses in total. For statistical analysis, we used conditional random forests and inference trees. We show that nouns expressing spatial meaning prefer demonstrative adverbs as determiners, while non-spatial nouns combine with demonstrative pronouns. Spatiality-wise polysemous nouns exhibit more varied preferences. Adverbial determiners are more probably used with concrete nouns, and abstract nouns co-occur with pronominals. Overall, the frequency of demonstrative adverbs as NP attributes confirms that demonstrative adverbs are productive determiners in Estonian