Epidemioloogiliste uuringute kajastamine Postimehe ja The Irish Timesi veebiväljaannetes

Taust ja eesmärgid. Uuriti epidemioloogiliste terviseuuringute kajastamist Eesti ja Iirimaa kvaliteetpäevalehtede – Postimehe (PM) ja The Irish Timesi (IT) – veebiväljaannetes 2009. aastal. Epidemioloogiliste uuringutena käsitleti juhtkontroll-, kohort- ja levimusuuringuid, mis on enam levinud rahvastiku tervise ja seda mõjutavate tegurite selgitamisel. Artikli eesmärk on tuua esile sarnasused ja erinevused kahe väljaande epidemioloogiliste uuringute esitamise praktikas ning sellest lähtuvalt juhtida tähelepanu meediakajastuse lugejasõbralikumaks muutmise võimalustele. Artiklis otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: a) milliseid terviseteemasid ja mis eesmärgil valjaannetes on kajastatud; b) kui palju ja millist infot kajastatud uuringute kohta on edastatud; c) kuidas on esitatud uuringute tulemused ja loodud kontekst tulemuste tõlgendamiseks. Meetodid ja tulemused. Uuringusse võeti kokku 269 artiklit (PMist 149 ja ITst 120), mida analüüsiti kvantitatiivse kontentanalüüsi meetodil. Kahe väljaande võrdluses ilmnes märkimisvaarseid erinevusi. ITs esitati sagedamini kohalike uuringute tulemusi (IT 59%, PM 9%) ning käsitleti neid enam tervisepoliitilistes aruteludes ( IT 18%, PM 8%) ja jagati lugejatele tervisesoovitusi ( IT 15%, PM 3%). PMi sagedamini raporteerivas vormis kirjutatud artiklid (PM 87%, IT 58%) tutvustasid rohkem välismaiseid uuringuid (PM 78%, IT 36%) ja andsid uuringute tegemise kohta detailsemat infot kui IT artiklid. Uurimisteemadest leidis mõlemas väljaandes kõige enam kajastamist toitumine, sotsiaalmajanduslikud ja psühholoogilised tervisemõjurid ning vaimne tervis. IT teemadevalik seostus PMist paremini riigi tervisestatistikast ilmnenud terviseprobleemidega. Uuringute statistilistest näitajatest esines artiklites kõige sagedamini levimusmäär (PM 42% ja IT 62%) ning viiendikus artiklites suhteline risk ja absoluutarvud. ITs sagedamini esinev praktika kasutada absoluutarve kergendab lugeja vaeva tulemuste mõistmisel. Uuringutulemustele konteksti loomiseks pakkus IT rohkem taustainfot kui PM. Järeldused. Vaatamata sellele, et PMi veebiväljaanne töötab interneti tüüpilise uudisteportaali põhimõttel, saaks epidemioloogiliste uuringute kajastamist oluliselt täiendada, pakkudes rohkem kohalikke ja Eesti terviseprobleemidega seotud uuringute tulemusi, kasutades seejuures lugejasõbralikke statistilisi näitajaid. Eesti Arst 2012; 91(1):11–1

Antropomeetrilised näitajad, keha koostis ja aeroobne vastupidavus eliittasemel tantsusportlastel võrreldes balletitantsijate ja moderntantsu tantsijatega

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Tantsusport on spordiala, mis on välja kujunenud seltskonnatantsudest, mida tantsitakse paaris. Võisteldakse kolmes distsipliinis: standardtantsud, Ladina-Ameerika tantsud ja kümme tantsu. Tegemist on esteetilise spordialaga, kus sooritust mõjutavad nii kehalised võimed kui ka tantsijate väljanägemine. Töö eesmärk oli uurida, kas rahvusvahelisel tasemel võistlevate tantsusportlaste keha kuju, keha koostis ja vastupidavusvõimed mõjutavad võistlustulemust. Lisaks oli eesmärgiks võrrelda tantsusportlaste keha kuju, keha koostist ja vastupidavusvõimeid teiste tantsuliikide, nagu balletti ja moderntantsu tantsivate tantsijate omaga. Kuna võistlustantsu võistluspäev on pikk ja sooritused intensiivsed, oli uurimistöö üheks hüpoteesiks, et need tantsijad, kellel on paremad vastupidavusvõimed, saavutavad võistlustel kõrgemaid kohti. Uuringu tulemused näitasid, et rahvusvahelisel tasemel võistlevate tantsusportlaste vastupidavusvõimed on küll suhteliselt kõrged (keskmised maksimaalse hapniku tarbimise ehk VO2max näitajad on meestel ja naistel vastavalt 59,6 ± 5,1 ja 51,2 ± 6,2 ml∙min-1∙kg-1), kuid seost rahvusvahelise karikasarja koondtabeli tulemustega ei esine. Sellest võib järeldada, et rahvusvahelisel tasemel võistlemiseks on teatud tasemel vastupidavusvõimed tantsuspordis olulised, kuid vastupidavus kui kehaline võime ei määra otseselt võistlustulemust. Samuti leidsime, et Ladina-Ameerika tantsude võistlussooritus on intensiivsem võrreldes standard- ja kümne tantsu sooritusega, samas kui vastupidavuslikus töövõimes tantsijate vahel erinevused puudusid. Seega võib eeldada, et Ladina-Ameerika tantsijatele on vastupidavusvõimete arendamine olulisem võrreldes teiste tantsuliikidega. Lisaks näitasid uuringu tulemused, et kuigi standardtantsude tantsijad on pikemat kasvu ja pigem pikkade saledate jäsemetega on lihaselisema kehaehitusega standardtantsude tantsijate koht rahvusvahelise karikasarja tabelis kõrgem, see teadmine on oluline treeningute juhtimisel ning potentsiaalsete talentide selektsioonil. Võrdlus teiste tantsuliikidega näitas, et balletitantsijad, moderntantsu tantsijad ja tantsusportlased erinevad mõningal määral keha kuju, keha koostise ja vastupidavusvõimete poolest. Balletitantsijatel on kõige madalam keha rasvaprotsent. Tantsusportlased on vähem lihaselise kehaehitusega kui balleti- ja moderntantsu tantsijad ning nende aeroobne töövõime on oluliselt kõrgem.DanceSport is a set of partner dances that emerged from ballroom dancing. It has three disciplines: Standard Dances; Latin American Dances; and Ten Dance. During competitions dancers are judged on both their physical abilities and expressiveness. The general aim of this study was to investigate anthropometric parameters, body composition and aerobic capacity in international DanceSport athletes in relation to gender, dance styles (Standard Dance, Latin American Dance and Ten Dance), international rankings and other dance genres (classical ballet and contemporary dance). Typical DanceSport competitions last for a number of rounds throughout the day before reaching the final dance round – around 10 hours in total. It has been hypothesised that DanceSport athletes with better aerobic capacity gain higher places in competitions. Our study indicated that aerobic capacity values in international DanceSport dancers of different styles are relatively high. The average maximum oxygen uptake (VO2max) values were 59.6±5.1 and 51.2±6.2 ml•min-1•kg-1 for male and female dancers, respectively. However, no relationship was found between international ranking and aerobic capacity. We further found that competition intensity during Latin American dances was significantly higher than with other dance styles, while there were no differences in aerobic capacity values between the styles. Therefore, it has been suggested that Latin American dancers turn more of their attention to the development of aerobic capacity. Furthermore, the results showed that Standard dancers with greater musculature were more successful, which indicates a specific body shape that should be targeted during training and the talent selection process. Comparison of dance genres showed that ballet dancers had the lowest body fat percentage. DanceSport dancers are less muscular with higher aerobic capacity values compared to classical ballet and contemporary dancers

Contact Automation For The ESTCube-2 Mission Control System

ESTCube-2 on Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse satelliidi programm, mille eesmärgiks on tehnoloogiline testimine järgmiste missioonide tarbeks. Peale satelliidi orbiidile saatmist toimub suhtlemine satelliidiga maapealsete sidejaamade abil, aga kontakti aeg satelliidiga ühest maapealsest sidejaamast on väga limiteeritud . Käesoleva töö eesmärk on disainida ja implementeerida kontakti automatiseerimise tarkvaramoodul, mis võimaldab minimaalse inimese sekkumisega planeerida ja läbi viia kontakte satelliitidega. Esmane funktsioneeriv tarkvaramoodul on loodud autori poolt. Töös selgitatakse tarkvara disaini ja implementatsiooni ning ühildamist olemasoleva missioonijuhtimissüstemiga, mis on kombinatsioon tark- ja riistvarast, mille abil jälgitakse ja juhitakse orbiidil olevat satelliiti.ESTCube-2 is the first student satellite project of the Estonian Student Satellite Foundation and it's objective is the technological demonstration of scientific payloads for upcoming missions. After a satellite's launch, the communication can be done through ground stations, but the contact time is very short over a limited area at a given point in time over the earth. The aim of this thesis is to design and implement a contact automation module which can schedule and execute automatic contacts with the satellite without minimal/no human intervention. The author aims to implement the first functional version of the required software module. This thesis explains the thought process, design and implementation of the software module, including the integration with the existing ESTCube Mission Control System—a combination of software and hardware that is used for monitoring and controlling the satellite after launch

Ballroom dancing is more intensive for the female partners due to their unique hold technique

In this study, we tested the hypotheses that, relative to the maximum capacities, ballroom dancing is more intensive for females than males, and that the hold technique (female vs. male) regulates dancing intensity. Ten dance couples were tested in a maximal treadmill test, competition simulation, and stationary dance hold position. Peak heart rate and relative oxygen consumption were measured during the tests, except that oxygen consumption was not measured during competition simulation. Regardless of gender, heart rate increased similarly in the treadmill test and in the competition simulation. In the treadmill test, females achieved an oxygen consumption of 78% of the males (p < 0.05). Compared with males, females achieved 14% higher heart rate (p < 0.05) and similar oxygen consumption during the hold position. Heart rate during competition simulation relative to maximum was greater for females than males. Both heart rate and oxygen consumption measured during the hold, relative to maximum, were greater for females than males. It is concluded that lower class ballroom dancers perform at their vita maxima during competition simulation. Using heart rate as an intensity indicator, ballroom dancing is more intensive for females because of their unique hold technique

Social and Political Dimensions of the Eurozone Enlargement in the case of the Baltic States

This Regional Input is a supplement to Ezoneplus Working Paper No. 13 on the Social Dimension of the Eastward Enlargement of the Eurozone. Political transition from authoritarian to democratic society has been extensive in all three Baltic States. The Baltic States are often examined together in political studies despite of the fact that there is much more variation among these countries in the political sphere than in the economic and social spheres. The problems stemming from the political sphere might be even more crucial for EU enlargement because of their relative instability and slow working comparing that to the economic and social concerns. Therefore this study emphasises some major political differences between the Baltic States that should be taken into account when analysing EU eastward enlargement processes. The paper aims to analyze social and political dimensions of eurozone enlargement in the Baltic States emphasizing also negative consequences of transition and integration processes and their possible impact on EU accession.Regional Input, Baltic States, social dimension, political dimension

Ecocritical Considerations of Nature in Contemporary British and Estonian Literature

The issue of the environment has been never more topical than at present, with environmental problems being an urgent 21st century concern. This topic, otherwise characteristic to natural sciences, has also found its way into literary studies in the form of ecocriticism, which affords an interesting insight into the representation of place and nature in literary texts. This article proposes to take an ecocritical stance, focusing on the aspect of nature in the work of contemporary British and Estonian writers, Graham Swift and Andrus Kivirähk; of special interest is the representation of nature, nature–culture interactions, and a possibility of a new way for seeing the world, that is, through the eyes of nonhumans. It is the nonhuman beings and green environment that constitute a presence in the novels and suggest questioning of such debate-spurning issues as anthropocentrism, nature’s voice(lessness) and agency. Challenging established ideas of humanism and directing attention to topical environmental issues, the contemporary novels highlight a unique ecocentric direction in literature