Algajate ja kogenud õpetajate praktiline teadmine õppetöö planeerimisel, läbiviimisel ning reflekteerimisel

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Doktoritöö eesmärgiks on rakendada õpetajate praktilise teadmise kontseptsiooni kategooriaid algajate ja kogenud õpetajate professionaalsuse iseloomustamiseks õpetajatöö kolmes põhifaasis ning võrrelda õpetajate professionaalsuse avaldusi nende õpilaste hinnangutega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on õpetaja professionaalsus selle erinevates dimensioonides, professionaalse arengu erinevad mudelid ning Meijeri (1999) õpetajate praktilise teadmise kontseptsioon. Uuringus osales 10 algajat ja 10 kogenud põhikooli õpetajat ja nende 314 õpilast. Andmekogumiseks rakendati õpetajate intervjueerimist, õppetunni videolindistamist ja reflekteerivate esseede kirjutamist ning õpilaste anketeerimist nende õpetajate õpetamistegevuse kohta. Intervjuude ja esseede analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi ja ankeedivastuste töötlemiseks statistilist analüüsi. Õpetajate mõtteavalduste ja õpilaste hinnangute kõrvutamiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Uurimusest selgus, et nii kogenud kui algajate õpetajate mõtteavaldused on jaotatavad 6 teadmise ja veendumuste ning 10 kognitiivsete interaktsioonide kategooriaks. Kõigi kategoriseeritud mõtteavalduste osas ilmnesid kvalitatiivsed erinevused töökogemuse järgi. Kogenud õpetajad olid enam orienteeritud õpilaste õppimisele ning õpitust arusaamise toetamisele. Algajad õpetajad keskendusid pigem aine sisu edasiandmisele. Õpetajate mõtteavalduste triangulatsioon õpilaste anketeerimistulemustega kinnitas kooskõla õpilaste hinnangute ja õpetajate endi mõtteavalduste vahel. Uurimusest järeldub, et õpetajate mõtteavalduste põhjal, mis on väljendatud praktilise teadmise kategooriates õppetöö planeerimise, läbiviimise ja reflekteerimise faaside kohta, saab iseloomustada erinevusi algajate ja kogenud õpetajate professionaalsetes oskustes. See pakub uusi võimalusi hindamiseeskirjade konstrueerimiseks õpetajakoolituse üliõpilaste arengumappide hindamisel pedagoogilisel praktikal.This study aims at investigating novice and experienced teachers’ professionalism in terms of teachers’ practical knowledge in three main phases of teaching and comparing teachers’ thoughts with their students’ perceptions. Theoretically, the study is based on the notion of professionalism in teaching, models of teachers’ professional development and Meijer’s (1999) concept of teachers’ practical knowledge. Ten novice and 10 experienced teachers and their 314 students participated in the study. The research design of the study represents a mixed methods approach. Qualitative content analysis was used to analyze teachers’ interviews and reflective writings, statistical analysis to analyze students’ perceptions on their teachers’ behavior. Triangulation was used to compare the students’ perceptions with teachers’ own understandings from the teachers’ reflective writings and interviews. The study revealed that experienced and novice teachers’ explicated thoughts can be categorized into 6 categories of knowledge and beliefs and 10 categories of cognitive interactions of teachers’ practical knowledge. Novice and experienced teachers turned out to differ in their practical knowledge. For example, while planning a lesson, novices were focused on the content of the subject, while experienced teachers paid more attention to students’ learning and their ability to understand learned material. A satisfactory coherence was uncovered between teachers’ explicated thoughts with the results of students’ inquiry by comparing these two sets of data. The study proves that teachers’ explicated thoughts (pertaining to phases of planning, delivery and reflection teaching) when expressed in categories of teachers’ practical knowledge can serve as tools for characterizing differences in professional skills of the beginning and experienced teachers. This finding enables new perspectives for constructing rubrics for student teachers’ portfolio-based assessment in their practice

The orientation and kinematics of inner tidal tails around dwarf galaxies orbiting the Milky Way

Using high-resolution collisionless N-body simulations we study the properties of tidal tails formed in the immediate vicinity of a two-component dwarf galaxy evolving in a static potential of the Milky Way (MW). The stellar component of the dwarf is initially in the form of a disk and the galaxy is placed on an eccentric orbit motivated by CDM-based cosmological simulations. We measure the orientation, density and velocity distribution of the stars in the tails. Due to the geometry of the orbit, in the vicinity of the dwarf, where the tails are densest and therefore most likely to be detectable, they are typically oriented towards the MW and not along the orbit. We report on an interesting phenomenon of `tidal tail flipping': on the way from the pericentre to the apocentre the old tails following the orbit are dissolved and new ones pointing towards the MW are formed over a short timescale. We also find a tight linear relation between the velocity of stars in the tidal tails and their distance from the dwarf. Using mock data sets we demonstrate that if dwarf spheroidal (dSph) galaxies in the vicinity of the MW are tidally affected their kinematic samples are very likely contaminated by tidally stripped stars which tend to artificially inflate the measured velocity dispersion. The effect is stronger for dwarfs on their way from the peri- to the apocentre due to the formation of new tidal tails after pericentre. Realistic mass estimates of dSph galaxies thus require removal of these stars from kinematic samples.Comment: 8 pages, 7 figures, accepted for publication in MNRA

Ennetähtaegse vabastamise protsessi statistiline analüüs : uuring 2009. aasta Tartu Maakohtu toimikute põhjal

http://tartu.ester.ee/record=b2654252~S1*es

Algajate ja kogenud õpetajate praktilise teadmise avaldumine tunnisündmuste kommenteerimisel stimuleeritud meenutuse meetodil

Artiklis tutvustatav uurimus on osa mahukamast õpetaja professionaalset arengut käsitlevast uurimistööst, mille eesmärk on analüüsida algajate ja kogenud õpetajate praktilist teadmist tunnitöö korraldamisel. Viimastel aastakümnetel on õpetamistegevuse videolindistamist üha sagedamini kasutatud õpetajatöö uurimise meetodina. Õppetundide videolindistuste abil saab pärast tundi analüüsida, milline oli töökorraldus klassis, kuidas laabus koostöö õpetaja ja õpilaste vahel ehk milline oli õpetajapoolne juhendamine ning milline õpilaste tegevus tunnis. Tunnivideo võimaldab dokumenteerida tunnis toimunut ja on seeläbi abiks õpetaja professionaalse arengu toetamisel ning õpetamise kvaliteedi parandamisel. Uuringus osales kümme algajat ja kümme kogenud õpetajat, kes panid kokku oma professionaalse arengu mapi – portfoolio, mille üks komponente on tunnivideo. Artikli aluseks oleva materjali kogumine hõlmas kaht etappi: valimisse arvatud õpetajate tundide videolindistamist ning õpetajapoolset tundide kommenteerimist stimuleeritud meenutuse meetodil. Õpetamistegevuse käsitlemise teoreetiliseks lähtekohaks käesolevas uurimuses on õpetaja praktilise teadmise kontseptsioon. Kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemused näitavad, et kogenud õpetajate kommentaarides ilmnev praktiline teadmine on terviklikum ning see käsitleb õpetamist kui õppija arendamist. Algajad õpetajad, tundes küll teooriat, keskenduvad eelkõige oma aine õpetamisele. SummaryArtiklis tutvustatav uurimus on osa mahukamast õpetaja professionaalset arengut käsitlevast uurimistööst, mille eesmärk on analüüsida algajate ja kogenud õpetajate praktilist teadmist tunnitöö korraldamisel. Viimastel aastakümnetel on õpetamistegevuse videolindistamist üha sagedamini kasutatud õpetajatöö uurimise meetodina. Õppetundide videolindistuste abil saab pärast tundi analüüsida, milline oli töökorraldus klassis, kuidas laabus koostöö õpetaja ja õpilaste vahel ehk milline oli õpetajapoolne juhendamine ning milline õpilaste tegevus tunnis. Tunnivideo võimaldab dokumenteerida tunnis toimunut ja on seeläbi abiks õpetaja professionaalse arengu toetamisel ning õpetamise kvaliteedi parandamisel. Uuringus osales kümme algajat ja kümme kogenud õpetajat, kes panid kokku oma professionaalse arengu mapi – portfoolio, mille üks komponente on tunnivideo. Artikli aluseks oleva materjali kogumine hõlmas kaht etappi: valimisse arvatud õpetajate tundide videolindistamist ning õpetajapoolset tundide kommenteerimist stimuleeritud meenutuse meetodil. Õpetamistegevuse käsitlemise teoreetiliseks lähtekohaks käesolevas uurimuses on õpetaja praktilise teadmise kontseptsioon. Kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemused näitavad, et kogenud õpetajate kommentaarides ilmnev praktiline teadmine on terviklikum ning see käsitleb õpetamist kui õppija arendamist. Algajad õpetajad, tundes küll teooriat, keskenduvad eelkõige oma aine õpetamisele. Summar

Õpetaja tegevus tunnis: õpilaste hinnangud ja nende kooskõla õpetajate arusaamadega

Tutvustatav uurimus on osa mahukamast õpetaja professionaalsuse avaldumist käsitlevast uurimistööst. Selle eesmärk on selgitada välja, millisena tajuvad õpilased õpetaja tegevust tunnis, sealhulgas millised on erinevused hinnangutes algajatele ja kogenud õpetajatele, ning kõrvutada neid hinnanguid õpetajate endi kujutlustega õpetamisest. Uuringus osales 314 põhikooliõpilast (6.–9. klass) ja nende 20 õpetajat, kellest kümme olid algajad ja kümme kogenud õpetajad. Õpilaste hinnangud õpetajate õpetamisviiside kohta selgitati välja küsitlusega. Selles hindasid õpilased õppimistingimuste loomist, tunnieesmärkide selgust, tunni ülesannete sisu selgust ja raskusastet, õpetaja juhendamist, kontrollimist, hoolivust ja entusiasmi. Õpilaste hinnanguid võrreldi andmetega, mis on esitatud õpetajate reflekteerivates kirjutistes nende õpetamismeisterlikkuse kohta, samuti ainetunni kommentaaridega. Uurimistulemustest ilmnes, et õpilaste antud hinnangud õpetajate tegevusviisidele seostuvad õpetaja töökogemusega. Õpetajate endi kirjutistest ja intervjuudest ning õpilaste hinnangutest selgus, et algajate õpetajate raskusi tunni läbiviimisel märkavad ka nende õpilased. Õpilaste keskmised hinnangud kogenud õpetajate õpetamistegevuste kvaliteedile olid alati kõrgemad algajate õpetajate õpetamistegevusele antavatest hinnangutest.  Summar

Dark Matter in Dwarf Spheroidals II: Observations and Modelling of Draco

We present stellar radial velocity data for the Draco dwarf spheroidal galaxy obtained using the AF2/WYFFOS instrument combination on the William Herschel Telescope. Our dataset consists of 186 member stars, 159 of which have good quality velocities, extending to a magnitude V=19.5 with a mean velocity precision of 2 km/s. We find statistically strong evidence of a rising velocity dispersion consistent with a dark matter halo with gently rising rotation curve. There is a <2 sigma signature of rotation about the long axis, inconsistent with tidal disruption being the source of the rising dispersion. By comparing our dataset with earlier velocities, we find that Draco probably has a binary distribution and fraction comparable to those in the solar neighbourhood. We apply a novel maximum likelihood algorithm and fit the velocity data to a two parameter spherical model with an adjustable dark matter content and velocity anisotropy. Draco is best fit by a weakly tangentially anisotropic distribution of stellar orbits in a dark matter halo with a very slowly rising rotation law. We are able to rule out both a mass-follows-light distribution and an extended halo with a harmonic core at the 2.5 to 3 sigma significance level, depending on the details of our assumptions about Draco's stellar binary population. Our modelling lends support to the idea that the dark matter in dwarf spheroidals is distributed in the form of massive, nearly isothermal haloes.Comment: 16 pages, version in press at MNRA

Understanding local Dwarf Spheroidals and their scaling relations under MOdified Newtonian Dynamics

We use a specific form of the interpolation function in the MOND formalism, which optimally accounts for the internal structure of dwarf spheroidal (dSph) galaxies, to explore the consequences it has on the scaling relations seen in these systems.}} {{The particular form of the interpolation function we used leads to a law of gravity that does not degrade the good fit of the MOND proposal on galactic scales, and in fact, slightly improves the accordance with observations at dSph scales. This formalism yields a good description of gravitational phenomena without the need of invoking any still undetected and hypothetically dominant dark matter, in the weak field regime probed by local dSph galaxies.}} {{Isothermal equilibrium density profiles then yield projected surface density profiles for the local dSph galaxies in very good agreement with observational determinations, for values of the relevant parameters as inferred from recent observations of these Galactic satellites. The observed scaling relations for these systems are also naturally accounted for within the proposed scheme, including a previously unrecognised correlation of the inferred mass-to-light ratios of local dSph's with the ages of their stellar populations, which is natural in modified gravity schemes in the absence of dark matter.}} {The results shed some light on the form that the MOND interpolating function may have in the most challenging regime, which occurs at moderate accelerations and intermediate mass--weighted lengths.Comment: 8 pages, 4 figures, 1 table, Accepted for publication in Astronomy and Astrophysics. Copy matches published versio

Ajukoore-aluste sõlmede muudatused füüsilise üliväsimuse juures

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolthttps://www.ester.ee/record=b3604244*es

Arvlemisõpetus.

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames.https://www.ester.ee/record=b1248927*es