Readiness of Estonian Entrepreneurs for a Paradigm Shift in the Accounting Field

The article discusses future trends in accounting policy that will bring about a paradigm shift in the accounting field. So far, accounting has focused primarily on interpreting and explaining financial indicators and describing other trends in business activity only in the annual report. The accounting field is expanding, and in addition to customary reports, sustainable development reports will soon need to be submitted, which will detail the impacts on the environment, employees, and the systematic management of the entire organization. First discusses in the article the interrelation between the environment and economic activity, as well as the nature of sustainability reporting arising from environmental policy, is discussed. The focus is on the necessity of sustainability reporting and the changes it entails. Then an overview is given of accounting changes that have taken place in Estonia, and the readiness of medium and large enterprises in Estonia to use sustainability reporting is examined. The article explains other changes that come with sustainability reporting and the need for data digitalization and use in real-time economy. The purpose was to determine entrepreneurs' readiness for a paradigm shift in the accounting field. In order to achieve the objective, a quantitative research methodology was employed, data was collected through a questionnaire, and the Likert scale was used to measure the responses. A study conducted among medium and large enterprises found that they have adopted the principles of sustainable reporting and expect that if digitization and standardization are implemented at the state level and reporting moves automatically in real-time, their administrative burden will decrease. Large companies are ready for a paradigm shift in accounting, while medium-sized companies tend to take a wait-and-see approac

A systematic approach to exploring the role of primary sector in the development of Estonian bioeconomy

ArticleThe aim of this paper is to provide a systematic overview of biomass production and the use of biomass for the production of key products, as well as to map businesses operating in the field of bioeconomy in Estonia. The importance of primary sector in Estonian economy has decreased over the last decade. At the same time, the competitiveness of primary sector has increased, which will, in the future, contribute towards a stable production of biomass. Therefore, bioeconomy and respective business models are some of the key ways of coping with climate change. Innovative ways to transform the use of natural resources in a conscious manner are being mapped in Estonia as well as in other member states of the European Union. Comprehending the current use of biomass is essential for finding new sustainable management solutions. Acknowledging these aspects, the study explores biomass production in Estonia. One of the aspects observed during the period 2014–2017 is the proportion of the primary sector in total gross value added and the use of biomass in the food and feed industry. The results of the paper are presented in the form of Sankey diagrams, which illustrate noteworthy connections

15 aastat teadusuuringuid Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudis: ülevaade tulemustest

Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) on oma 15 tegevusaasta jooksul käsitlenud suitsidaalset käitumist nii üldkogumi kui ka indiviidi tasandil koostöös suitsidaalse käitumise uurijatega Karolinska Instituudist (NASP) ning erinevatest maadest WHO ja Euroopa Komisjoni projektide raames. Viimastel aastatel on teadusuuringud laienenud vaimsele tervisele tervikuna. Artiklis on antud lühiülevaade ERSI teadusuuringute tulemustest valitud viidetega. Kogumikus “ERSI Essential Papers on Suicidology” (1) on saadaval 26 ISI Web of Science’is ja Current Content’is ära toodud, 7 rahvusvaheliselt retsenseeritavates teadusžurnaalides publitseeritud teadusartiklite täisteksti ja 9 rahvusvahelise kõlapinnaga kirjastustes välja antud raamatute peatükki. Kogumikus on loeteluna esitatud 9 nimetatud kategooria ajakirjadesse vastu võetud ning 17 eesti- ja muukeelset artiklit. Eesti Arst 2008; 87(7−8):535−53

Eesti keele kui teise keele lugemistekstide keerukus

https://www.ester.ee/record=b5363561*es

Vaikuseminutite Noortekursusel osalenute tajutud mõju nende emotsionaalsele ja sotsiaalsele heaolule

https://www.ester.ee/record=b5509626*es

Alkoholi ja narkootikumide tarbimisharjumused prognoosivad suitsiidi

Uuringus võrreldi suitsidentide joobnustavate ainete tarbimisharjumusi kontrollrühmaga lähtuvalt soost, vanusest ja rahvusest. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti suitsidentide hulgas olid 59,8% alkoholisõltlased ja kuritarvitajad ning 5,3% narkootikumide kuritarvitajad. Suitsidentidel oli oluliselt suurem risk olla alkoholisõltlane ja narkootikumide kuritarvitaja võrreldes kontrollrühmaga

Repetition of attempted suicide among immigrants in Europe

Objectives: To compare frequencies of suicide attempt repetition in immigrants and local European populations, and the timing of repetition in these groups. Method: Data from 7 European countries, comprising 10 574 local and 3032 immigrant subjects, were taken from the World Health Organization European Multicentre Study on Suicidal Behaviour and the ensuing Monitoring Suicidal Behaviour in Europe (commonly referred to as MONSUE) project. The relation between immigrant status and repetition of suicide attempt within 12-months following first registered attempt was analyzed with binary logistic regression, controlling for sex, age, and method of attempt. Timing of repetition was controlled for sex, age, and the recommended type of aftercare. Results: Lower odds of repeating a suicide attempt were found in Eastern European (OR 0.50; 95% CI 0.41 to 0.61, P < 0.001) and non-European immigrants (OR 0.68; 95% CI 0.51 to 0.90, P < 0.05), compared with the locals. Similar patterns were identified in the sex-specific analysis. Eastern European immigrants tended to repeat their attempt much later than locals (OR 0.58; 95% CI 0.35 to 0.93, P < 0.05). In general, 32% of all repetition occurred within 30 days. Repetition tended to decrease with age and was more likely in females using harder methods in their index attempt (OR 1.29; 95% CI 1.08 to 1.54, P < 0.01). Large variations in the general repetition frequency were identified between the collecting centres, thus influencing the results. Conclusions: The lower repetition frequencies in non-Western immigrants, compared with locals, in Europe stands in contrast to their markedly higher tendency to attempt suicide in general, possibly pointing to situational stress factors related to their suicidal crisis that are less persistent over time. Our findings also raise the possibility that suicide attempters and repeaters constitute only partially overlapping populations

Ühistu juhtimise käsiraamat

„Ühistu juhtimine on kordades suurem väljakutse kui seda on eraettevõtlus!“ Nii väidavad mitmed ühistu juhid. Ühistu juhtimise keerukus seisneb selles, et tuleb kindlustada ühistu kasutaja-omaniku poolt määratud ühistu mudel ja juhtimisstruktuur ning tagada demokraatlik valitsemine. Paraku viimase – valitsemise – juures jääb vajaka teadmistest, mida tähendab valitsemine. Lühidalt on tegemist ühistu omanike õiguse ja vastutusega määrata, kes omab meie ühistut, kes seda kontrollib ja kes saab sellest kasu. Kindlasti vajab eeltoodu täpsemat selgitust ja lahtimõtestamist. Lisaks välisriigi kogemustele oleme koondanud siinsesse käsiraamatusse kokku teadmised ka mõnedest juhtimismudelitest, mida Eesti ühistutes rakendatakse. Seekordne käsiraamat selgitab lugejale erinevusi ühistu juhtimismudelite vahel. Lisaks saame selgemaks, millisel juhul üht või teist juhtimismudelit kasutada. Ühistu juhtimine saab alguse ühistu omanikest ja see peab toimuma suunaga alt üles (nn bottom-up). Samal ajal sõltub ühistu juhtimine erinevatest suhetest ja seostest, mis kujunevad ühistu liikmete, selle otsustuskogude ja palgatud juhtide vahel. Seega, mida selgemad on rollid ja ootused ning vastutus, seda paremini oskab iga osapool ennast paigutada ühistusse kui süsteemi. Ühistu sise- ja väliskommunikatsioon on seejuures määrava tähtsusega. Milliseid lahendusi suhtluseks ja infovahetuseks kasutada, on ühistusisene kokkulepe. Ideaaltingimustes on vaja, et ühistu liikmete hulgas kujunevad välja nn liidri-tüüpi juhid, kes on ühtlasi kõneisikud ja meie tegevuse propageerijad. Nad suudavad anda edasi ühistu väärtusi ja selgitada erinevatele osapooltele, kuidas toimub juhtimine ühistus ja miks on valitud vastav juhtimisstruktuur ja rollide jaotus. Nii iga ühistu liige, palgatud juhid kui ka kõik töötajad peavad teadma, mis on meie ühistu ja kuidas selles luuakse väärtusi ühistu omanikule. Loodan, et suudame seekordse käsiraamatuga avada teie teadmisi ühistu juhtimisest ning selles tehtavatest otsustest. Otsused peavad olema suunatud ühistu liikmetele suurema kasu loomisele ning kõik liikmed peavad osalema otsustamisel ja vastutuses. Head lugemist! Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor

Suitsidaalsus ühiskonnas ja suitsiidikatse sooritamist prognoosivad tegurid

Artikli eesmärgiks on selgitada välja suitsidaalsuse levik ühiskonnas ning analüüsida suitsiidikatse sooritamise riskitegureid. Töös kasutati WHO ülemaailmse uuringu SUPRE-MISS raames kogutud andmeid. Uuring koosnes kahest osast: vähemalt 15aastaste suitsiidikatse sooritanute uuring Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses ja Tallinna psühhiaatriakliinikus ning ühiskonna uuring (kontrollrühm) Tallinna piirkonnas juhuvaliku põhjal erinevate perearstide nimistutesse kantud isikutest. Tallinna ühiskonna uuringust selgus, et rohkem kui iga kümnes uuritav oli oma senise elu jooksul mõelnud enesetapu sooritamisele ning suitsiidikatseid on suurema tõenäosusega sooritanud need, kes on varem suitsiidile mõelnud ja/või seda planeerinud. Suitsiidikatse sooritamist prognoosivate teguritena tulid esile naissugu, vanus alla 30 eluaasta, kooselu puudumine, töö puudumine ning varasemad suitsiidikatsed. Eesti Arst 2004; 83 (11): 744–74