Estonian fruit and berry cultivars

Käesolev kataloog pakub teavet Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonis olevate Eesti puuvilja- ja marjasortide kohta. Sorte säilitatakse Polli aedades asuva Eesti taimede geenivaramu ühe osana. Hoida kodumaiseid sorte kõigepealt Eestis, kus nad on tekkinud – see on meie rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb Eesti riigi liitumisest bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. Meil puuduvad praegu teadmised, missuguseid geene on vanades või praegu kasvatamisest kõrvale jäänud sortides tulevaste põlvkondade sordiloome vajadusteks (näiteks muutuva kliima või taimehaiguste tõttu), seepärast on vaja säilitada ka neid sorte. Kataloog tutvustab põhjalikumalt soovitussortimendi sorte ja mõningaid viimasel aastakümnel aretatud perspektiivseid sorte. Õitsemisaegne külm võib viljapuude õied ära võtta. Kui õied on saanud kahjustada, siis ei tule ka vilju. Igal aastal ei õnnestu kõikide sortide vilju näha. Mõned Pollis säilitatavate sortide viljapuud on nii noored, et ei kanna veel vilju. Neil põhjustel ei olnud kataloogi tarvis Polli fotoarhiivist võtta kõiki vajalikke pilte. Aitasid Räpina aianduskool, Saare-Tõrvaaugu aiandustalu, Rõhu katsekeskus, Roogoja talu ja Asta Kase koduaed. Kes tunneb huvi raamatus kirjeldatud sortide koduaias kasvatamise vastu, võiks pöörduda Polli aiandusuuringute keskusesse (tel 433 1443, [email protected]). Ave Kikas, Polli aiandusuuringute keskuse juhatajaThis catalogue provides information about fruit and berry cultivars of Estonian origin, preserved in the collections of Polli Horticultural Research Centre. The cultivars maintained in the gardens at Polli form part of the Estonian national plant genetic resources collection. Preserving the native cultivars first and foremost in Estonia, in the region where they were bred – this is our international obligation, responsibility the Republic of Estonia has taken when joining the Convention on Biological Diversity. We do not possess enough knowledge about favourable genes present in old or less used cultivars, the genes and traits that could be utilised by breeders of generations to come in breeding programmes that might come up resulting from climate changes or emerging new plant diseases. For this reason the variety of cultivars not actively used in present day production need to be preserved as well. The catalogue gives more detailed introduction about the cultivars included in the national list of recommended cultivars and some of the prospective cultivars bred during the last decade. It is rather complicated to take photographs of all the variety of cultivars during one season. The spring frosts occurring during the bloom can damage the flowers in fruit trees, when flowers are damaged there will be no fruits. Some fruit trees from cultivars preserved in the collections at Polli are very young and therefore not bearing fruits yet. For these reasons we did not succeed in finding all the necessary illustrative photographs for the catalogue from our own archive. We are grateful for Räpina Gardening College, Saare-Tõrvaaugu Horticultural Farm, Rõhu Testing Centre, Roogoja Farm and home garden of Asta Kask who all helped us with this. Further information about growing the cultivars described in the catalogue could be obtained from Polli Horticultural Research Centre (phone + 372 433 1443, [email protected]). Ave Kikas, Head of Polli Horticultural Research Centr

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mit-mekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt. Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on olu-line tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vasta-seid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hul-gas üha suuremat kõlapinda leidnud. Ka mahe-marjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks. Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid. See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahe-toodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väl-jaspool Eestit.Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodus-hoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sünteetilisi tai-mekaitsevahendeid ei kasutata. Oma tootmisük-suses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele. Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavavil-jelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaa-lutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul. Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taime-kaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki. Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjus-tajate minimaalse tõrjega.Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA. Mahepõllumajandusliku tootmise peamised ees-kirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008.Eestis oli 2016. a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1532 ha (sh ülemineku-ajal olijad). Suuremal mahepinnal kasvavad astel-paju 1084 ha, mustsõstar 167 ha, mustikas 107 ha, vaarikas 38 ha ja maasikas 34 ha. Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemar-jaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hoolda-misest, saagi koristusest ja säilitamisest, mahevil-jelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustava-test ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha, mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

Aianduse, eriti pomoloogia eestikeelse oskussõnavara lätted [The sources of Estonian terminology in horticulture, especially in pomology]

A language and its terminology develop hand in hand with the progress in the economy and education. A breakthrough in the Estonian agricultural (including horticultural) terminology took place about a century ago. This change is evident from the printed media of the time: journals, popular books, handbooks and textbooks. The first horticultural texts are mostly translations from German and Russian, less frequently from French and English. The Estonian horticultural terminology originates from botany and is closely related to dendrology.Keywordsagriculture, fruiter, term

Baltic fruit rootstock studies: evaluation of 12 apple rootstocks in NorthEast Europe.

Abstract Within the framework of the project "Baltic fruit rootstock studies", apple rootstocks M.26, M.9, P 22, P 59, P 61, P 62, P 66, P 67, B.396, PB.4 and Pure 1 were tested with the cv. 'Ligol' over the years [2005][2006][2007][2008][2009][2010] in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. The vigour of trees on PB.4, P 61, P 59, P 22 and Pure 1 rootstocks was lower than that on M.9; on P 62, P 66, P 67 and B.396 it was similar to that on M.9, and more vigorous on M.26. Apple trees on the most dwarfing P 22, P 59, P 61 and PB.4 rootstocks together with Pure 1 and P 67 had significantly higher cumulative yield efficiency on average over all locations. Nevertheless rootstock effect on the cumulative yield efficiency was modified by the effect of trial location. Rootstock effect on fruit weight was relatively low. In average, P 62 developed the biggest fruit weight, whilst the lowest fruit weight was recorded on P 59. Results of rootstock effect on fruit colouring varied among trial locations. Due to desirable growth vigour, high yield and yield efficiency, rootstocks P 67 and B.396 are a good replacement of M.9 in the areas where high winterhardiness of rootstocks is required

Location effects across northeastern Europe on bioactive compounds in apple fruit

A multi-location trial was performed in apple orchards planted in 2005 under a uniform scheme in Poland, Lithuania, Latvia and Estonia. The aim of this study was to evaluate the impact of the geographical apple-tree growing location on the accumulation of dominant bioactive compounds in apple fruits: phenolics and triterpenes as the most valuable substances for human health. The study included two apple cultivars, ‘Auksis’ and ‘Ligol’, on B.396 rootstock and was carried out from 2016 to 2018. Geographical apple-tree growing location had a significant impact on the composition and total content of the tested bioactive compounds in apple fruits. Increased accumulation of phenolic and triterpene compounds was recorded in the south–north direction. This could be explained by the different climate conditions in the trial locations: the sum of active temperatures gradually decreased by 200–300 °C in the south–north direction, and the vegetation period becomes shorter. Apples grown in Estonia, depending on the tested cultivar, had 77–139% more total phenolic compounds. Significant differences were recorded for all groups of phenolic compounds. The differences between the trial sites in accumulation of triterpene compounds were lower, although apples in at farthest north location had 18–32% more total triterpene compounds than apples grown in south

Polyphenolic compounds in apple (Malus domestica Borkh.) cultivars grown in Estonia

Several studies have shown that apples (Malus domestica Borkh.) in the daily diet are healthy due to their rich content of phytochemicals. The aim of this study was to compare the content of polyphenols in the peels, flesh, seeds and leaves of five apple cultivars ('Antonovka', 'angstrom kero', 'Cortland', 'Karksi renett' and 'Krista') grown in Estonia. Of the 21 collected cultivars, these five were selected on the basis of their rich or distinct chemical composition according to the LC-DAD-MS/MS data. In addition, the weight of the fruit, the number of seeds in the fruit and the weight of the seeds were determined. A total of 33 compounds were detected in the peels, 23 in the flesh, 11 in the seeds, and 25 in the leaves. They belong to four groups: 1) flavon-3-ols (quercetin and its derivatives), 2) dihydrochalcones (phloretin and its derivatives), 3) flavan-3-ols (catechin, epicatechin and oligomers), and 4) esters formed between caffeic acid and L-quinic acid (chlorogenic acid). Based on the data presented in this article, the leaves contained the highest measured total polyphenol content (TPGA). The peels contained high amounts of all the major polyphenolic groups mentioned. The apple flesh lacked flavon-3-ols and the seeds flavon-3-ols and flavan-3-ols. In the peels, the major polyphenols were quercetin galactoside (3-342 mg/100 g), procyanidin B1 (18-179 mg/100 g), and (epi)catechin trimer (28-200 mg/100 g); in the flesh chlorogenic acid (77-298 mg/100 g); in the seeds phloridzin (466 mg/100 g in 'Cortland'); and in the leaves chlorogenic acid (147-446 mg/100 g) and quercetin glycosides, especially quercetin rhamnoside (242-350 mg/100 g), quercetin galactoside (39- 334 mg/100 g) and quercetin glucoside (91-321 mg/100 g).Peer reviewe

Triterpeninių rūgščių kiekį obuolių luobelėse lemia vaismedžių auginimo technologijos

Nors atlikta daug antrinių metabolitų tyrimų, naujų auginimo technologijų ar atskirų technologinių priemonių įtaka vaisių vidinei kokybei, ypač triterpenų koncentracijai obuoliuose, dar nėra tyrinėta. Naminės obels (Malus × domestica Borkh.) auginimo technologijos ir auginimo vieta turi įtakos triterpenų kaupimuisi obuoliuose. Vaisių krūvio, vaisių vietos vaismedžių vainike, vaismedžių sodinimo atstumo, jų vegetatyvinio augumo reguliavimo ir geografinės augimo vietos įtaka triterpenų kiekiui obuoliuose 2015–2016 m. buvo tirta Lietuvos agrarinių ir miškų mokslų centro Sodininkystės ir daržininkystės institute. Obuolių žievelėse buvo nustatyti keturi triterpeniniai junginiai: korosolo, betulino, oleonolo ir ursolo rūgštys. Triterpenų kaupimasis obuoliuose tiesiogiai susijęs su vaisių krūviu. Obelyse esant dideliam vaisių krūviui (12 vaisių cm-2 kamieno skerspjūvio ploto (KSP)), obuoliai sukaupė 17 % daugiau triterpenų nei vaismedžiai su mažu vaisių krūviu (4 vaisiai cm-2 KSP). Esmingai daugiau triterpenų sukaupė obuoliai, augę vaismedžio vainiko apačioje ir vidinėje dalyje. Triterpenų sintezei vaisiuose taip pat turėjo įtakos vaismedžių vegetatyvinio augumo reguliavimo priemonės. Kamieno įpjovimas triterpenų kiekį obuoliuose sumažino 16 %, lyginant su kontroliniu variantu, ir 26 %, lyginant su vasariniu genėjimu. Nustatyta tendencija, jog mažinant obelų sodinimo atstumą triterpenų kiekis obuoliuose didėja. Šaltesnis klimatas ir trumpesnė vegetacijos trukmė reikšmingai padidino triterpenų kiekį veislės ‘Auksis’ obuoliuose Lietuvoje bei Estijoje, lyginant su Lenkija. Panaši tendencija nustatyta ir tiriant veislės ‘Ligol’ obuoliusRegardless of the numerous investigations of secondary metabolites, the impact of new growing technologies or individual technological means on fruit internal quality, particularly triterpene concentration in apple fruits has not been studied yet. Apple-tree (Malus × domestica Borkh.) growing technologies and geographical location of the growing site had clear effect on triterpene concentration in apple fruits. The effect of crop load, fruit location in apple-tree canopy, planting distance, apple-tree vegetative growth regulation and geographical location on triterpene content in apples was evaluated in 2015 and 2016. Four triterpenic compounds: corosolic, betulinic, oleonolic and ursolic acids, were quantified in apple peel. Triterpene accumulation in apple fruits was directly correlated with crop load, where 17% more total triterpenes were found at the highest crop load (12 fruits cm-2 trunk cross-sectional area (TCSA)) in comparison to the lowest crop load (4 fruits cm-2 TCSA). Higher concentration of triterpenes was found in the fruits harvested from the inner canopy of the apple-tree. Apple-tree growth regulation affected the synthesis of triterpenes – trunk incision decreased the amount of total triterpenes by 16% compared to the control and by 26% compared to summer pruning. Also, a trend of higher accumulation of triterpenes in fruits was found along with decreasing apple-tree planting distances. Colder climate and shorter vegetation period resulted in significantly higher contents of triterpenes in the fruits of cultivar ‘Auksis’ in Lithuania and Estonia compared to the fruits grown in Poland. The same trend, yet insignificant, was noticed for the cultivar ‘Ligol’Lietuvos agrarinių ir miškų mokslų centro filialas Sodininkystės ir daržininkystės institutasLietuvos sveikatos mokslų universitetas. Medicinos akademijaVytauto Didžiojo universitetasŽemės ūkio akademij