Skeleti-lihasvalud õdedel: levimus, ohutegurid ja sekkumine

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSkeleti-lihasvalud (SLVd) on kõige levinum ja jätkuvalt lahendamata probleem kogu Euroopa töötajaskonna hulgas, ohustades kõige enam haiglatöötajaid sh õdesid. SLVd halvendavad oluliselt õdede tööga toimetulekut ja elukvaliteeti, põhjustades füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Õdede töövõime langus ja töölt puudumine ägeda või kroonilise SLV tõttu tekitab märkimisväärseid töövõimetusega seotud kulusid ning on oluliseks finantskoormuseks vananeva elanikkonnaga Eesti majandusele. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada SLVde esinemine ja võimalikud ohutegurid õdedel ning hinnata koduvõimlemisel põhineva treeningteraapia mõju õdede lülisamba kaela- ja nimmepiirkonna liikuvusulatusele, et ennetada või vähendada SLVsid. Andmed koguti Tartu Ülikooli Kliinikumi 686 õelt kolme uuringu käigus, millest esimene toimus rahvusvahelise uuringu raames. Kõikide uuringute tulemused publitseeriti rahvusvahelistes teadusajakirjades. Uuringud näitasid, et SLV esinemissagedus õdede hulgas on kõrge (70–85%), hõlmates kõige sagedamini alaselja- (56–57%) ja kaelapiirkonda (52–56%). Kahes ja enamas kehapiirkonnas koges SLVsid umbes 60–61% õdedest. Vanus ja halb tervis olid seotud SLV esinemisega ühes või mitmes kehapiirkonnas. Stress, läbipõlemine ja psühhosomaatilised sümptomid suurendasid SLV esinemise tõenäosust. Olulisemad tööga seotud ohutegurid SLVde tekkeks olid raskuste tõstmine ja töötamine sundasendis. Suurimad psühhosotsiaalsed riskid olid kiire töötempo ja emotsionaalsed nõudmised. Rahulolematus tööga ja töö-pereelu konflikt tõstsid samuti valude riski. Sekkumisuuringu tulemused näitasid, et koduvõimlemisel põhinev treeningteraapia parandas oluliselt õdede lülisamba kaela- ja nimmeosa liikuvusulatust. Treeningteraapia mõjul suurenes lülisamba kaelaosa liikuvusulatus kõikides liikumissuundades ning lülisamba nimmeosa liikuvusulatus painutamisel ette. Kõige suurem efekt saavutati lülisamba kaelaosa liikuvusulatuses painutamisel ette (26%). Käesoleval doktoritööl on oluline praktiline väärtus, kuna SLVdega seotud riske on võimalik leevendada ennetavate tegevustega. Antud uurimistööle tuginedes tuleks jälgida ja reguleerida õdede töökoormust, töötempot ja emotsionaalset koormust ning arendada juhtimise kvaliteeti. Sekkumisuuringu positiivsed tulemused julgustavad koduvõimlemist kasutama õdede SLVde ennetamiseks ja vähendamiseks.Musculoskeletal pain (MSP) is the most prevalent and unresolved problem amongst European workforce, with the highest risk being among hospital staff, including nurses. MSP impairs how nurses manage their work and reduces their quality of life significantly, causing physical, psychological, and social problems. A decrease in nurses’ working ability and absenteeism as a result of acute or chronic MSP are costly. Nurses’ incapacity to work causes a substantial financial strain on Estonian economy, which has an ageing population. The aim of this doctoral thesis is to explain the prevalence and possible risk factors of MSP among nurses, and to estimate the effect of home based exercise training therapy. Home based exercises training therapy specifically targets the range of motion of the vertebral column in the neck and lumbar the regions, in order to prevent or decrease MSP among nurses. Data was collected from 686 nurses of the Tartu University Hospital, Estonia, during three studies. The first study was carried out in the framework of an international study. The results from all studies are published in international scientific journals. The studies show that the prevalence of MSP among nurses is high (70–85%). The most common being in the lower back (56–57%) and neck (52–56%) regions. 60–61% of nurses experienced MSP in two or more body regions. Nurses’ age and poor health were related with the prevalence of MSP in one or multiple regions. Stress, burn outs, and psychosomatic symptoms increased the probability of MSP. The most significant risk factors for developing MSP were carrying weights and working in a forced position. The most important psychosocial risk factors were attributed to the fast pace and emotional demands of the work. Dissatisfaction with work and e.g. work-family life conflict also raised the risk of pain. The results of the intervention show that the home based exercise training therapy improved the range of motion of nurses’ vertebral column in the neck and lumbar regions significantly. In addition, the home based exercise training therapy increased the range of motion in the neck region of the vertebral column in all movement directions and in the lumbar region when bending forward. The largest effect in the range of motion in the neck region of the vertebral column was achieved when flexing forward (26%). This doctoral thesis has an important practical value as risks associated with MSP can be reduced with precautionary activities. Based on the given research, the workload, working pace and emotional load of nurses should be monitored, and the quality of leadership should be improved. Positive results from the interventional studies encourage using home based exercise training therapy in order to prevent and reduce MSP

Patsiendiohutus ning ohu- ja kahjujuhtumite käsitlemine Tartu Ülikooli Kliinikumis

Eesti Arst 2021; 100(1):9–11 &nbsp

Kuidas toetada ja võimestada tervisekriisist kurnatud õendustöötajaid?

Eesti Arst 2021; 100(8):410–41

Täiskasvanud patsientide patsiendiõpetuse vajadused ja nende rahuldamine sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum

Autorite kirjalikud load asuvad õendusteaduse osakonnas õppekorralduse spetsialisti käes

Töökiusamine ja vaimse tervise probleemid haiglatöötajate seas: ristläbilõikeline uuring

Taust ja eesmärgid. Korduv negatiivne käitumine töötajate omavahelises suhtlemises võib kvalifitseeruda töökiusamiseks, mis kahjustab nii töökeskkonda kui ka töötajate tervist. Rahvusvahelistes uuringutes võetakse töökiusamise peamise kriteeriumina arvesse negatiivset käitumist, mis ilmneb vähemalt kord nädalas kuue kuu vältel. Uuringu eesmärk oli kirjeldada töö ja isikuga seotud töökiusamise ning vaimse tervise probleemide esinemist haiglatöötajate seas ja selgitada töötajate vaimse tervise probleemide seoseid töökiusamisega.Metoodika. Läbilõikeline uuring viidi läbi aktiivravi haigla töötajate hulgas. Andmete kogumiseks kasutati enesehindamisel põhinevat veebiküsitlust. Küsimustik koostati kahe rahvusvaheliselt valideeritud küsimustiku põhjal: Negative Acts Questionnaire – Revised (NAQ-R) ja Copenhagen Psychosocial Questionnaire II (COPSOQ II). Analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, hii-ruut-testi ja Spearmani korrelatsioonianalüüsi.Tulemused. Elektroonilise küsimustiku kõikidele küsimustele vastas kokku 257 töötajat (5% haigla töötajatest). Uuringule eelnenud kuue kuu jooksul oli kogenud ühel või mitmel viisil tööga seotud töökiusamist 4−16% ning isikuga seotud töökiusamist 2−12% uuringus osalenud töötajatest. Vaimse tervise probleemidest esines uuritud töötajatel kõige rohkem läbipõlemist ja stressi. Läbipõlemine ja depressioonisümptomid olid kõige tugevamini seotud töö ja isikuga seotud töökiusamisega.Järeldused. Töö ja isikuga seotud töökiusamine on haiglatöötjate seas esinev tööalane probleem, mis võib suurendada neil läbipõlemise, depressioonisümptomite ja teiste vaimse tervise probleemide tõenäosust. Edaspidi peaks täpsemalt uurima põhjuslikke seoseid töökiusamise ja vaimse tervise probleemide vahel

Täiskasvanud patsientide patsiendiõpetuse vajadused ja nende rahuldamine Tartu Ülikooli Kliinikumis

Uurimistöös kirjeldati TÜ Kliinikumi täiskasvanud patsientide patsiendiõpetuse vajadusi ja nende rahuldamist ning selgitati patsientide taustamuutujate, patsiendiõpetuse vajaduste ja nende rahuldamise seoseid. Töö tulemusena selgus, et patsiendid vajasid kõige rohkem infot ja õpetust terviseprobleemi, sotsiaalse toimetuleku ja enesehoolduse, veidi vähem ravimite ja protseduuride kohta. Sotsiaalse toimetuleku ja terviseprobleemi kohta saadud info ja õpetus vastas kliinikumi patsientide vajadustele. Puudused esinesid enesehoolduse ja ravimitega seotud patsiendiõpetuses. Samuti osutus puudulikuks kirjalike infomaterjalide saamine ning patsientide õpetamine koos pereliikmete või lähedastega. Eesti Arst 2005; 84 (12): 842–84

Identifying patient safety research priorities in Estonia: results of a Delphi consensus study

Short reportNo abstract availabl

Identifying patient safety research priorities in Estonia: results of a Delphi consensus study

Patient safety research aims to create new knowledge and find evidence-based solutions to improve patient safety and reduce avoidable adverse events in healthcare.1 More than a decade ago, the WHO recommended that all countries identify, analyse and prioritise areas where patient safety research could reduce avoidable harm and improve healthcare systems.2 However, only a few articles about this topic have been published,3–6 and only one examined research priorities for patient safety at the national level.6The Patient Safety Research and Development Centre (PSR&DC) at the Faculty of Medicine of the University of Tartu plays a national role in introducing research-based patient safety practices in Estonia. Its work group previously identified patient safety research in Estonia as limited, fragmented and unsystematic.7 There is not enough reliable information to support patient safety practices in the Estonian healthcare system. As a part of the Patient Safety Research and Development Strategy 2022–2026 by PSR&DC, this study aimed to collect expert judgements and determine a consensus for patient safety research priorities in Estonia.</p

Developing the University of Tartu in Estonia into a wellnetworked Patient Safety Research Centre (PATSAFE): A study protocol

Background: Patient safety (PS) is a serious global public health problem affecting all countries. Estimates show that around 10 percent of the patients are harmed during hospital care, resulting in 23 million disability-adjusted life years lost per year. Experts emphasize research advancements as a key precondition for safer care. Aim: The Patient Safety Research Centre (PATSAFE) project enhances the Institute of Clinical Medicine of the University of Tartu’s (ICM-UT) research potential and capacities in PS in order to improve and strengthen knowledge and skills in methods, techniques and experience for PS research. Methods: A strategic partnership with Avedis Donabedian Research Institute in Spain, and IQ Healthcare in the Netherlands, both international leaders in PS research, enables the development of a long-lasting knowledge exchange, allowing the ICM-UT to capitalise on its current achievements and to overcome gaps in scientific excellence in the field of PS research. These twining activities will strengthen and raise the research profile of the ICM-UT academic staff and early-stage researchers (ESRs), by implementing the hands-on training on methods, techniques, and experience in PS research. The project also encourages the active participation of early stage researchers in PS research by increasing their soft skills, to ensure the continuity and sustainability of PS research in ICM-UT. Finally, development of the research strategy on PS contributes to the long-term sustainability of PS research in Estonia. To implement these activities, PATSAFE foresees a comprehensive strategy consisting of knowledge exchange, soft research skills capacity building, strategic planning, and strong dissemination and exploitation efforts. Expected results: As a result of the project, ICM-UT will have the capacity to carry out PS research using the appropriate methodology and the competences to apply state-of-the-art evidence-based strategies for PS research

Descriptive epidemiology of somatising tendency: findings from the CUPID study.

Somatising tendency, defined as a predisposition to worry about common somatic symptoms, is importantly associated with various aspects of health and health-related behaviour, including musculoskeletal pain and associated disability. To explore its epidemiological characteristics, and how it can be specified most efficiently, we analysed data from an international longitudinal study. A baseline questionnaire, which included questions from the Brief Symptom Inventory about seven common symptoms, was completed by 12,072 participants aged 20-59 from 46 occupational groups in 18 countries (response rate 70%). The seven symptoms were all mutually associated (odds ratios for pairwise associations 3.4 to 9.3), and each contributed to a measure of somatising tendency that exhibited an exposure-response relationship both with multi-site pain (prevalence rate ratios up to six), and also with sickness absence for non-musculoskeletal reasons. In most participants, the level of somatising tendency was little changed when reassessed after a mean interval of 14 months (75% having a change of 0 or 1 in their symptom count), although the specific symptoms reported at follow-up often differed from those at baseline. Somatising tendency was more common in women than men, especially at older ages, and varied markedly across the 46 occupational groups studied, with higher rates in South and Central America. It was weakly associated with smoking, but not with level of education. Our study supports the use of questions from the Brief Symptom Inventory as a method for measuring somatising tendency, and suggests that in adults of working age, it is a fairly stable trait