Protection of Biodiversity in the Agriculture : Endangered Animal Breeds and Plant Varieties in Estonia

REVERSE is an European Interregional Cooperation Programme INTERREG IVC project. The interregional cooperation programme enables the regions of Europe to share knowledge and experience in various areas of life. The objective of REVERSE project is to promote the conservation of biological and landscape diversity in Europe by identifying the relevant successful actions and encouraging their implementation in various European regions. In the course of the project, the project partners related to the conservation of natural and cultivated biodiversity exchange and introduce their experiences. The partners are regional authorities and public establishments, which have for a long time been involved in the protection of biological and landscape diversity. They work on varied and complementary subjects such as in situ conservation of species, gene banks, the preservation of indigenous breeds, old varieties and gene pool, the management of natural and industrial landscapes, the regional strategies for the conservation of biodiversity (ecological corridors, green belts, etc.), the local legislation for the protection of biodiversity, environmental education, etc.The publication has been prepared within the project REgional exchanges and policy making for protecting and valorising biodiVERSity in Europe (Reverse) of EU INTERREG IVC programme and issued with the support of Environmental Investment Centre

Elurikkuse kaitse põllumajanduses : ohustatud loomatõud ja taimesordid Eestis

Projekt REVERSE on Euroopa regioonidevahelise koostööprogrammi INTERREG IVC projekt. Koostööprogramm võimaldab Euroopa piirkondadel jagada üksteisega teadmisi ja kogemusi eri eluvaldkondades. Projekti REVERSE eesmärk on edendada elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitset Euroopas, selgitades välja sellealased edukad tegevused ning soodustades nende rakendamist Euroopa eri piirkondades. Projekti käigus vahetavad ja tutvustavad oma kogemusi elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitsega seotud projektipartnerid. Partneriteks on loodusliku ja kultiveeritud elurikkuse ning maastikulise mitmekesisuse kaitse alal pikaajaliste kogemusega kohalikud omavalitsused ja riiklikud asutused. Partneritel on laialdased kogemused erinevates, kuid üksteist täiendavates asjakohastes valdkondades nagu liikide in situ kaitse, geenipangad, põlistõugude, vanade sortide ja genofondi säilitamine, loodus- ja tööstusmaastike majandamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse piirkondlikud strateegiad (ökoloogilised koridorid, rohevööd), bioloogilise mitmekesisuse kaitse alane kohalik seadusandlus, keskkonnaharidus jms.Trükis on valminud Euroopa Liidu programmi INTERREG IVC projekti "Regionaalne poliitika ja infovahetus elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitseks ja väärtustamiseks Euroopas (REVERSE)„ raames. Väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Open windrow composting of fish waste in Estonia

By-catch fish is caught unintentionally during the fishing and is currently thrown back in water bodies to cause the water pollution. Currently fishermen does not have a motivation to bring the by-catch fish to the shore, as it needs to be sorted by fish species, causing fishermen extra work without additional income. Estonian Ministry of Rural Affairs decided to give funding to present study with purpose to find solution to this matter. One possible solution for by-catch fish utilization is to produce high value nutrient rich fertilizer in order to close nutrient cycle and return valuable nutrients into soil. The adaptive study of outdoor windrow composting was conducted with consecutive treatments, rather than simultaneously, in order to make adaptive improvements to the set-up of each consecutive treatment. The consecutive treatments showed that fish waste composting is manageable from a technical perspective, feasible in a temperate climate, and that this type of compost holds high potential as an organic fertiliser or soil improver. Composting process started rapidly and, as required by the EU Commission regulation EU 142/2011, temperatures exceeded 70 °C for at least 1 h in all windrows. While initial treatments suffered from odours, as well as events inhibitive to the composting process, these disadvantages were successfully avoided in later treatments by adding a biofilter and inoculant from previous composting windrows, as well as lake sediments. Rather than disposing of low-value fish, these can be recycled into stable and nutrient-rich compost on-site, near fishing harbours

Madalsoomuld : Eutric Histosol, WR

InfotükisEesti on üks märjemaid paiku maailmas: üle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja põllumajandusliku kasutuse tõttu on nende osakaal praeguseks tõenäoliselt vähenenud. Madalsoomuldade suurimad levikualad on Kõrve-maa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärne madalik ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad madala-mad alad. Tekst: Enn Leedu, Merrit Shanskiy. Fotod: Endla Reintam, Alar Astover. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2019 kuulutati välja IX Mullapäeval, 5. detsembril 2018

Elurikkus meie ümber

Armas väike loodusesõber, sa hoiad oma käes töövihikut, milles sipelgas Siim avastab elurikkust ehk elu metsas, niidul ja põllul. Eesti loodus on rikas, sest siin kasvab palju erinevaid seeni ja taimi ning elab mitmesuguseid putukaid, kalu, linde ja loomi. See ongi elurikkus. Looduses on kõik omavahel tihedalt seotud. Kui ei oleks taimi, ei saaks ka seened, loomad ja inimesed elada, sest neil ei oleks midagi süüa. Mida rohkem on erisuguseid taimi ja loomi ning nende elupaiku, seda parem on kõigil elada. Kui õpime tundma ja armastame Eesti loodust, siis oskame teda ka hoida ja kaitsta. Hoia ka sina Eesti loodust! Huvitavat lugemist, värvimist ja nuputamist!Trükis on valminud Euroopa Liidu programmi INTERREG IVC projekti „Regionaalne poliitika ja infovahetus elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitseks ja väärtustamiseks Euroopas (REVERSE)“ raames 2012. aastal. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Synergistic use of peat and charred material in growing media – an option to reduce the pressure on peatlands?

Peat is used as a high quality substrate for growing media in horticulture. However, unsustainable peat extraction damages peatland ecosystems, which disappeared to a large extent in Central and South Europe. Furthermore, disturbed peatlands are becoming a source of greenhouse gases due to drainage and excavation. This study is the result of a workshop within the EU COST Action TD1107 (Biochar as option for sustainable resource management), held in Tartu (Estonia) in 2015. The view of stakeholders were consulted on new biochar-based growing media and to what extent peat may be replaced in growing media by new compounds like carbonaceous materials from thermochemical conversion. First positive results from laboratory and greenhouse experiments have been reported with biochar content in growing media ranging up to 50%. Various companies have already started to use biochar as an additive in their growing media formulations. Biochar might play a more important role in replacing peat in growing media, when biochar is available, meets the quality requirements, and their use is economically feasible.Peer reviewe

Synergistic use of peat and charred material in growing media–an option to reduce the pressure on peatlands?

Peat is used as a high quality substrate for growing media in horticulture. However, unsustainable peat extraction damages peatland ecosystems, which disappeared to a large extent in Central and South Europe. Furthermore, disturbed peatlands are becoming a source of greenhouse gases due to drainage and excavation. This study is the result of a workshop within the EU COST Action TD1107 (Biochar as option for sustainable resource management), held in Tartu (Estonia) in 2015. The view of stakeholders were consulted on new biochar-based growing media and to what extent peat may be replaced in growing media by new compounds like carbonaceous materials from thermochemical conversion. First positive results from laboratory and greenhouse experiments have been reported with biochar content in growing media ranging up to 50%. Various companies have already started to use biochar as an additive in their growing media formulations. Biochar might play a more important role in replacing peat in growing media, when biochar is available, meets the quality requirements, and their use is economically feasible. © 2017 The Author(s) Published by VGTU Press and Informa UK Limited, [trading as Taylor & Francis Group]

Organic Knowledge Network Arable - D.3.1 State-of-the-art research results and best practices

In this deliverable of the Project OK-Net Arable project, the findings from peer-review research on the productivity of organic arable crops are reported. Then the conclusions and recommendations for five most important levers which can be used by the farmers are presented. Finally, the most important recommendations of the EIP-AGRI Focus Group on Organic Farming - Optimizing Arable Yields are summarized in order to put innovation on organic farms in its social context

Kliimamuutuste ABC: põhjused, mõjud, lahendused. Teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest

Kliimamuutused kujutavad endast ökosüsteemidele ja inimestele suurt ohtu. Teadus on selge: me peame tegutsema, et inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud riske vähendada. Siin astub vahele aga kliimamuutustealase kirjaoskuse laialdane puudumine Eestis. Kliima kirjaoskus lihtsalt seletatuna, sisaldab endas mõistmist, kuidas kliima mõjutab mind ja kogu ühiskonda, aga ka seda, kuidas mina ja meie mõjutame kliimat. Selles sisaldub ka arusaam kuidas vähendada kliimamõju (ehk kliimamuutusi leevendada) ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele (ehk kliimamuutustega kohaneda). Eesti inimeste suur kliimaskeptilisus püstitab väga suured tõkked kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks. Tegutsemiseks ei piisa üksnes teadmistest, vaid tarvis on ka teadmistele tuginevaid väärtusi, hoiakuid ning oskusi. Siit tulebki vajadus selge riikliku poliitika järele, kuidas inimesi kliimamuutuste vallas harida. Euroopa majanduspiirkonna rahastatavas projektis „KLIIMATEADLIK - Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ keskendume kliimahariduse edendamisele Eestis. Teeme seda nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses, et suurendada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikke pädevusi. Meie eesmärk on luua Eestis kliimamuutuste haridusprogramm, mis hõlmab kõiki haridustasandeid. Selleks arendame haridusstrateegiaid, loome õppematerjale ja toetame õpetajaid. Esiteks selgitasime välja praeguse kliimahariduse olukorra. Vaatasime läbi riikliku õppekava ning ainekavad. Selgus, et kliimamuutusi käsitletakse iseseisva teemana ainult mõningates loodusainetes. Kuid siingi tutvustatakse kliimat ekslikult kui pelgalt üht osa kohalikest keskkonnatingimustest. Puudub globaalse kliimasüsteemi terviklik käsitlus, mistõttu on kliimamuutuste teemade teistesse ainetesse lõimimine keeruline. Järgmine samm oli õpetamise olukorra väljaselgitamine. Analüüsisime Eestis kasutatavaid õpikuid ja korraldasime õpetajate küsitluse. Selgus, et kahjuks ei sisalda kooliõpikud tänapäevast teaduslikku arusaama kliimamuutustest. Õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta. Pealegi ei käsitleta üldse kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. Õpetajate küsitlus andis ühelt poolt väga positiivse vastukaja, sest valdav osa õpetajatest pidas kliimamuutusi oluliseks teemaks ning oli ka nõus end neil teemadel harima. Teiselt poolt kurdavad õpetajad, et puudu on tänapäevased eestikeelsed õppevahendid kliimamuutuste käsitlemiseks. Eriti just mitteloodusainete õpetajad nendivad, et neil puuduvad teadmised, kuidas kliimaprobleeme õppesse lõimida. Projekti KLIIMATEADLIK esimene õppevahend „Kliimamuutuste ABC“ püüab neid tühikuid täita. Siin on kokku võetud tänapäevased teaduspõhised arusaamad kliimamuutustest. Õppematerjal tugineb Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja teiste organisatsioonide kliimaraportitele, kus on sünteesitud eelretsenseeritud kliimateadust. Õppematerjal hõlmab kliimamuutuste põhjuseid ja mõjusid koos kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Õppevahendi lõid projektipartnerid ühistöös ning seda katsetati 2023. aasta märtsis neljal koolitusel Tartus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas, samuti Moodle’i e-õppekeskkonnas. „Kliimamuutuste ABC“ on kättesaadav kõigile huvilistele projekti KLIIMATEADLIK õppevahendite lehel kliimatarkused.ut.ee. See on mõeldud kogu Eesti rahvale. Õppevahend sisaldab mõtlemapanevaid ülesandeid, videoid ning kokkuvõtlikku teksti, milles on rohkelt viiteid. Teksti saab ka soovi korral välja printida. Suur tänu kõigile, kes on selle õppevahendi valmimisel kaasa löönud. Rõõmsat õppimist! Kliimateadlik muudab ühiskonda, mitte kliimat. Piia Post ja Velle Toll. September 2023Trükis valmis projekti “Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks” raames.Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ avatud taotlusvoorust „Kliimateadlikkuse suurendamine

Soil sequences atlas. 2

TäistekstThis is the second book in the series of Soil Sequence Atlases. The first volume was published in 2014. Main pedogeographic features are presented in the form of sequences to give a comprehensive picture of soils - their genesis and correlations with the environment in typical landscapes of Central Europe from Estonia furthest north, through Latvia, Lithuania, Poland, Germany, Czechia, Slovakia and Hungary to the southernmost Slovenia. Soils of natural landscapes - loess and sand (continental dunes) - are presented, as well as those of plains of various origin, karst lands, low mountains, and anthropically modified soils. Each chapter presents soil profiles supplemented by landscape information and basic analytical data. Then, genetic interpretations of soil properties related to soil forming agents are given as schematic catenas. When one factor changes while the others are more or less stable, the soil sequence can be recognised. Depending on the dominant soil-forming factor affecting repeated soil patterns, different types can be distinguished. Chapters are arranged roughly in accordance with the main soil-forming process in sequences, and referring to the WRB key (peat formation, vertic and gleyic process, podzolisation, humus accumulation, clay illuviation), with one small exception - the Technosols have been placed at the end of book. The main objective of this book is to present the diversity of relations between soil and landscape, climate, hydrology and human relations, and to present interpretations reflecting the World Reference Base for Soil Resources (2015) classification with comments on the choice of qualifiers. Sixteen Reference Soil Groups are featured, and represented by 67 soil profiles. The secondary objective is pedological education. One of the aims of soil science education is to explain to students the relations between landscape and soil cover. The patterns of soil units within landscapes are to some extent predictable. The collected data is intended as a useful educational tool in teaching soil science, supporting understanding of the reasons for the variability of soil cover, and also as a WRB classification guideline. The Atlas was developed as part of the EU Erasmus+ FACES project (Freely Accessible Central European Soil). Marcin Šwitoniak, Przemyslaw Charzynsk