Lugemisoskuse ja -motivatsiooni seosed õpetajate kasvatusstiilidega esimeses klassis

Töö eesmärk oli analüüsida, kas ja kuidas erinevad esimese klassi laste lugemisoskus ja motivatsioon lapsekeskse, õpetajakeskse ja laps-domineeriva kasvatusstiiliga õpetajate klassides. Uuringus osalesid 440 õpilast ja nende õpetajad (N = 21). Esimese klassi alguses ja lõpus hinnati laste lugemistehnilisi oskusi ning motivatsiooni (huvi ja tajutud võimekust), klassi lõpus ka loetu mõistmist. Igas klassis vaadeldi kolme õppetundi, klassitegevused kodeeriti vaatlusmõõdiku ECCOM abil (Stipek & Byler, 2005). Vaatlustulemuste alusel jaotati õpetajad lapsekeskse (n = 8), õpetajakeskse (n = 7) ja laps-domineeriva (n = 6) kasvatusstiiliga õpetajateks. Õpetajate lapsekeskne kasvatusstiil seostus positiivselt ning õpetajakeskne ja laps-domineeriv stiil negatiivselt laste lugemisoskuse ja -huviga. Uurimuse tulemused täiendavad varasemaid teadmisi õpetaja tegevuste ja laste oskuste ja motivatsiooni seostest ning neil on praktiline väärtus õpetajakoolituses. Summar

Tava- ja eriklassis õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskused

Selle uurimistöö eesmärk on kirjeldada hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskuste seoseid tava- või eriklassis õppimisega. Valimisse kuulus 3369 kolmanda klassi last (poisse 50%, 209 klassist, 135 koolist) ning 3340 kuuenda klassi last (poisse 51%, 200 klassist, 134 koolist) eesti- ja venekeelsetest koolidest. Õpilased täitsid koolitundide ajal veebipõhised lugemise ladususe, loetu mõistmise, arvutamise ja tekstülesannete testid. Tulemustest selgus, et tava- ja eriklassis õppivate HEV õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskused olid sarnasel tasemel, välja arvatud vene õppekeelega koolide kuuendates klassides, kus tavaklassis õppivad HEV õpilased said tekstülesannete lahendamises kõrgema skoori võrreldes eriklassis õppivate HEV õpilastega. Uuring annab esmase ülevaate eesti- ja venekeelsete koolide kolmandate ja kuuendate klasside HEV õpilaste kaasamise olukorrast ja akadeemilistest oskustest.  Summar

Eesti laste pildipõhised narratiivid keelepädevuse näitajana üleminekul lasteaiast kooli

Väitekirja elektroonilne versioon ei sisalda publikatsioone.Doktoriväitekiri koosneb neljast artiklist ning kokkuvõtvast ülevaateartiklist. Üldine eesmärk oli koostada kooliteed alustavate 6−7-aastaste eesti laste jutustamisoskuste hindamise vahend logopeedidele ja eripedagoogidele ning testida selle sobivust alakõne ja lugemisraskuste riskiga laste eristamisel. Jutustamisoskuse hindamise vahend koosnes kolmest viieosalisest pildiseeriast ja kahele pildiseeriale vastavast tekstist. Pildiseeriatel kujutatud ning tekstides väljendatud sündmustik vastas jutugrammatika mudelile (Story Grammar Model), osutades mudeli sisukomponentidele: (1) taust, (2) käivitav sündmus, (3) sisemine vastus ehk tegelase reaktsioon käivitavale sündmusele, (4) sisemine plaan ehk tegelase plaan olukorra või probleemi lahendamiseks, (5) tegevus, (6) tagajärg, (7) tegelas(t)e reaktsioon. Iga laps jutustas kolm narratiivi: vahendamata narratiiv eelneva mudelita, vahendatud narratiiv ehk ümberjutustus, vahendamata narratiiv eelneva mudeliga. Analüüsiti narratiivide mikrostruktuuri, mis moodustub teksti väiksematest üksustest (sõnadest, lausungitest ja lausungitevahelistest seostest), ning makrostruktuuri ehk teksti üldist sisulist ülesehitust. Mikrostruktuuri tasandil analüüsiti jutustuste ja lausungite keskmist pikkust sõnades ning grammatikavigade esinemissagedust. Makrostruktuuri tasandil uuriti jutugrammatika komponentide olemasolu ja infoüksuste hulka jutustustes ning narratiivide komplekssust. Doktoritöö täpsemad eesmärgid olid (1) kirjeldada kooliteed alustavate eesti laste narratiive makro- ja mikrostruktuuri tasandil; (2) selgitada, mil viisil jutustatud narratiivid (vahendamata narratiiv ilma eelneva mudelita, vahendatud narratiiv, vahendamata narratiiv eelneva mudeliga) eristavad alakõnet eakohasest arengust kõige paremini; (3) selgitada, mil viisil jutustatud narratiivid ennustavad loetu mõistmist esimese klassi lõpus kõige paremini. Selgus, et enamik uuritud lapsi koostas narratiive, mis sisaldasid vähemalt kolme struktuurilt kõige olulisemat jutugrammatika komponenti – käivitavat sündmust, tegevust ning tagajärge. Tulemus on sarnane teistes euroopaliku kultuuriga maades leituga. Doktoritöö tulemused näitavad, et laste jutustused on sobivaks vahendiks laste keelepädevuse hindamisel ühe alternatiivse võimalusena teiste hindamisvahendite hulgas. Alakõnega laste eristamiseks on soovitav kasutada vahendatud narratiive ja vahendamata narratiive eelneva mudeliga, ning analüüsida laste jutustamisoskusi nii narratiivi mikro- kui ka makrostruktuuri tasandil. Laste lugemisoskuse prognoosimiseks on soovitav kasutada ümberjutustust ning analüüsida laste jutustamisoskusi narratiivi makrostruktuuri tasandil.The dissertation comprises four original publications and an introduction. The general aim was to develop and test an assessment tool of narrative production skills of Estonian school beginners which might be used by speech-language therapists and special education teachers for screening children with language impairment (LI) and at risk for reading difficulties. The instrument consisted of three original picture sequences and two narrative texts that were designed according to the Story Grammar model, depicting the following events: (1) setting, (2) initiating event, (3) internal response, (4) internal plan, (5) attempt, (6) consequence, and (7) reaction. Each child produced three narratives: self-generated narrative without previous model story, retold narrative, and self-generated narrative with previous model story. The stories were examined for microstructure and macrostructure measures. Narrative microstructure was analyzed for story length, mean length of utterances and grammatical errors. The macrostructure was analyzed for the presence of Story Grammar components, quantity of story information units, and narrative complexity. The specific aims of the dissertation were (1) to describe Estonian children’s picture-elicited oral fictional narratives at macrostructural and microstructural levels at the beginning of elementary school, (2) to find out which type of narrative, elicited with three different methods, enables evaluators to best differentiate children with LI, and (3) to find out which type of narrative, elicited with the three different methods, best predicts reading comprehension in the first grade. The results indicated that large majority of the children produced narratives that included at least three structurally most important Story Grammar components: the initiating event, the attempt, and the consequence. The finding is similar to those carried out in other European-based cultures. The results also support the use of children’s narratives for assessment of their language competence besides other assessment tools. For differentiating children with LI, the finding refers to the advantage of story retelling over story generation tasks as well as story generation with previous model story over story generation without such model story in assessment of narrative skills. For clinical purposes, narratives should be examined both for microstructural and macrostructural levels. When identifying children who are at risk for reading difficulties, the use of retold stories’ macrostructural measures is recommended

The image of AS Eesti Statoil as on employer for students

Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada AS Eesti Statoili kuvand tööandjana tudengite seas. Uuringus kasutati veebiküsimustikku, mis sisaldas ka semantilise diferentsiaali skaalat. Ankeetküsitluse valimi moodustasid õpilased ja üliõpilased, kes õpivad järgmistes koolides: Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Majanduskoolis, Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis teeninduse ja majandusega seotud erialadel, kellest 147 oli naised ja 33 mehed. Valimiks oli valitud Tartu ja Tallinna koolid, kuna nendes kahes linnas on ettevõttel enamik teenindusjaamu. Vastuste saamiseks kasutati veebikeskkonda, kus koostati küsimustik ja mille kaudu saadeti see respondentidele vastamiseks. Uuringust selgus, et AS Eesti Statoili kuvand tööandjana tudengite seas on positiivne, samuti ei erinenud kuvand oluliselt mees- ja naisvastajatel. Vastajate arvates loob AS Eesti Statoili positiivse imago ettevõtte tuntus ja kaasaegsus ning ettevõtte stabiilsus tööturul. Tudengid iseloomustavad ettevõtet järgmiste omadussõnadega: sõbralik, professionaalne, kiire, usaldusväärne, avatud, kindel, meeldejääv, arenev, kasulik ja atraktiivne. Tulemusi vaadates võiks tudengite arvates AS Eesti Statoil olla tööandjana paindlikum, koondunum ja võrdsem. Tudengite arvates on AS Eesti Statoili imago pigem positiivne. Suheldes tudengitega ja uurides nende soove ja vajadusi, on AS Eesti Statoilil võimalus luua nende vastajate seas, kes ei osanud võtta kindlat seisukohta, ettevõttest positiivne kuvand. Tudengite vastusest saab järeldada, et 32,6% vastanutest on huvitatud AS Eesti Statoilist kui tööandjast, 26% soovitaks ettevõtet tööandjana oma tuttavatele, kuid kohe tööle AS Eesti Statoili tuleks kõigest 3,9% respondentidest. Potentsiaalsed töötajad oleksid AS Eesti Statoilile veel vastajad, kes ei osanud eespool toodud küsimustes seisukohta võtta. Tudengid olid nõus väitega, et AS Eesti Statoilis saab palju suhelda inimestega. Respondentide arvates on AS Eesti Statoilil hea maine ja hea asukoht. Vastanutest pooled tudengid teadsid ka võimalusest, et ettevõte pakub töötamist ka kooli kõrvalt ning et töögraafik koostatakse töötaja soove arvestades. Uuring näitas, et tudengid ei tea kas AS Eesti Statoili on raskem tööle saada kui mujale, kuna nad pole praeguse hetkeni kandideerinud ettevõttesse tööle. Ülevaadet ei omatud organisatsiooni poolt töötajatele pakutavatest koolitusvõimalustest ega sellest, kui suur on ettevõtte töötajate töökoormus. Tudengid saavad põhilise informatsiooni AS Eesti Statoili kohta internetist, tänapäeva infoajastul on just arvuti see, mille kaudu leitakse vajalikku informatsiooni. Lisaks saadakse informatsiooni ka televisioonist ja sõpradelt. Vähesel määral saadakse AS Eesti Statoili kohta informatsiooni oma koolist ja värbamiskeskustest. Kõige rohkem soovisid tudengid saada täiendavat informatsiooni karjäärivõimaluste kohta AS Eesti Statoilis. Sooviti teada, milliseid ametikohti AS Eesti Statoilil üldse on pakkuda ehk ettevõtte struktuuri, ametikohtade kirjeldusi ja kuidas toimub ametiredelil edasiliikumine, soovitati korraldada töövarjupäevi tudengitele ning pakkuda praktikavõimalusi ettevõttes. Lisaks olid vastajad huvitatud palgast. Palga kohta taheti teada, kuidas see kujuneb ja kas on olemas lisateenimisvõimalused ehk boonused, ning sooviti rohkem teada töökohustustest, mida täpsemalt oodatakse tööleasujalt, ja nõudmistest kandideerijatele. Töökohavaliku kriteeriumitest oli näha, et vastajad pidasid küllaltki oluliseks töötasu suurust. Suurema osa tudengite, 61,4% vastanute, brutopalga ootus jäi vähemikku 601-900 eurot. Töökoha valikul peeti oluliseks ka, et ettevõte võimaldaks arendada end isiksusena ja töökoha stabiilsust. Vastajad pidasid tähtsaks häid suhteid kolleegide ja juhiga. Vähemtähtsaks peeti töötamist välismaal ja töökoormust. AS Eesti Statoili puhul huvitusid tudengid ka tööajast ning graafikutest. Taheti teada tööpäeva pikkust ja kas ka osalise koormusega on võimalik AS Eesti Statoilis töötada ning kui paindlikud ollakse töögraafiku koostamisel ning vastajad huvitusid veel koolitusvõimalustest ning tööandja poolt töötajatele pakutavatest hüvedest. Huvi avaldati veel töötaja turvalisuse kohta, ettevõtte tuleviku plaanide, personali omavaheliste suhete ning tööjõu voolavuse ja haridustaseme kohta.AS Eesti Statoili kui tööandja eelistena teiste sarnaste jaemüügiettevõtete ees domineerisid vastusevariandid, nagu AS Eesti Statoili tuntus, ettevõtte hea maine, stabiilsus, ettevõtte suurus, paindlik töögraafik ja usaldusväärsus. Veel tõid tudengid välja nüüdisaegsust, konkurentsivõimet, professionaalsust, karjäärivõimalust, paremat palka ja töötajate koolitusi. Lisaks oli mainitud tudengite poolt ka jätkusuutlikkust, juhtimisstiili, töötajate omavahelisi sõbralikke suhteid, häid töötingimusi ja seda, et AS Eesti Statoil võtab tööle ka siis, kui töökogemused puuduvad, ning samuti võetakse tööle tudengeid. AS Eesti Statoili peamise puudusena märgiti vahetustega tööaega, mis nõuab tööl käimist ka öisel ajal. Lisaks toodi välja veel AS Eesti Statoili jäikus/rangus tööandjana, suur konkurents töökohtadele, karjäärivõimaluste puudumine, väike palk, kuid samas kõrged nõudmised. Märgiti ära töötajate suur töökoormus ja rangete reeglite hulk, mida pidevalt tuleb järgida, üleolev suhtumine töötajatesse ning lisaks on töö teenindusjaamas pingeline ja ohtlik. Küsitluses osalenute arvates saaks AS Eesti Statoili kui tööandja atraktiivsust tõsta tudengitele suunatud reklaamiga. Ettevõte peaks ise käima koolides ja tutvustama end kui potentsiaalset tööandjat, et AS Eesti Statoil paistaks tudengitele tööandjana atraktiivsem. Lisaks pakuti, et ettevõte saab tudengitele atraktiivsem olla, kui ettevõte pakuks suuremat palka, karjäärivõimalusi, looks tudengitele praktikakohad, pakuks aktiivsemalt tööd, mitte ainult kodulehel, vaid ka koolides, ja muudaks tööaegu paindlikumaks. Ettevõte võiks rohkem panustada töötajate koolitamisele, muutuda tööandjana sõbralikumaks ja muuta töökeskkond turvalisemaks.The bachelor’s thesis is in Estonian, the volume of work is 56 pages. 13 Estonian and 10 foreign-language sources were used, mainly in the theoretical part. Analytical work contains nine-figures and six tables. Nowadays, the employer has an increasing problem in finding a suitable employee. Employers have come to understand that the business success depends upon a welleducated workforce. The students are among the potential entrants to the workforce with their new ideas and modern views, and their expectations to the company can provide information on how to operate in the labour market and what to do differently to become a more attractive employer. AS Eesti Statoil's management has set itself a goal to create the image of the company as an employer, such as a newly graduated students would be interested in to candidate to fill company’s vacant positions. The aim of this thesis is to identify the students' image of AS Eesti Statoil as an employer. The author tries to reach a conclusion, which characterizes AS Eesti Statoil, and how the respondents evaluate AS Eesti Statoil as a future employer. The Bachelor's thesis is based on a quantitative analysis; the research methodology used is a questionnaire, which also includes a semantic differential scale. The sample consisted of students of Estonian University of Life Sciences, Tartu University, Tartu Vocational Educational Centre, Tallinn School of Economics, Tallinn School of Service, Tallinn University, and Tallinn University of Technology in vocational, executive, diploma, undergraduate and graduate education; in service and economy related specialties. The thesis shows that the image of AS Eesti Statoil as an employer among students is positive. Respondents believe that AS Eesti Statoil positive image is created by the company's brand and contemporariness, and that the company is stable in the labour market. Students characterize the company with the following adjectives: friendly, professional, fast, reliable, open, secure, memorable, progressive, useful and attractive. According to the students AS Eesti Statoil as an employer could be more flexible, aggregative and tantamount. The students wanted most information about career opportunities in AS Eesti Statoil. They want to know what positions AS Eesti Statoil has to offer, meaning more information about corporate structure, descriptions of different positions and of how the career progresses. Recommendations included job shadowing days for the students, and internship opportunities. The advantages AS Eesti Statoil as an employer compared to other similar retailers consisted of the fame of AS Eesti Statoil, the company's good reputation, stability, size of the business, flexible work schedule, and reliability. Among imperfections mentioned the working hours (specially working at nights) was the dominate one. In addition, AS Eesti Statoil’s rigidity / strictness as an employer, the great competition at workplace, lack of career opportunities, low wages, but high standards (for example higher education) were mentioned. According to the participants in the thesis AS Eesti Statoil as an employer could increase the attractiveness by student-oriented ads. The company should go to schools and to present itself as potential employer so that the students would look AS Eesti Statoil as an attractive employer. In addition, suggestions included that the company could be attractive for students by providing higher salary, better career opportunities, and internships for the students, and more active work, not just on the website, but also in schools, and more flexible working hours

Är etik ett måste? - – En studie för att undersöka vad är etik för ICA Sverige

Författare: Piret Soodla, Tamar Törnert Handledare:Hervé Corvellec, Filippa Säwe Titel: Är etik ett måste? – En studie för att undersöka vad etik innebär för ICA Sverige. Bakgrund och problem: Att arbeta med etik inom hållbarhetsarbete är en viktig aspekt att ta hänsyn till, fast arbetet är kostsamt och komplext. Det finn's företag som har tagit till sig idéerna bakom hållbarhetstänkande på ett särskilt demonstrativt och entusiastiskt sätt. Företag som inte agerar på detta sätt, inte har hållbarhetstänkande som affärsidé, har däremot en annan ambitionsnivå med sitt etiska arbete. Hur utformar dessa företag sina leverantörskedjor med tanke på etiska aspekter? Vad är ett lönsamhetsstyrt livsmedelsföretag's driftkrafter bakom etiskt tänkande, och vilka konsekvenser har detta för företaget's sätt att agera inom sitt inköp. Syfte:Syftet med uppsatsen är att undersöka vad etik innebär för ICA Sverige. För att få svar på syftet kommer två frågor besvara's: Varför arbetar ICA Sverige med etiska frågor inom sin inköpsstrategi? Vilka konsekvenser får detta för dera's sätt att utforma sitt etiska arbete? Metod: Studien bygger på intervjuer med individer från företag och leverantörer inom livsmedelsbranschen, samt experter inom inköpsstrategi. Detta empiriska material har använt's tillsamman's med teorier inom ämnet för att kunna förstå företagen's agerande. Slutsat's: ICA Sverige har lönsamhetstänkande i sin affärsidé och ser till att hålla sitt etiska arbete inom lagen's riktmärken. Med lönsamheten som grund bedriv's dera's etiska arbete på en basnivå, ett måste som ska uppfylla's. Detta har konsekvenser i att det inte gör's mera än vad som efterfråga's av konsumenterna och fastställ's i lagar av statliga och icke statliga organisationer

Referentsiaalsed noomenifraasid laste narratiivides

<p>Artikkel otsib vastust küsimusele, millised on laste narratiivide viitamisstrateegiaid, ja võrdleb neid täiskasvanute omadega. Eesmärgiks on leida, kuivõrd on vaadeldavas eas viitamisstrateegiad omandatud. Uurimuse andmestik pärineb 6–7-aastaste laste ja täiskasvanute ühe pildiseeria põhjal suuliselt jutustatud lugudest. Vaatleme seda, milliseid strateegiaid lapsed kasutavad erineva infostaatusega referentidele viitamisel ja millised nimisõnafraasid viiteahelates esinevad. Eraldi uurime, kuidas erinevad teineteisest eri lauseliikmeid kodeerivad fraasid ja kuidas kasutatakse 3. isiku personaalpronoomeneid ning määratlejaid (eelkõige <em>see</em> ja <em>üks</em>).</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa8.06</p

Effects of Prior Knowledge on Comprehending Text About Learning Strategies

Good knowledge and skills in using different learning strategies is important for learning with understanding and even more critical during distance learning. Findings indicate that students tend to use and value ineffective learning strategies, thus there is need to educate students. This study aimed to analyze the possibility of using refutation text on learning strategies that students can study independently. The study examined how reported use of learning strategies and preexisting beliefs about the effectiveness of rehearsal and comprehension-oriented strategies relate to the comprehension of text about learning strategies, and how text comprehension is related to later use of strategies and the completion of learning tasks. Participants included 2,706 students from primary school (Grades 3 and 4) and 3,782 students from the end of middle school (Grade 9) across Estonia. Students’ learning strategies and learning outcomes were assessed via a web-based word list memorization task with follow-up questions. Students were asked to read a written text that was specifically developed to explain the advantages of abstract grouping. Text comprehension was assessed using multiple-choice questions. SEM models were used to answer the research questions. At both school levels, valuing comprehension-oriented learning strategies enhanced text comprehension, suggesting that prior beliefs are important to fully understand written text. In addition, student beliefs and text comprehension also increased use of more advanced strategies. However, students who used comprehension-oriented strategies showed ambiguous improvements in word memorization performance. These findings emphasize that reading about complex topics may be a starting point for learning, but should be followed up with additional discussions, examples, demonstrations, and practice.Peer reviewe

General and special education teachers’ knowledge about reading comprehension processes and instructional practices

The study investigated teachers’ knowledge of reading comprehension processes and reading comprehension instruction. The study was carried out among teachers (N = 65) in Estonia. The content analysis classified qualitative data from semi-structured interviews as quantitative data. The results showed that teachers’ content knowledge about reading comprehension processes and pedagogical knowledge of reading comprehension instruction were considerably variable yet mostly limited. Special education teachers (n = 37) mentioned a wider range of reading strategies than classroom teachers (n = 28). When describing how to support struggling readers, significant differences emerged between the teacher groups: Special education teachers mentioned activities to support students’ reading comprehension more frequently than classroom teachers whereas classroom teachers mentioned activities for supporting reading motivation more often than special education teachers. Teachers’ lack of knowledge about reading comprehension processes and reading comprehension instruction indicate the need to improve these topics in preservice and in-service teacher training to enhance their teaching skills.peerReviewe

Eesti ja soome sõnalugemistestide võrdlus

<p><span>Artiklis analüüsitakse kahte lugemistesti – sõnaloendi lugemise testi ja sõnade äratundmise testi – võrdlevalt eesti ja soome keeles. Uurimusel on kaks eesmärki: hinnata nimetatud testide eesti- ja soomekeelsete versioonide omavahelist vastavust ja arendada lugemistestide võrdlemise meetodeid. Testide võrdlemisel rakendatakse paralleelselt testide keelelist analüüsi, täiskasvanud lugejate testitulemuste ning laste testisoorituste ja intervjuude analüüsi. Tulemused osutavad nimetatud testide suurele sarnasusele. Teste ei saa siiski pidada identseteks eesti ja soome keeles, seda osalt mõningaste erinevuste tõttu testides endas ning osalt keeleliste iseärasuste tõttu.</span></p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.18</p