Protection of Biodiversity in the Agriculture : Endangered Animal Breeds and Plant Varieties in Estonia

REVERSE is an European Interregional Cooperation Programme INTERREG IVC project. The interregional cooperation programme enables the regions of Europe to share knowledge and experience in various areas of life. The objective of REVERSE project is to promote the conservation of biological and landscape diversity in Europe by identifying the relevant successful actions and encouraging their implementation in various European regions. In the course of the project, the project partners related to the conservation of natural and cultivated biodiversity exchange and introduce their experiences. The partners are regional authorities and public establishments, which have for a long time been involved in the protection of biological and landscape diversity. They work on varied and complementary subjects such as in situ conservation of species, gene banks, the preservation of indigenous breeds, old varieties and gene pool, the management of natural and industrial landscapes, the regional strategies for the conservation of biodiversity (ecological corridors, green belts, etc.), the local legislation for the protection of biodiversity, environmental education, etc.The publication has been prepared within the project REgional exchanges and policy making for protecting and valorising biodiVERSity in Europe (Reverse) of EU INTERREG IVC programme and issued with the support of Environmental Investment Centre

Elurikkuse kaitse põllumajanduses : ohustatud loomatõud ja taimesordid Eestis

Projekt REVERSE on Euroopa regioonidevahelise koostööprogrammi INTERREG IVC projekt. Koostööprogramm võimaldab Euroopa piirkondadel jagada üksteisega teadmisi ja kogemusi eri eluvaldkondades. Projekti REVERSE eesmärk on edendada elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitset Euroopas, selgitades välja sellealased edukad tegevused ning soodustades nende rakendamist Euroopa eri piirkondades. Projekti käigus vahetavad ja tutvustavad oma kogemusi elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitsega seotud projektipartnerid. Partneriteks on loodusliku ja kultiveeritud elurikkuse ning maastikulise mitmekesisuse kaitse alal pikaajaliste kogemusega kohalikud omavalitsused ja riiklikud asutused. Partneritel on laialdased kogemused erinevates, kuid üksteist täiendavates asjakohastes valdkondades nagu liikide in situ kaitse, geenipangad, põlistõugude, vanade sortide ja genofondi säilitamine, loodus- ja tööstusmaastike majandamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse piirkondlikud strateegiad (ökoloogilised koridorid, rohevööd), bioloogilise mitmekesisuse kaitse alane kohalik seadusandlus, keskkonnaharidus jms.Trükis on valminud Euroopa Liidu programmi INTERREG IVC projekti "Regionaalne poliitika ja infovahetus elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitseks ja väärtustamiseks Euroopas (REVERSE)„ raames. Väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Open windrow composting of fish waste in Estonia

By-catch fish is caught unintentionally during the fishing and is currently thrown back in water bodies to cause the water pollution. Currently fishermen does not have a motivation to bring the by-catch fish to the shore, as it needs to be sorted by fish species, causing fishermen extra work without additional income. Estonian Ministry of Rural Affairs decided to give funding to present study with purpose to find solution to this matter. One possible solution for by-catch fish utilization is to produce high value nutrient rich fertilizer in order to close nutrient cycle and return valuable nutrients into soil. The adaptive study of outdoor windrow composting was conducted with consecutive treatments, rather than simultaneously, in order to make adaptive improvements to the set-up of each consecutive treatment. The consecutive treatments showed that fish waste composting is manageable from a technical perspective, feasible in a temperate climate, and that this type of compost holds high potential as an organic fertiliser or soil improver. Composting process started rapidly and, as required by the EU Commission regulation EU 142/2011, temperatures exceeded 70 °C for at least 1 h in all windrows. While initial treatments suffered from odours, as well as events inhibitive to the composting process, these disadvantages were successfully avoided in later treatments by adding a biofilter and inoculant from previous composting windrows, as well as lake sediments. Rather than disposing of low-value fish, these can be recycled into stable and nutrient-rich compost on-site, near fishing harbours

Madalsoomuld : Eutric Histosol, WR

InfotükisEesti on üks märjemaid paiku maailmas: üle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja põllumajandusliku kasutuse tõttu on nende osakaal praeguseks tõenäoliselt vähenenud. Madalsoomuldade suurimad levikualad on Kõrve-maa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärne madalik ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad madala-mad alad. Tekst: Enn Leedu, Merrit Shanskiy. Fotod: Endla Reintam, Alar Astover. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2019 kuulutati välja IX Mullapäeval, 5. detsembril 2018

Elurikkus meie ümber

Armas väike loodusesõber, sa hoiad oma käes töövihikut, milles sipelgas Siim avastab elurikkust ehk elu metsas, niidul ja põllul. Eesti loodus on rikas, sest siin kasvab palju erinevaid seeni ja taimi ning elab mitmesuguseid putukaid, kalu, linde ja loomi. See ongi elurikkus. Looduses on kõik omavahel tihedalt seotud. Kui ei oleks taimi, ei saaks ka seened, loomad ja inimesed elada, sest neil ei oleks midagi süüa. Mida rohkem on erisuguseid taimi ja loomi ning nende elupaiku, seda parem on kõigil elada. Kui õpime tundma ja armastame Eesti loodust, siis oskame teda ka hoida ja kaitsta. Hoia ka sina Eesti loodust! Huvitavat lugemist, värvimist ja nuputamist!Trükis on valminud Euroopa Liidu programmi INTERREG IVC projekti „Regionaalne poliitika ja infovahetus elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitseks ja väärtustamiseks Euroopas (REVERSE)“ raames 2012. aastal. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Synergistic use of peat and charred material in growing media – an option to reduce the pressure on peatlands?

Peat is used as a high quality substrate for growing media in horticulture. However, unsustainable peat extraction damages peatland ecosystems, which disappeared to a large extent in Central and South Europe. Furthermore, disturbed peatlands are becoming a source of greenhouse gases due to drainage and excavation. This study is the result of a workshop within the EU COST Action TD1107 (Biochar as option for sustainable resource management), held in Tartu (Estonia) in 2015. The view of stakeholders were consulted on new biochar-based growing media and to what extent peat may be replaced in growing media by new compounds like carbonaceous materials from thermochemical conversion. First positive results from laboratory and greenhouse experiments have been reported with biochar content in growing media ranging up to 50%. Various companies have already started to use biochar as an additive in their growing media formulations. Biochar might play a more important role in replacing peat in growing media, when biochar is available, meets the quality requirements, and their use is economically feasible.Peer reviewe

Synergistic use of peat and charred material in growing media–an option to reduce the pressure on peatlands?

Peat is used as a high quality substrate for growing media in horticulture. However, unsustainable peat extraction damages peatland ecosystems, which disappeared to a large extent in Central and South Europe. Furthermore, disturbed peatlands are becoming a source of greenhouse gases due to drainage and excavation. This study is the result of a workshop within the EU COST Action TD1107 (Biochar as option for sustainable resource management), held in Tartu (Estonia) in 2015. The view of stakeholders were consulted on new biochar-based growing media and to what extent peat may be replaced in growing media by new compounds like carbonaceous materials from thermochemical conversion. First positive results from laboratory and greenhouse experiments have been reported with biochar content in growing media ranging up to 50%. Various companies have already started to use biochar as an additive in their growing media formulations. Biochar might play a more important role in replacing peat in growing media, when biochar is available, meets the quality requirements, and their use is economically feasible. © 2017 The Author(s) Published by VGTU Press and Informa UK Limited, [trading as Taylor & Francis Group]

Organic Knowledge Network Arable - D.3.1 State-of-the-art research results and best practices

In this deliverable of the Project OK-Net Arable project, the findings from peer-review research on the productivity of organic arable crops are reported. Then the conclusions and recommendations for five most important levers which can be used by the farmers are presented. Finally, the most important recommendations of the EIP-AGRI Focus Group on Organic Farming - Optimizing Arable Yields are summarized in order to put innovation on organic farms in its social context

Kliimamuutuste ABC: põhjused, mõjud, lahendused. Teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest

Kliimamuutused kujutavad endast ökosüsteemidele ja inimestele suurt ohtu. Teadus on selge: me peame tegutsema, et inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud riske vähendada. Siin astub vahele aga kliimamuutustealase kirjaoskuse laialdane puudumine Eestis. Kliima kirjaoskus lihtsalt seletatuna, sisaldab endas mõistmist, kuidas kliima mõjutab mind ja kogu ühiskonda, aga ka seda, kuidas mina ja meie mõjutame kliimat. Selles sisaldub ka arusaam kuidas vähendada kliimamõju (ehk kliimamuutusi leevendada) ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele (ehk kliimamuutustega kohaneda). Eesti inimeste suur kliimaskeptilisus püstitab väga suured tõkked kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks. Tegutsemiseks ei piisa üksnes teadmistest, vaid tarvis on ka teadmistele tuginevaid väärtusi, hoiakuid ning oskusi. Siit tulebki vajadus selge riikliku poliitika järele, kuidas inimesi kliimamuutuste vallas harida. Euroopa majanduspiirkonna rahastatavas projektis „KLIIMATEADLIK - Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ keskendume kliimahariduse edendamisele Eestis. Teeme seda nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses, et suurendada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikke pädevusi. Meie eesmärk on luua Eestis kliimamuutuste haridusprogramm, mis hõlmab kõiki haridustasandeid. Selleks arendame haridusstrateegiaid, loome õppematerjale ja toetame õpetajaid. Esiteks selgitasime välja praeguse kliimahariduse olukorra. Vaatasime läbi riikliku õppekava ning ainekavad. Selgus, et kliimamuutusi käsitletakse iseseisva teemana ainult mõningates loodusainetes. Kuid siingi tutvustatakse kliimat ekslikult kui pelgalt üht osa kohalikest keskkonnatingimustest. Puudub globaalse kliimasüsteemi terviklik käsitlus, mistõttu on kliimamuutuste teemade teistesse ainetesse lõimimine keeruline. Järgmine samm oli õpetamise olukorra väljaselgitamine. Analüüsisime Eestis kasutatavaid õpikuid ja korraldasime õpetajate küsitluse. Selgus, et kahjuks ei sisalda kooliõpikud tänapäevast teaduslikku arusaama kliimamuutustest. Õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta. Pealegi ei käsitleta üldse kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. Õpetajate küsitlus andis ühelt poolt väga positiivse vastukaja, sest valdav osa õpetajatest pidas kliimamuutusi oluliseks teemaks ning oli ka nõus end neil teemadel harima. Teiselt poolt kurdavad õpetajad, et puudu on tänapäevased eestikeelsed õppevahendid kliimamuutuste käsitlemiseks. Eriti just mitteloodusainete õpetajad nendivad, et neil puuduvad teadmised, kuidas kliimaprobleeme õppesse lõimida. Projekti KLIIMATEADLIK esimene õppevahend „Kliimamuutuste ABC“ püüab neid tühikuid täita. Siin on kokku võetud tänapäevased teaduspõhised arusaamad kliimamuutustest. Õppematerjal tugineb Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja teiste organisatsioonide kliimaraportitele, kus on sünteesitud eelretsenseeritud kliimateadust. Õppematerjal hõlmab kliimamuutuste põhjuseid ja mõjusid koos kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Õppevahendi lõid projektipartnerid ühistöös ning seda katsetati 2023. aasta märtsis neljal koolitusel Tartus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas, samuti Moodle’i e-õppekeskkonnas. „Kliimamuutuste ABC“ on kättesaadav kõigile huvilistele projekti KLIIMATEADLIK õppevahendite lehel kliimatarkused.ut.ee. See on mõeldud kogu Eesti rahvale. Õppevahend sisaldab mõtlemapanevaid ülesandeid, videoid ning kokkuvõtlikku teksti, milles on rohkelt viiteid. Teksti saab ka soovi korral välja printida. Suur tänu kõigile, kes on selle õppevahendi valmimisel kaasa löönud. Rõõmsat õppimist! Kliimateadlik muudab ühiskonda, mitte kliimat. Piia Post ja Velle Toll. September 2023Trükis valmis projekti “Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks” raames.Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ avatud taotlusvoorust „Kliimateadlikkuse suurendamine

Soil and climatic characteristics and farming system shape fungal communities in European wheat fields

Fungi play a pivotal role as highly effective decomposers of plant residues and essential mycorrhizal symbionts, augmenting water and nutrient uptake in plants and contributing to diverse functions within agroecosystems. This study examined soil fungi in 188 wheat fields across nine European pedoclimatic zones under both conventional and organic farming systems, utilizing ITS1 amplicon sequencing. The investigation aimed to quantify changes induced by the farming system in soil fungi and their correlation with soil features and climatic factors across these pedoclimatic zones, spanning from northern to southern Europe. The pedoclimatic zone emerged as a key determinant in shaping the overall composition of the fungal community. Zones characterized by moist and cool climates, along with low levels of available phosphorus and carbonate, exhibited higher fungal richness. However, variations in fungal diversity and relative abundances were observed within zones due to farming system-induced changes. Soil pH and bulk density were identified as major factors, for example, they correlate with an increase in potential pathogenic taxa (Mycosphaerella, Nectriaceae, Alternaria) in two Mediterranean zones and with an increase of potential plant growth promoting taxa (Saitozyma, Solicoccozyma) in the Boreal zone. Organic farming, in general, promoted elevated fungal richness. The Lusitanian and Nemoral zones under organic farming exhibited the highest fungal richness and diversity. In terms of organic farming, both symbiotrophs and potential pathogens increased in the Lusitanian zone, while pathotrophs were more prevalent in the Central Atlantic and South Mediterranean zones under organic farming. These findings propose potential indicators for organic farming, including fungal endophytes in zones characterized by a moist and cool climate, low available phosphorus content, and low soil pH. Organic farming may favor mycorrhizae and potential pathogens in zones with drier and warmer climates, along with higher soil pH, calcium carbonate content, and bulk density. This study provides novel insights and underscores the significance of regional climatic and edaphic conditions in shaping the soil fungal community in different farming systems within European wheat fields