13 research outputs found
Loomade heaolu : õpik kõrgkoolidele
KõrgkooliõpikKui ma 1993. aasta jaanuaris esimest korda Eestisse tulin ja rääkisin toona peamiselt
piimalehmade heaolust, siis leiti, et see teema ei vääri tähelepanu. Inimesed
ütlesid mulle, et see on küll kena mõte, kuid mitte eriti konkreetne ja pärsiks
kõigele lisaks põllumajandustegevuse kasumlikkust. Mäletan, et aretusühistu
juht kutsus mind kõrvale ja ütles: „David, see kõik on väga kena, kuid meie
maal püsib põllumajandussektor vaevu elus, meil ei ole rahalisi vahendeid loomade
heaolu pärast muretsemiseks.“ Minu vastulause, et põllumajandusloomade
heaoluga arvestamine ei pea ilmtingimata kasumlikkust vähendama, kõlas selles
kontekstis üsna haledalt. Tollest ajast saadik on palju muutunud ja ajal, kui ma
seda kõike siin kirjutan (jaanuarikuus 2018), ilmus Kanada teadlase Marianne
Villettaz Robichaud’ ja tema kolleegide aruanne, milles näidati, et parimate heaolunäitajatega
piimafarmid pole vähem tootlikud ega vähem kasumlikud. Paljud
meie farmerid on nüüdsel ajal huvitatud nii oma loomade heaolu hindamisest kui
ka parandamisest. Osalt on see muidugi õiguslike meetmete ja kontrolli teene,
kuid samas on kasvanud veendumus, et meie hoole all olevate loomade heaolu
parandamine on tähtis. Veterinaaria ja loomakasvatuse õppekavad peavad nüüd
kaasama loomade heaolu õppe ning igaüks, kes soovib töötada loomadega ükskõik
millises Euroopa nurgas, peab näitama, et tal on baasteadmised loomade heaolu
kohta. See nõue hõlmab nii loomakasvatajaid, lihunikke ja loomaaia töötajaid kui
ka laboris katseloomadega eksperimenteerijaid.
Töötades Eesti Maaülikooli tudengitega ja külastades Eesti koole, selgub, et
noored inimesed peavad loomade heaolu tähtsaks. Praegused noored on meie
tulevik. Sageli öeldakse, et kuivõrd tavainimestel ei ole loomapidamise kohta
eriti palju teadmisi, on ootused loomade heaolu saavutamiseks ebarealistlikud.
See raamat käsitleb mainitud teemasid – arutletakse spetsiifiliste probleemide ja
loomade hooldamise praktika hetkeseisu üle.
1990. aastate algusest saadik on ka minu enda huvidering laienenud. See hõlmab
nüüd eetikat ning peale põllumajandusloomade ka laboriloomade, lemmikloomade,
metsloomade ning spordis ja meelelahutuses kasutatavate loomade
heaolu. Ka käesolev raamat käsitleb loomade heaolu väga erinevas kontekstis,
sealhulgas kalade heaolu, mille üle olen eriti rõõmus, sest viimatinimetatu on tihtipeale
heaolu käsitlevates raamatutes kõrvale jäetud. Samuti lisasime peatüki Eestis
6 I Loomade heaolu
kehtivast loomade heaolu valdkonna seadusandlusest. Seadusandlus on jällegi
ala, mida kiputakse välja jätma. Raamat on esimene omataoline eesti keeles, see
tutvustab meile loomade kasutamise maailma eestlase vaatenurgast. Koostasime
ja kirjutasime raamatu, mis on sama hästi huvitav nii tavalisele lugejale kui ka
kasutatav õpikuna koolides ja ülikoolides.
Eessõna alguses kirjutasin, et ajad on 1993. aastast saadik muutunud. Kõigele
vaatamata kohtame siiski nii Eestis kui ka mujal neid, kes põllumajanduses ja
muudes loomadega seotud valdkondades töötades leiavad, et loomade heaolu
arvestamine pärsib kasumlikkust. Raamatu kaasautorid, toimetajad, toetajad ja
ma ise loodame, et see raamat aitab meil ühiskonnana paremini arvesse võtta
meie hoole all olevate loomade vajadusi ning näidata nende suhtes üles suuremat
lugupidamist.
David Arney, PhD
Eesti Maaülikooli
loomade heaolu professorÕpik on valminud SA Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed
kõrgkooliõpikud 2013–2017“ raames
An experimental approach to the formation of diet preferences and individual specialisation in European mink
Mingi (Mustela vision) emalooma ja poegade käitumisest
https://www.ester.ee/record=b5465002*es
The survival of captive-born animals in restoration programmes - case study of the endangered European mink Mustela lutreola
As part of a conservation initiative, captive-bred individuals of the endangered European mink Mustela lutreola were released to a Baltic island 'sanctuary', Hiiumaa Island (Estonia), and their survival was monitored over eight years. Altogether, 54 released mink were equipped with radio-collars between 2000 and 2003 and their survival and causes of death were studied as a function of sex, age, housing conditions before release and number of generations in captivity. Mortality was greatest (~50%) during 1-1.5 months following release. The survival of males was significantly higher than that of females (25% decline in 21 days, and 10 days, for males and females, respectively). Releasing pregnant females appeared to be an unsuccessful strategy. There was no evidence that the number of generations for which the lineage of the released individuals had been bred in captivity had any effect on survival. The main cause of death was other carnivores and raptors, although this broad categorization may conceal a diversity of fatal scenarios. We recommend for the future that the European mink being prepared for release should be maintained in large naturalistic enclosures beforehand, that a preponderance of females should be released, and that the indications that younger animals make better candidates for release should be investigated
Noninvasive monitoring of female reproductive hormone metabolites in the endangered European mink (Mustela lutreola)
This study examined the reproductive physiology of female European mink (Mustela lutreola) to augment the available information on estrus, ovulation, and pregnancy with the long-term goal of supporting ex situ breeding management of this highly endangered species. Fecal reproductive hormone metabolites were measured using EIAs for estrogen and 20-oxo-pregnane metabolites. Seasonal hormone profiles were established. A comparison of hormone fluctuations in pregnant and nonpregnant females showed that both estrogen and 20-oxo-pregnane metabolites were significantly elevated during gestation, which is 42 days in length. Delayed implantation or embryonic diapause does not occur in this species. Litter size was correlated with 20-oxo-pregnane levels but not with estrogen concentrations. During lactation, 20-oxo-pregnane metabolite levels remained higher than in nonpregnant females. The breeding season was characterized by peaks in vaginal cornified cells and fecal estrogen metabolite levels. Up to four peaks in estrogen levels were identified and confirmed that European mink are seasonally polyestrous. The results of 20-oxo-pregnane measurements indicated that hCG can be applied to induce ovulation. With the establishment of this noninvasive method, we present a new tool to support population management of this species.201
Data from: Bayesian analysis of hybridization and introgression between the endangered european mink (Mustela lutreola) and the polecat (Mustela putorius)
Human-mediated global change will probably increase the rates of natural hybridization and genetic introgression between closely related species, and this will have major implications for conservation of the taxa involved. In this study, we analyse both mitochondrial and nuclear data to characterize ongoing hybridization and genetic introgression between two sympatric sister species of mustelids, the endangered European mink (Mustela lutreola) and the more abundant polecat (M. putorius). A total of 317 European mink, 114 polecats and 15 putative hybrid individuals were collected from different localities in Europe and genotyped with 13 microsatellite nuclear markers. Recently developed Bayesian methods for assigning individuals to populations and identifying admixture proportions were applied to the genetic data. To identify the direction of hybridization, we additionally sequenced mtDNA and Y chromosomes from 78 individuals and 29 males respectively. We found that both hybridization and genetic introgression occurred at low levels (3% and 0.9% respectively) and indicated that hybridization is asymmetric, as only pure polecat males mate with pure European mink females. Furthermore, backcrossing and genetic introgression was detected only from female first-generation (F1) hybrids of European mink to polecats. This latter result implies that Haldane’s rule may apply. Our results suggest that hybridization and genetic introgression between the two species should be considered a rather uncommon event. However, the current low densities of European mink might be changing this trend
data file DRYAD
This file contains the final DNA sequence assembly. DNA sequences: Genbank accession numbers, FJ556592 (Mlh-DDX3Y5); FJ556591 (Mph-DDX3Y5); FJ556593-FJ556597 (mtDNA haplotypes: Mlh1-Mlh17, Mustela lutreola; Mph25-Mph28, Mustela putorius); FJ589734 (mtDNA haplotype for Mustela sibirica); FJ589735 (mtDNA haplotype for Neovison vison)