Meanings of the main concepts of peace education among Estonian and American secondary students

http://tartu.ester.ee/record=b2514166~S1*es

The evolving role of the investigative bodies of the United Nations Human Rights Council: more or less accountability for violations of international law?

http://www.ester.ee/record=b4486441*es

Terminoloogiakomisjonist kompetentsikeskuseks

Eesti Arst 2021; 100(6):337–33

Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis

Eesti Vähiregistri andmete põhjal antakse ülevaade vähihaigestumuse ja ajatrendide kohta. 2006. aastal diagnoositi Eestis 6680 vähijuhtu (3384 meestel ja 3296 naistel). Nagu Euroopas tervikuna nii esines Eestiski meestel kõige sagedamini eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Pikemas ajaperspektiivis (1986−2006) on rahvastiku vähihaigestumus suurenenud ligemale neljandiku võrra, kusjuures sellel kümnendil (2000–2006) meestel haigestumus suurenes ja naistel pisut vähenes. Meestel jätkus eesnäärmevähi-haigestumuse kiire tõus ning kopsu- ja maovähihaigestumuse langus, naistel stabiliseerus rinna- ja kopsuvähihaigestumus. 2006. aastal osutus vähihaigestumus Eestis meeste hulgas suuremaks ja naiste hulgas väiksemaks kui Soomes. Haigestumusnäite ja ajatrende tuleb Eesti puhul siiski tõlgendada ettevaatusega: Eesti Vähiregistril on sellel kümnendil puudunud juurdepääs arstlike surmatõendite infole, mistõttu registri andmebaas pole täielik. Eesti Arst 2009; 88(10):635−64

FTO lookus ja selle seos rasvumisega

Kogu genoomi assotsiatsiooniuuringud on edukalt tuvastanud tuhandeid geneetilisi assotsiatsioone väga paljude erinevate haigustega. Paraku ei asu valdav osa seostunud geneetilistest variantidest DNA kodeerivas järjestuses ning nende mõju geenide avaldumisele on regulatoorne. See tähendab, et leitud geneetiline variant ei pruugi olla seotud füüsiliselt lähima geeniga, vaid selle mõju võib avalduda hoopis mõnel kaugemal paikneval geenil. Hiljutised tööd on näidanud, et rasvumisega seotud geneetilised variandid FTO (ingl fat mass and obesity-associated protein) geeni regioonis mõjutavad hoopis naabergeenide IRX3 ja IRX5 ekspressiooni. Need on olulised kesknärvisüsteemi arengut mõjutavad geenid, mille ekspressioon on seotud kehamassi ja rasvasisaldusega. Sellised teedrajavad uuringud aitavad lahti mõtestada suurtes assotsiatsiooniuuringutes leitud geneetiliste variantide mõju ning aitavad tulevikus paremini mõista erinevate haiguste taga olevaid bioloogilisi mehhanisme

Vähihaigestumus ja vähiregister

Artiklis on antud ülevaade vähihaigestumuse, ajatrendide ja registreerimise olukorra kohta Eestis. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2004. aastal 6386 vähi esmasjuhtu (3132 meestel ja 3254 naistel). Kõige sagedam pahaloomuline kasvaja meestel oli eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Ajavahemikus 1970–2004 suurenes koguvähihaigestumus märkimisväärselt. Tähtsamad ajatrendid, mis algasid eelmisel kümnendil, jätkusid 21. sajandi algusaastatel (nt meestel haigestumusnäitude vähenemine kopsuvähi ja suurenemine eesnäärmevähi korral). Vähihaigestumusnäite ja nende ajatrende tuleb praegu tõlgendada äärmise ettevaatusega: tulenevalt õigusruumi puudulikkusest pole Eesti Vähiregistril juba viiendat aastat juurdepääsu arstlike surmatõendite infole, mistõttu ei ole registri andmed täielikud. Aastateks 2007–2015 käivitunud riikliku vähistrateegia korralikuks toimimiseks on hädavajalik tõepäraste vähiandmete olemasolu Eestis. Eesti Arst 2007; 86 (11): 797–80

State's role in the development of social entrepreneurship: the perception of Estonian state officials

http://www.ester.ee/record=b4450238*es

RNA-seq data analysis pipeline

Kuna bioloogid viivad läbi suurel hulgal ülegenoomseid geeniekspressiooni eksperimente, on tekkinud vajadus töövoo jaoks, millega saaks töödelda ning analüüsida RNA-seq andmeid. Selline töövoog koosneb erinevatest arvutuslikest tööriistadest ning sisendfaili tüüpidest, mis teeb ühtse töövoo arenduse raskeks ülesandeks, kuid teeks teadlastele andmete analüüsi ja tulemuste tõlgendamise palju lihtsamaks. Kohandatud töövoogu on lihtsam rakendada, kuid see nõuab, et kasutaja oleks tuttav kõikide arvutuslike tööriistadega, millest töövoog koosneb. Käesoleva töö eesmärk oli kirjeldada detailselt RNA-seq andmete analüüsi töövoo loomist ning rakendamist. Saadud tulemustest võib järeldada, et ühtse töövoo tarkvara iRAP vajab veel edasiarendust. Lisaks sellele aitavad tulemused paremini mõista erinevate tööriistade funktsioonidest ning nende potentsiaalsetest parandustest.The vast amount of large-scale gene expression experiments carried out by biologists has created the need for a pipeline to process and analyse RNA-seq data. The pipeline consists of different computational tools and data input types which makes developing an integrated pipeline a challenging task but would make the use of the workflow much easier for researchers. A customized pipeline, on the other hand, is easier to implement but needs the user to be familiar with all of the computational tools that the pipeline consists of. The aim of this thesis was to provide good knowledge on creating and running a typical RNA-seq data analyis pipeline. The results obtained allow to conclude that the integrated pipeline iRAP still needs development. Also, the results create a better understanding of the functions and potential improvements of different tools

Tracking Framework for Object Localization Using Arduino

Paljudel inimestel on kodust lahkudes kaasas isiklikud asjad, nagu näiteks rahakott, koduukse võtmed või mobiiltelefon. Kui vahel mõni neist koju ununeb, siis see tekitab ebameeldivusi. Selle vältimiseks oleks vaja esemetel paremini silma peal hoida. Käesolev bakalaureusetöö pakub välja lahenduse, mis aitab objekte jälgida ja vajadusel nende asukohta kindlaks määrata. Süsteem põhineb Arduino mikrokontrolleril (Jälgija) ja Bluetooth'i tehnoloogial. Jälgitavaks objektiks (Objekt) võib olla näiteks võtmehoidja, milles on Bluetooth'i moodul. Objektiks sobib ka Bluetooth'iga varustatud mobiiltelefon. Jälgija kinnitatakse kasutajale vööle, seejärel ühendab kasutaja jälgitavad objektid üle Bluetooth'i ühenduse Jälgija külge. Kui mõni Objektidest Jälgijast liiga kaugele liigub, siis käivitub alarm. Samas on võimalik Jälgijast saata signaal Objektile ja helina järgi üles leida näiteks diivani padja alla ununenud mobiiltelefon. Lahendusena valmisid prototüübid Jälgijast ja Objektist. Jälgijana kasutati Arduino BT (Bluetooth) mikrokontrollerit ning Objektina Android operatsioonisüsteemil põhinevat nutitelefoni. Töös antakse ülevaade kasutatud tehnoloogiatest. Seejärel kirjeldatakse erinevaid objekti asukoha määramise ja jälgimise tehnoloogiaid ning tuuakse välja nende eelised ja puudused. Töös vaadeldakse ka valminud lahenduse nii riistvaralist kui ka tarkvaralist arhitektuuri. Valminud prototüüpidega tehtud eksperimendid näitasid, et Bluetooth'i signaalitugevust on võimalik kasutada seadme kauguse hindamiseks. Elektrienergia tarbimise katses veenduti, et Jälgija prototüüp on võimeline ka tavaliste Alkaline patareidega edukalt töötama.