Vähihaigestumus ja vähiregister

Artiklis on antud ülevaade vähihaigestumuse, ajatrendide ja registreerimise olukorra kohta Eestis. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2004. aastal 6386 vähi esmasjuhtu (3132 meestel ja 3254 naistel). Kõige sagedam pahaloomuline kasvaja meestel oli eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Ajavahemikus 1970–2004 suurenes koguvähihaigestumus märkimisväärselt. Tähtsamad ajatrendid, mis algasid eelmisel kümnendil, jätkusid 21. sajandi algusaastatel (nt meestel haigestumusnäitude vähenemine kopsuvähi ja suurenemine eesnäärmevähi korral). Vähihaigestumusnäite ja nende ajatrende tuleb praegu tõlgendada äärmise ettevaatusega: tulenevalt õigusruumi puudulikkusest pole Eesti Vähiregistril juba viiendat aastat juurdepääsu arstlike surmatõendite infole, mistõttu ei ole registri andmed täielikud. Aastateks 2007–2015 käivitunud riikliku vähistrateegia korralikuks toimimiseks on hädavajalik tõepäraste vähiandmete olemasolu Eestis. Eesti Arst 2007; 86 (11): 797–80

Eesti vähiregister 40

Eesti Arst 2018; 97(1):49–5

Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis

Eesti Vähiregistri andmete põhjal antakse ülevaade vähihaigestumuse ja ajatrendide kohta. 2006. aastal diagnoositi Eestis 6680 vähijuhtu (3384 meestel ja 3296 naistel). Nagu Euroopas tervikuna nii esines Eestiski meestel kõige sagedamini eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Pikemas ajaperspektiivis (1986−2006) on rahvastiku vähihaigestumus suurenenud ligemale neljandiku võrra, kusjuures sellel kümnendil (2000–2006) meestel haigestumus suurenes ja naistel pisut vähenes. Meestel jätkus eesnäärmevähi-haigestumuse kiire tõus ning kopsu- ja maovähihaigestumuse langus, naistel stabiliseerus rinna- ja kopsuvähihaigestumus. 2006. aastal osutus vähihaigestumus Eestis meeste hulgas suuremaks ja naiste hulgas väiksemaks kui Soomes. Haigestumusnäite ja ajatrende tuleb Eesti puhul siiski tõlgendada ettevaatusega: Eesti Vähiregistril on sellel kümnendil puudunud juurdepääs arstlike surmatõendite infole, mistõttu registri andmebaas pole täielik. Eesti Arst 2009; 88(10):635−64

FTO lookus ja selle seos rasvumisega

Kogu genoomi assotsiatsiooniuuringud on edukalt tuvastanud tuhandeid geneetilisi assotsiatsioone väga paljude erinevate haigustega. Paraku ei asu valdav osa seostunud geneetilistest variantidest DNA kodeerivas järjestuses ning nende mõju geenide avaldumisele on regulatoorne. See tähendab, et leitud geneetiline variant ei pruugi olla seotud füüsiliselt lähima geeniga, vaid selle mõju võib avalduda hoopis mõnel kaugemal paikneval geenil. Hiljutised tööd on näidanud, et rasvumisega seotud geneetilised variandid FTO (ingl fat mass and obesity-associated protein) geeni regioonis mõjutavad hoopis naabergeenide IRX3 ja IRX5 ekspressiooni. Need on olulised kesknärvisüsteemi arengut mõjutavad geenid, mille ekspressioon on seotud kehamassi ja rasvasisaldusega. Sellised teedrajavad uuringud aitavad lahti mõtestada suurtes assotsiatsiooniuuringutes leitud geneetiliste variantide mõju ning aitavad tulevikus paremini mõista erinevate haiguste taga olevaid bioloogilisi mehhanisme

A study on the lifestyle of school-aged children in Pärnu City and County

In 2013/2014, a study on students’ health behaviour was conducted in Estonia. In 2016, a school-aged children’s lifestyle study was carried out in Pärnu City and Pärnu County. The survey explored the students’ relations with their family and friends, family affluence, physical activity, use of alcohol, tobacco, and cannabis. 2,512 respondents participated in the study, 48% of them were boys and 52% girls. The respondents mainly had a family with two biological parents and their family financial status was mostly “good”. About half of the respondents played computer games 0.5–3 hours a day, but those who were physically active spent less hours behind the computer and had higher family financial status. Respondents who were not physically very active met friends less frequently. In communication with friends, they used more social media. The questionnaire included several questions about risk behaviours. If the respondent had one bad habit, this was likely to lead to other bad habits, too

Munandivähihaigestumus Eestis 1970–2004

Munandivähk – noorte meeste peamine pahaloomuline kasvaja – sageneb kogu maailmas. Etioloogia pole selge, ent ravitulemused on arenenud riikides suurepärased. Artiklis on analüüsitud haigestumust ja ajatrende Eestis 35 aasta jooksul. Ajavahemikul alates 1970–1974 kuni 2000–2004 suurenes haigestumus kolm korda. Suurimat kasvu täheldati vanuserühmas 15–29 aastat. Patsientide mediaanvanus oli seminoomi puhul 40 ja mitte-seminoomi puhul 28 aastat. Kuigi munandivähk Eestis sagenes, osutusid haigestumusnäidud tunduvalt väiksemaks kui Põhjamaades. Samal ajal oli Eestis kaugelearenenud kasvajate osakaal suhteliselt suur. See tegur seostub Eesti patsientide väikese elulemusega, mida on täheldatud rahvu vahelises võrdluses (EUROCARE-uuring). Munandivähi nüüdisaegse diagnostika ja ravi võimalused on Eestis praeguseks olemas, seega tuleks parandada varase avastamise korraldust. Eesti Arst 2007; 86 (11): 814–81

Neonataalne hemokromatoos ei osutunud fataalseks haiguseks

Neonataalne hemokromotoos on harva esinev halva prognoosiga raualadestushaigus. Raua ladestumine loote organismi algab umbes 24. rasedusnädalal. Rasedus võib sel puhul lõppeda loote surma, enneaegsuse või arengupeetusega. Edasine haiguse kulg on progresseeruv ja lõpeb sageli surmaga. Nüüdisaegse meditsiini kasutuses ei ole võimalusi haiguse avastamiseks looteeas. Vastsündinul avaldub haigus hemor- raagilise ja raske maksa puudulikkuse sündroomina. Haiguse etioloogia ei ole lõplikult selge. Haiguse mõõduka väljendusastme korral võib ravi, mis on suunatud liigse raua eemaldamisele organismist, ja antioksüdantravi osutuda tulemuslikuks. Samuti võib maksa siirdamine olla tõhus ravimeetod. Eesti Arst 2007; 86 (5): 354–35

Rinnavähi sõeluuringul mitteosalenud naiste teadlikkus rinnavähist ja rinnavähi sõeluuringust. Sõeluuringul mitteosalemise põhjused

Naiste haigestumine rinnavähki on viimastel aastakümnetel sagenenud kõikjal maailmas. Eri riikides on juba mitukümmend aastat tehtud kindlas vanuses naistele rinnavähi varajases staadiumis avastamiseks ja suremuse vähendamiseks mammograafilist sõeluuringut. Eestis alustati rinnavähi ülemaalise sõeluuringuga 2002. aastal. Suurimaks probleemiks on naiste vähene uuringust osavõtt, mis on esimesel neljal aastal jäänud alla 50%. Eesti Arst 2007; 86 (11): 809–81

Relations between some anthropometric parameters of knee osteoarthritic patients and some indicators of the disease

Knee osteoarthritis (OA) is related to the person’s gender, weight and age. However, associations between the body types and disease related values are not clear. All the subjects participated in the study of a new mud therapy course in Estonian medical spas and had knee OA. The mean age of the subjects was 61.7 years (62.0 years for women and 61.1 years for men). Based on the 5 SD heightweight classification, devised by the Centre for Physical Anthropology at the University of Tartu, the subjects were divided into five classes (1 – small height and weight; 2 – medium height and weight; 3 – big weight and height; 4 – big weight, small height; 5 – small weight, big height). The results showed that knee OA was more prevalent in women than men. 39.8% of the subjects were obese. Leptomorphic females and males prevailed among the subjects (28.5% and 26.8%, accordingly). Therefore, the height is also one factor which is associated with knee OA. Females had more problems with their knees than males. The group of small females had more problems with both knees, but pycnomorphic females complained more about knee pain in the last month before the study. Therefore, they used more analgesics. In both genders, the more problematic knee was the right knee. The class of medium males also had more problems with both knees. They had the highest values of the morning stiffness of the knee and knees crepitus in active motion

Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis

Eesmärk. Anda värske ülevaade vähihaigestumusest Eestis ning analüüsida pikaajalisi trende vähihaigestumuses ja -suremuses.Metoodika. Eesti vähiregistri andmete põhjal arvutati tavaline ja vanuse järgi standarditud haigestumuskordaja 100 000 inimaasta kohta (HK) mees- ja naisrahvastikus 27 paikme/paikmerühma kohta aastatel 2009−2013. Vanuse järgi standarditud haigestumus- (1994–2013) ja suremustrende (1994–2014) analüüsiti valitud paikmete puhul muutuspunkti regressiooni abil.Tulemused. Aastatel 2009–2013 diagnoositi aastas keskmiselt 7899 vähi esmasjuhtu (4008 meestel, 3891 naistel). Vanuse järgi standarditud HK oli meestel 395,8 ja naistel 259,0. Sagedamad paikmed olid meestel eesnääre, kops ning käär- ja pärasool; naistel rind, naha mittemelanoom ning käär- ja pärasool. Nii meestel kui ka naistel suurenes koguvähihaigestumus 20 aasta jooksul, kuid suremus vähenes. Sagedamatest paikmetest suurenes eesnäärme-, rinna- ning käär- ja pärasoolevähi haigestumus ning vähenes meeste kopsuvähihaigestumus. Suremuse püsiv langustrend ilmnes rinnavähi ning meeste kopsuvähi puhul. Emakakaelavähi haigestumus suurenes jätkuvalt ja suremus ei vähenenud.Järeldused. Vähihaigestumuse kasv Eestis jätkus. Ennetatavate pahaloomuliste kasvajate seas täheldati positiivseid muutusi üksnes meeste kopsuvähi puhul. Vähitõrje kõigi aspektide tõhustamiseks vajab Eesti hoolikalt kavandatud jätkustrateegiat. Vähitõrje tulemuste usaldusväärseks hindamiseks tuleb ka edaspidi suurt rõhku panna kvaliteetsete registriandmete kogumisele