Mägi, Ruth

English

Journals from University of Tartu

337päevakorralEesti Arst 2021; 100(6):337–339Terminoloogiakomisjonist kompetentsikeskuseksRuth Mägi – TAI meditsiiniterminoloogia kompetentsikeskusAastakümneid tegutses Terv ise Arengu Inst ituudi ( TAI ) juures meditsiiniterminoloogia komisjon, kes tegi arstiteadusliku oskussõna-vara arendamise heaks ära tohutu töö. Rahvusvahelise haiguste klas-sifikatsiooni 10. väljaande (RHK-10) ja rahvusvahelise funktsioneerimis-võime, vaeguste ja tervise klassifi-katsiooni (RFK) eestindamine ning „Meditsiinisõnastiku“ täiendamine olid paljude muude tegevuste kõrval k indlast i tähelepanuväärsemad suuremad tööd, kui mainida mõnda. 2020. aasta sügisest lõpetati komisjoni töö ning sel le asemel tegutseb TAI-s meditsiinitermino-loogia kompetentsikeskus. Keskuse tööd juhib TAI, töös osalevad ka Sotsiaalministeeriumi, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli ja arstiteaduslike eriala-seltside esindajad. Vajaduse korral konsulteeritakse Eesti Keele Insti-tuudi terminoloogiaspetsialistidega ja ülikoolide keelespetsialistidega.Keskuse ambitsioonika nimetuse taga on ka ambitsioonikad plaanid – nii on keskus enda kanda võtnud meie tervisevaldkonna termino-loogiahalduse väljatöötamise ja rakendamise, RHK-11 eestindamise koordineerimise, tervisesõnastiku avaldamise jm. Sugugi tähtsusetuks ei saa pidada ka ülesannet meditsii-niterminoloogiat populariseerida ning uute terminite loomise kaudu ühiskonna arengus kaasa lüüa. Viimase i l lustreerimiseks küsin lugejalt, kas ta teab, millistes ühis-kondlikes protsessides läheb tarvis eestikeelseid meditsiinitermineid sõnadele „virginity certificate” (neitsi-likkuse tõend) või „obstetric violence“ (sünnitusabiga seotud vägivald).kUI kokkUlepeTeST ÜkSI eI pIISaTerminoloogiatöö algab kokkuleppe-soovist ja taandub ka sellele – samas ei ole kõik siiski vaid kokkuleppes kinni. Parafraseerin Eesti Keele Instituudi direktorit Arvi Tavastit, kes Postimehes kri isikommuni-katsiooni üle arutledes tõi välja, et ükskõik kui hästi me omavahel kokku ka ei lepiks, saavad inimesed üksteisest alati eri moodi aru – sest igale mõttele ei jagu keeles lihtsalt sõnu (1). Ju see on ka üks põhjusi, miks keeleküsimustes pea igas seltskonnas sageli tuliseks vaidlu-seks läheb – meile tundub, et just meie mõte on õige, kuid meil jääb vajaka mõtteväljenduse täpsematest vahenditest. Meie ter v isesüsteem areneb kiirtempos ning kokkuleppeid, seal-hulgas oskuskeelelisi peab sõlmima pidevalt. Vajadus nimetada uusi teenuseid ja nähtusi selliselt, et me neist üheselt ka aru saaks, on krii-siolukorras muutunud olulisemaks kui tavaolukorras, ja mitmel juhul ei ole üldse tarv is leiutada uusi sõnu. Distantsõppe kohta antud soovitus kasutada julgesti kaugõpet on minu meelest hea näide sellest, kuidas levinud terminilt lihtsalt tolm pühkida ja ta uuesti kasutusse võtta (2). Ülikoolid kasutavad stat-sionaarse õppe asemel päevaõpet ning selle vastandina teisi termineid (sessioonõpe), mistõttu on kaugõpe n-ö vaba. Tervisevaldkonnas oleme uute olude valguses vaielnud ambula-toorse kaugvastuvõtu sisu ja liikide üle ja selle üle, kuidas koondnime-tada vastuvõtvat spetsialisti (kas ta on tervishoiutöötaja või tervis-hoiuspetsialist). Selgub, et kõik ei ole sugugi nii üks ühele muudetav, sest põhidefinitsioonide taga olevad seadused-määrused, enne meie aega paika pandud andmekirjeldused, varasemad sõnastikukirjed ja juur-dunud arusaamad on ühtäkki ajale väga jalgu jäänud. Mõnes mõttes on meditsiiniterminoloogias tekkinud olukord, kus probleemi lahendami-seks (sobiva termini ja definitsiooni leidmiseks) on peale sisus kokku-leppimist vaja juurde ka kindlust, et osapooled on valmis tegema ka oma tööd ehk siis muutma ajale jalgu jäänud juriidikat ja reegleid. Vastasel juhul loome sõnu, mis kirjeldavad jätkuvalt vana maailma.Terminoloogiatöö võtmeele-mente on si isk i a lat i pidev töö kokkulepete kallal. Mõnikord on tore viibida mõne üksiku terminiarutelu juures ning Oxfordi leksikograafide vaimus tarku mõtteid kuulata ja aval-dada. See kõditab keelehuvilise meeli ja mõjub tähtsalt. Üks asi on aga kokkuleppe tulemus, hoopis teine asi on kokkuleppimise protsess, mis võib teinekord venida väga pikaks ning muutuda ka kitsaks meeldimise ja mittemeeldimise vaidluseks. Meil puudub Eestis ühtne ja kokkulepitud kliiniline alusterminoloogia, nagu seda on näiteks SNOMED CT (3), mis aitaks arstiteaduslikku oskuskeelt oluliselt korrastada ja ühtlustada ning seda nii tavamõistes kui ka andmekorralduses. Kui taoline oleks olemas, siis me ei vaidleks enam, kas parem on immuniseerimine või vaktsineerimine, vaid me teame eelisterminit, sest selliseid saab olla vaid üks, või kas liikvel on tüved või v i iruse variandid, sest sel le aluseks on võetud kokkuleppeline taksonoomia. Alusterminoloogia olemasolu annaks tuge ka medit-338päevakorralEesti Arst 2021; 100(6):337–339siinikeele arendajatele, sest kuigi RHK-10 eestindamisega on antud suur panus meie meditsiinitermi-noloogiasse, on selle näol siiski tegu statistilise klassifikaatoriga haigus-seisundite ja surmade statistika kogumiseks. Sealt ei selgu tihtipeale, mis on mille ülem- või alammõiste, kuigi etteruttavalt võib öelda, et RHK-11-s see mõnevõrra paraneb.Olukorras, kus meditsiiniter-mineid vajatakse kiiresti või kus meditsi initerminoloogid loovad termineid mujalgi kui näiteks ülikoo-lides, erialaseltsides, töörühmades, on tarvis pigem üheselt arusaadavat terminoloogilise töö juhendit ja kontseptuaalset mudelit, mis hõlbus-taks andmeanalüütikat. Lihtsus-tatud moel öeldes on mõlemal juhul tegu kokkulepitud raamistikega, mis kirjeldavad terminite sisu, nendeva-helisi seoseid ja infot, kuidas ja kus neid kasutatakse. IGale oMa TerMIN?Eesti tervisesüsteemis käibel olevale terminivarale on ette heidetud killustatust ja koostöövõimetust, osapooled ei tea, kas valdkonna terminoloogiat arendatakse, kes seda teeb, kust infot küsida ning kuidas saadud teadmist oma töös kasutada. Paraku on juhtunud tõepoolest nii, et igaüks, kel termineid vaja, on oma vajadustele sobiva loonud, kuid ei ole arvestatud sellega, kas loodud termin ka teiste osapoolte vajadusi katab. See tähendab, et ühe ja sama mõiste tähistamiseks võib meditsiiniterminoloogias olla kasu-tusel mitu erisugust terminit. Üks markantsemaid segadusi on näiteks sõnadega haigusjuht, haigusjuhtum, ravijuht, ravijuhtum, raviepisood. Kaugelt põllult paistab aga suur segadus koroonaga. Viirusekriisis on kasutusel nõnda mitu kuju, et silme eest läheb kirjuks: koroona-viirus, koroonaviirusnakkus, koroo-nanakkus, koroona, koroonaviirus COVID-19, COVID-19 viirus, SARS-CoV-2, kroonviirus, pärgviirus, isegi corona ja korona. Millist probleemi algselt lahendati või keda peaks nii suur terminite variatiivsus edasi aitama, jääb mõistatuseks. Samas – ega terminoloogi hääl ei kosta, kui ta piiksugi ei tee … Ideaalis näeks ehk tõesti sellist võimalust, et me li igume rahvale lähemale, nii et meid oleks kuulda Facebookis, Twit-teris vm, ja et meediamajadki meie käest nõu tuleks küsima, enne kui tõsiteaduslikke artikleid rahvale tõlkima asuvad.Meditsiiniterminoloogia kompe-tentsikeskus tegeleb oma valdkonna terminoloogia arendamisega ja juurutamisega ning meie käest küsi-takse pidevalt termininõu artiklite, käsiraamatute, ametlike juhend-materjalide ja dokumentide koos-tamisel, andmekirjelduste korras-tamisel jms. Meil on vastastikku hariv koostöö Euroopa Komisjoni tõlkebürooga, Eesti Keele Instituudi terminoloogidega, teiste valdkond-like terminoloogiakomisjonidega, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeanalüütikutega, haiglate kvaliteedijuhtidega, tervis-hoiutöötajatega jpt. Oleme abiks ka RFK ajakohastamisel ning püüame tagada WHO klassifikaatorite termi-noloogilist ühtsust eesti keeles.See osa terminitööst – mida miski tähendab ja milles kokku lepiti – jõuab loodetavasti veel selle aasta sees ka avalikku veebis asuvasse tervisesõnastikku. Praegu töötame selle nimel, et meditsiinitermino-loogia komisjoni terminivara ja uue keskuse töö saaks laiemalt kätte-saadavaks, niisamuti selle nimel, et meditsiiniterminoloog saaks omale kaasaegse tööriista sõnastiku koos-tamiseks ja haldamiseks.Enne meid on tehtud palju kasu-likku ja rumal oleks üle parda visata juba loodut. Säästlik suhtumine ja digiprügi koristamine on jõudnud otsapidi ka terminoloogiasse – me peame kuidagi leidma tee, kuidas loodut taaskasutada, et vä lt ida ühesuguse sisuga standardite teket. Selleks on kõigepealt vaja aru saada, mida on mõistlik korrastama minna ja millest võiks loobuda. Tervise-valdkonnas on kasutusel näiteks üle 400 erineva klassifikaatori ja koodiloendi – kõik nad on mõeldud selleks, et standardida andmevahe-tust ja -kogumist. Iga uus vajadus aga ei peaks tähendama kohe uue loendi loomist, vaid esmalt selgitamist, kas äkki katab olemasolev uue vajaduse ning piisab vaid täiendamisest. Loen-dite terminoloogiline ühtlustamine on mõistagi omaette ja väga suur töö, sest peale tervisevaldkonna klassifikaatorite on meil kasutuses ka alaga külgnevaid klassifikaato-reid, mida peab ajakohastama (nt ametite klassifikaator).rHk-11 eeSTINDaMINeEes on ootamas ka RHK-11 (Inter-national Classification of Diseases, ICD-11) tõlk imine. 2021. aasta jooksul korraldab WHO mitmeid ICD-11-teemal isi veebiseminare (kel huvi, siis saab jälgida WHO ICD Twitteri-lehte, kus nad neid reklaamivad), et aidata riikidel uuele versioonile üle minna. Tuleb öelda, et üleminek uuele versioonile on lihtsam neil riikidel, kes kasutavad praegu ICD-9 versiooni. Neil, kel kasutusel ICD-10 (nagu Eestis), on üleminek tehnilises mõttes keeru-lisem ja võtab aega. Oleme niisiis planeerinud 2021. aasta sisuliseks ja tehnil iseks ettevalmistusaas-taks, mille jooksul õpime selgeks RHK-11 tõlkimistööriista ja teeme erialaseltsidega piloottõlkimise, et saaks selgeks, kuidas uue versiooni tõlkimisele täpsemalt läheneda, kuna RHK-11 on kõvasti muutunud ja täienenud ning harjumuspärase RHK-10-ga võrreldes ka struktuurilt teistsugune (4). RHK-11 eestindamise juhendma-terjalide koostamine kuulub plaa-nide järgi samuti selle aasta tööde hulka. Tõlkimise avapauk oleneb aga rahastusestki – lootus püsib, et saame 2022. aastal RHK-11 tõlkima asuda juba suuremas mahus.kokkUvÕT TekSMeditsiiniterminoloogia kompetent-sikeskuse ees seisab niisiis tervise-valdkonna terminoloogiahalduse väljatöötamine ja juurutamine ja see töö peaks esimest korda hõlmama ka tervise infosüsteemi vajadused. 339päevakorralEesti Arst 2021; 100(6):337–339Tahame jõuda selleni, et meil on olemas kokkulepitud ja kõig i le l igipääsetav terminoloogia ning meil on välja töötatud kokkuleppe-lised protseduurid ja töövahendeid. Terminoloogiahalduse lõppeesmärk on aga järjepidev töö terminikasu-tuse kokkulepete saavutamiseks ja terminoloogia ühtlustamiseks nii tavakasutuses kui ka masin-kasutuses, sest kui me räägime terminoloogia killustatusest, siis nüüdsel ajal vaatab see meile vastu lisaks tavaarusaamisele ka andme-kirjeldustes. Oleme terminoloogiahalduse ü k s i k a s j a l i k u m ate  t ege v u s te vä ljatöötamiseks loonud era ld i terminoloogiahalduse töörühma, kuhu kuuluvad tervisevaldkonna osapooled, kaasa arvatud farmaatsia- ja sotsiaalvaldkonna asjatundjaid. Mi l l i s te tu lemusten i  me vä l ja jõuame, näitab aeg, kuid arvestades töörühma kompetentsust, oleme väga lootusrikkad.Meditsiiniterminoloogia kompe-tentsikeskusega saab ühendust võtta e-kirja teel medterm@tai.ee. Infot keskuse tegevuse kohta leiab https://www.tai.ee/et/instituudist/meditsii-niterminoloogia-kompetentsikeskus.KIRJANDUS 1.  https://arvamus.postimees.ee/7066030/eki-kee-lekool-kuidas-kriisis-tapselt-valjenduda2.  https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/37873.  SNOMED, Systematized Nomenclature of Medicine, www.snomed.org4. https://icd.who.int/en

Terminoloogiakomisjonist kompetentsikeskuseks

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/17737/12575

Terminoloogiakomisjonist kompetentsikeskuseks

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu