Enforcing the Judgments of the ECtHR in Russia in Light of the Amendments to the Law on the Constitutional Court

The paper was written to analyse the enforceability of the judgements of the European Court of Human Rights in Russia, particularly in light of recent amendments to the Law on the Constitutional Court and relevant case law of the Constitutional Court of Russia. Article 46 of the European Convention on Human Rights, obliging member states to execute the judgements of the European Court of Human Rights, does not leave room for ‘cherry-picking’ in enforcing the judgements. However, the Constitutional Court has suggested that Russian authorities should indeed engage in cherry-picking and may refuse to enforce judgements that are not in accordance with the Russian Constitution as interpreted by the Constitutional Court. In December 2015, the Russian parliament amended the Law on the Constitutional Court so as to empower said court to declare judgements of the European Court of Human Rights unenforceable when implementation would be in conflict with the Constitution of Russia. The paper discusses the background of these developments and alternatives for overcoming the conflict between domestic legislation and the instruments of the Council of Europe

Enesesõbralikkuse panus optimaalsesse enesehinnangusse

The aim of the research was to analyse the relationship between self-esteem and selfcompassion and to find out whether self-compassion increases optimal self-esteem. For the purposes of this study, optimal self-esteem was operationalized as the congruence between explicit and implicit self-esteem. 147 participants were recruited to a computer-based online study. Explicit self-esteem was measured with Rosenberg Self-Esteem Scale (RSES) and explicit self-compassion was measured with Self- Compassion Scale (SCS). Self-esteem IAT and self-compassion IAT were developed to measure implicit self-esteem and implicit self-compassion. Regression analysis was performed to analyze which components and to what extent contribute to the congruence of explicit and implicit self-esteem. It was found that explicit selfcompassion predicted greater congruence between explicit and implicit self-esteem, implicit self-compassion did not have a significant effect. Also high self-efficacy predicted greater congruence between explicit and implicit self-esteem. It can be concluded, that self-compassion has a separate role in optimal self-esteem that cannot be described by the role of self-efficacy, as both self-compassion and self-efficacy independently predicted greater congruence between explicit and implicit self-esteem

Tõrksa taltsutus: Euroopa Nõukogu inimõiguste standardite mõju Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rakendamisele Venemaal

Euroopa Nõukogu keskseks ideeks on alates organisatsiooni loomisest 1949. aastal olnud rahu ja ühtsuse tagamine Euroopas, tuginedes koostööle sarnaseid põhimõtteid, eelkõige õigusriigi põhimõtet, demokraatiat ja inimõiguste kaitset, jagavate riikide vahel. Nende põhiväärtuste kaitse on kõikide Euroopa Nõukogu liikmesriikide kollektiivne vastutus. Nõukogude Liidu lagunemise järgselt kujunes Euroopa Nõukogust “uks Euroopasse” ning liikmelisus Euroopa Nõukogus sai taasiseseisvunud Kesk-ja Ida-Euroopa riikide jaoks oluliseks eesmärgiks. Venemaa ühines Euroopa Nõukogu Statuudiga 28. veebruaril 1996 ning ratifitseeris Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 20. märtsil 1998. Euroopa Nõukogu laienemisprotsess tugines eeldusele, et rahvusvaheline eeskuju, õpetamine, poliitiliste liidrite veenmine ning kodanikuühiskonna mobiliseerimine toovad kaasa Euroopa Nõukogu põhiväärtuste järgimise ning Euroopa Nõukogu konventsioonide eduka rakendamise liikmesriikides. Praktikas on selgunud, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sealhulgas Venemaa, ei ole siiski nende eelduste kohaselt käitunud. Venemaa ei ole muutunud demokraatlikuks, inimõigusi järgivaks õigusriigiks ning Venemaal esineb olulisi probleeme EIÕK rakendamisega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuste täitmisega. 2016. aasta lõpu seisuga oli Venemaal lõpuni viimata 1573 EIK otsuse täitmisprotsess ning keskmiselt võtab Venemaal EIK otsuste täitmine aega 7,9 aastat.1 Mõningate EIK otsuste täitmine on Venemaale osutunud poliitiliselt sedavõrd keeruliseks, et Venemaa konstitutsioonikohus on otsustanud, et EIK otsuseid kohtuasjades Anchugov ja Gladkov v Venemaa2 ning OAO Neftyanaya Kompaniya YUKOS v Venemaa3 ei ole Venemaal võimalik täita,4 keeldudes seega tunnustamast EIK otsuste siduvust Venemaale. Minu doktoritöö keskseks eesmärgiks oli selgitada välja peamised tegurid, mis takistavad EIÕK efektiivset rakendamist Venemaal. Leidsin oma doktoritöös, et Venemaa „taltsutamine“ Euroopa Nõukogu normatiivse süsteemi poolt ei ole osutunud edukaks erinevate Venemaa õiguskorrast tulenevate ning poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite tõttu, mis takistavad EIÕK efektiivset rakendamist Venemaal. Esimene takistus seisneb selles, et Venemaa institutsioonid ei toeta EIÕK ega teiste rahvusvaheliste inimõigusalaste konventsioonide täitmist. Kuigi Venemaa põhiseadus kehtestab õigusriigi põhimõtte ning õigusriigi põhimõttest lähtuva institutsioonilise ülesehituse, on praktikas Venemaa täidesaatev võim peaaegu piiramatu ja teistel institutsioonidel, eelkõige kohtusüsteemil, puudub võimekus ja sõltumatus inimõiguste rakendamiseks. Teiseks oluliseks takistuseks on asjaolu, et EIÕK ei ole Venemaa õiguskorda tõhusalt integreeritud. Konstitutsioonikohtu praktika ning Venemaa konstitutsioonikohtu seaduse muudatused, mis võimaldavad keelduda EIK otsuste täitmisest, on otseses vastuolus EIÕK artikliga 46, mis sätestab EIK otsuste siduvuse liikmesriikidele ning takistavad EIÕK täitmist Venemaal. Venemaa on ainuke Euroopa Nõukogu liikmesriik, kes on sellise sammu astunud ning selline praktika raskendab veelgi Euroopa Nõukogu ja Venemaa koostööd. Kolmas peamine takistus seisneb selles, et Venemaa ametlik poliitiline retoorika ning Venemaa ühiskondlik arvamus ei toeta inimõigusi ning väärtusi, millel inimõigused põhinevad. Venemaa poliitilises agendas ei ole inimõigused oluline prioriteet. Vastupidiselt, ametlikes sõnavõttudes, poliitilistes dokumentides ning seadusandluses tõlgendatakse inimõigusi kui dekadentliku Lääne amoraalseid leiutisi, mis on Venemaa konteksti sobimatud. Inimõiguste asemel rõhutatakse kõrgeimate väärtustena suveräänsust, riigi julgeolekut, patriotismi ning Venemaa traditsioonilisi (õigeusklikke) väärtusi, mis peaksid konflikti korral prevaleerima inimõiguste kaitse üle. Leidsin ka, et Venemaad iseloomustab õiguslik nihilism, usaldamatus õigussüsteemi ning ka kohtusüsteemi suhtes ja olematu ajalooline kogemus inimõiguste vallas, mistõttu on inimõiguste idee on jäänud võõraks ka suurele osale vene ühiskonnast. Neljandaks oluliseks takistuseks on seadusandlikud muudatused sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ja ühinemisvabaduse valdkonnas, mis on oluliselt piiranud EIÕK rakendamist Venemaal ning vähendanud veelgi kodanikuühiskonna rolli ning võimekust aidata kaasa EIÕK tõhusale rakendamisele Venemaal. Seega, Venemaa institutsioonid, eelkõige kohtud, ei ole sõltumatud ega piisavalt võimekad, et tagada inimõiguste rakendamine kohalikul tasandil. Venemaa seadused: nii õigusaktid konstitutsiooniõiguse kui sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ja ühinemisvabaduse valdkonnas on suunatud EIÕK mõju vähendamisele Venemaal ning suveräänsuse, riikliku julgeoleku, patriotismi ning traditsiooniliste väärtuste rõhutamisele. Venemaa seadusandlus ning ka ametlik poliitiline retoorika keskenduvad inimõiguste pisendamisele, eitamisele ja inimõigustega tegelevate väheste aktivistide ning organisatsioonide õiguste piiramisele ning nende diskrediteerimisele ühiskonna silmis. Sellistes õiguslikes, poliitilistes ja sotsiaalsetes tingimustes ei saa EIÕK tõhusalt rakendada ning Euroopa Nõukogu mõju arengutele Venemaal jääb väga piiratuks. EIÕK rakendamine sõltub riikide tahtest ja valmisolekust endale võetud kohustusi täita. Euroopa Nõukogu ega ükski teine organisatsioon ei saa omada olulist mõju protsessidele riiklikul tasandil, kui riik (eelkõige valitsus) ei ole motiveeritud rahvusvahelisi standardeid järgima ning vastavaid reforme ellu viima. Selleks, et ei satuks ohtu kogu Euroopa Nõukogu süsteemi efektiivsus ja tõsiseltvõetavus, on oluline rakendada olemasolevaid ning arendada välja täiendavaid mehhanisme, mis aitaksid tagada, et Euroopa Nõukogu ei oleks „kaasosaline“ inimõiguste taandarengus oma liikmesriikides. 1 Council of Europe Committee of Ministers, Supervision of the Execution of Judgments and Decisions of the European Court of Human Rights:10th Annual Report of the Committee of Ministers (Strasbourg 2016). accessed 29 November 2017. 2 Anchugov and Gladkov v Venemaa (Apps 11157/04 and 15162/05) EIK, 4.juuli 2013 3 OAO Neftyanaya Kompaniya YUKOS v Venemaa (App 14902/04) EIK, 20. september 2011 ning 31.juuli 2014. 4 Venemaa konstitutsioonikohtu otsus nr. 12-P/2016 (19. aprill 2016) ning Venemaa konstitutsioonikohtu otsus nr. 1-P/2017 (19.jaanuar 2017).In my dissertation I aimed to determine the major obstacles that underlie Russia´s complex relationship with the Council of Europe (CoE) and its standards and hinder compliance with the European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms (ECHR). I used the metaphor of the taming of the shrew when characterizing Russia’s interaction with the normative system of the CoE and the ECtHR. The central conclusion of my research was that “that the taming of the shrew” has not proved overly successful after twenty years of membership in the CoE because of various legal, political and social factors which hamper compliance with the ECHR. In my view the first central obstacle hindering effective compliance with the ECHR is that Russian domestic institutions do not support compliance with international human rights law. Although the Russian Constitution establishes a formal framework for a liberal rule-of-law state, in practice Russian executive power is almost unlimited and other institutions, most importantly the court system, lack the power, ability and will to implement human rights predictably and impartially. The second key obstacle is that the ECHR is not effectively incorporated into the Russian legal order. The status of the ECHR in the Russian domestic legal hierarchy is low and the Constitutional Court does not interpret central civil rights and freedoms in the light of the case law of the ECtHR, particularly in politically sensitive court cases. The legislation amending the law on the Constitutional Court and the refusal of the Constitutional Court to enforce judgments of the ECtHR has demonstrated Russia’s outright rejection of the standards imposed by the ECHR. The third major obstacle obstructing compliance with the ECHR is that the value system cultivated by the Russian government and approved by the practice of the Constitutional Court and the Russian Orthodox Church is not supportive of human rights but instead, traditional values and interests such as Russian sovereignty, state security and patriotism, are emphasized. Reluctance by the state to acknowledge the value of human rights is a clear obstacle to effective compliance with the ECHR. Furthermore, the notion of human rights has remained alien to the majority of the Russian people. In Russia, construal of human rights and their underlying values is strongly influenced by the Russian cultural and historical context, particularly by the Russian Orthodox Church, which rejects the idea of inherent human dignity and criticizes human rights and freedoms as sinful and amoral. Legislative amendments that have rigidly restricted the exercise of the right to freedom of expression, the right to freedom of assembly and the right to freedom of association are the last important obstacle preventing effective compliance with the ECHR. These legislative amendments have strictly limited the impact of the ECHR in Russia. They have deterred Russians from speaking up, posing questions and demanding changes in their country, thus further weakening civil society´s means and motives to demand compliance with international human rights treaties. As a result, rights deriving from the ECHR cannot be properly implemented in Russia. This threatens the effectiveness of the CoE and creates an even greater stumbling block to dialogue between the CoE and Russia. Unless these conditions change, Russia´s effective compliance with the normative system of the CoE is unrealistic. International frameworks do not have transformative power when a country (the government) does not want to belong to the international “club”, to follow its rules and to reform its legal order accordingly. Compliance cannot be enforced from the outside when the idea of human rights is not entrenched in a country, particularly in its legal and political institutions

Viljandi valla lasteaedade lustipidu "Sipsik 60"

https://www.ester.ee/record=b5504614*es

Viirsavi poorivee isotoopkoostisest Lääne-Eestis

http://tartu.ester.ee/record=b2655146~S1*es

Productivity comparison of harvester and excavator harvester example of Iftar Ltd and Lesnik OOO

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekavalTöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse harvesteri ja ekskavaatorharvesteri ehituslikku poolt ning raietehnoloogiat. Teises peatükis, materjalis ja metoodikas, antakse ülevaade uuritud harvesteridest ja ekskavaatorharvesteridest, masinate tootlikkusest, töös uuritud raielankidest ning sellest, kuidas kogu uurimus läbi viidi. Töö kolmandas peatükis antakse ülevaade uurimuse käigus saadud tulemustest ning võrreldakse saadud tulemusi omavahel. Antud töö on valminud kirjanduse allikate põhiselt, autori küsimustiku ja andmete analüüsi põhjal. Andmed koguti ettevõtetelt küsimustiku põhjal. Andmete kogumisel küsiti andmeid metsatööstusmasinate harvesteride ja ekskavaatorite töö teostamisest raielankidel, uuriti mehaanilisi omadusi ja teisi andmeid. Küsimustikus saadud andmeid kasutati hiljem arvutis analüüsides. Materjale ja andmeid koguti kahest ettevõttest, millest üks asub Eestis ning teine Venemaal. Autori arvates saaksid lõputööst kasulikku informatsiooni ja materjali masinate operaatorid, metsamasinate müügiga tegelevad ettevõtted kui ka metsaraie ja maaparandusega tegelevad ettevõtted.The work consists of three chapters. The first chapter describes the constructional side of harvester and excavator, also the harvesting technology. In the second chapter, the material and methods, an overview of studied harvesters and excavators, cutting areas and conducting of this work are given. The third chapter consists of overview of results and comparison of them. Thesis is based on source of literature, questionaire compiled by author and analysis of the information. Information was gathered from companies based on a questionaire. Companies were asked about harvesters’ and excavators’ work in cutting areas, also mechanical information and other data was asked. Information collected by questionaire was later analysed. Data was collected from companies, whom which one was located in Estonia and the other in Russia. Author has an opinion that machine operators, forest machinery selling companies and cutting or reclamation companies could benefit from this thesis by receiving useful information

Kriminaalmenetluse lõpetamine alaealise suhtes kriminaalmenetlusseadustiku § 201, § 202 ja § 203` alusel

http://tartu.ester.ee/record=b2657042~S

Office development and facility management Pronksi 12 Tallinn

Magistritöö Kinnisvara planeerimise õppekavalBüroopindade nõudlus ja pakkumus on suurenenud võrreldes majanduslanguse aegse olukorraga. Teema on vägagi aktuaalne, kuna Tallinna linnapildis on üha enam näha kõrgumas uusi büroohooneid, mida ehitatakse erasektori poolt ning ka avaliku sektori tellimusel. Olen antud teema valinud, kuna ise puutun igapäevaselt kokku büroopindade arendamisega avalikus sektoris, töötades Riigi Kinnisvara ASis kinnisvara arenduste projektijuhina. Magistritöö eesmärgiks on võrrelda kinnisvara korrashoiu kulusid Pronksi 12 hoonel enne ja pärast rekonstrueerimist ning rendihinda turul pakutavate büroopindade rendihindadega. Uurimistöös soovitakse leida vastus küsimusele, kas hoone rekonstrueerimine mõjutas oluliselt kinnisvara korrashoiu kulusid. Võrreldes majanduslanguse aastatega on Tallinna kesklinnas oluliselt tõusnud bürookinnisvara segmendis pakkumuste ja nõudluste tasakaal. Viimastel aastatel on juurde arendatud hulganisti uut bürookinnisvara. Uueks trendiks turul on büroopinna müük ehk võimalus rentimise asemel osta büroopind. Riigi Kinnisvara AS arendas Pronksi 12 hoonest kaasaegse büroohoone, kus on kasutatud avatud kontori põhimõtet. Projekt oli väga edukas, kuna suudeti ellu viia planeeritud kuludest märksa soodsamalt. Ärihoonete võrdlus näitab, et Riigi Kinnisvara AS suudab pakkuda võrreldes erasektoriga soodsamat rendihinda. Järeldusena võib öelda, et Pronksi 12 kinnisvara korrashoiu kulud on tõusnud tehnohoolduse ja heakorra teenuse lõikes. Tehnohoolduse kulu on tõusnud kulu 0,1 eurot/m2 kohta kuus, mis on väga väike tõus. Kuna hoones puudus enne ventilatsioon ja jahutus, siis selline väike hoolduskulu tõus on igati mõistetav. Heakorra teenuse hind on tõusnud 0,2 eurot/m2 kohta kuus. Autori hinnangul on heakorra teenuse hinnatõus tingitud eelkõige miinimumpalga tõusust. Hoonesse tellitava teenuse sisu on sama võrreldes varasema perioodiga. Oluliselt on langenud tarbimisteenuste kulu võrreldes 2014 aastaga. Osaliselt on see tingitud asjaolust, et hoones on 30% vakantsi, kuid kindlasti annab kokkuhoidu ka rekonstrueeritud küttesüsteem ning uued aknad. Magistritöö autori hinnangul hoone rekonstrueerimine ei ole oluliselt mõjutanud kinnisvara korrashoiu kulusid.The demand and supply of office space has increased in comparison to the situation during the recession. The topic is very actual due to Tallinn seeing new and new office buildings being constructed both by the private and the public sector. I have chosen this topic having been daily involved in developing office spaces for the public sector by working as a real estate development manager for the Riigi Kinnisvara AS. The aim of this master’s thesis is to compare the cost of real estate maintenance for the Pronksi 12 building before and after its reconstruction, while also comparing the current rent price with the rent prices offered on the rental market. The research aims to find the question to whether the reconstruction of the building had a significant impact on the costs of maintaining the property. Compared to the time of the recession, the supply and demand for office space in the city centre of Tallinn has raised. In last years, plenty of office space has been developed. The new trend on the market is to sell the office space instead of renting it out. Riigi Kinnisvara AS developed the Pronksi 12 building to be a modern open office. The project was a success due to it being developed with less cost than planned. The comparison of office buildings shows that Riigi Kinnisvara AS is able to offer a cheaper rent price compared to the private sector. The conclusion is that the maintenance costs of the Pronksi 12 property have raised in terms of techno maintenance and maintenance services. The techno maintenance cost has risen by 0,1 euros/m2 per month that is a very small gain. Due to the building having no ventilation or cooling before, the increase in cost is understandable. The price of the maintenance service has risen by 0,2 euros/m2 per month. The author estimates that the increase in the maintenance service cost is mainly due to the increase in minimum wage. The services ordered for the building are the same than those ordered in 2014. Partially this is also due to a 30% vacancy rate, but savings are definitely provided by the reconstructed heating system and new windows. The author of the master’s thesis thinks that the reconstruction of the building has not significantly affected the maintenance costs of the real estate

Alkoholiga seotud kogemused teismeliste eluilmas

http://www.ester.ee/record=b4579805*es

Sotsiaalmeedia roll vägivaldse käitumise kujundajana Pärnu kolme kooli 7. - 9. klasside noorte seas Facebook ja Ask.fm näitel

http://www.ester.ee/record=b4426090~S1*es