III kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013

Sookurg (Grus grus L.) on Euraasia parasvöötmes laialdaselt levinud liik, kuid kelle levila ja arvukus ning seisund tervikuna on pidevalt muutunud (Blotzheim et al. 1973, Cramp, Simmons 1980, Prange 1989, 1994, 1999, 2001 jt). Liigi levila oli kõige enam ahenenud ning olukord kõige kriitilisem 20. sajandi keskpaiku. Pärast seda on kunagine areaal hakanud küll taastuma, kuid ei ole veel jõudnud endiste piirideni. Eestis on sookurg põlisasukas, kes esineb kogu maal nii pesitseja kui ka läbirändajana. Nii nagu enamikus teisteski areaali piirkondades oli liigi arvukus ka meil madalseisus kuni möödunud sajandi kaskpaigani (Kumari 1958) ning on hakanud oluliselt kasvama alles viimastel aastakümnetel (Renno 1993, Nowald et al. 1999, Leito 2001, 2002 jt). Kas, kui pikalt ja millise tempoga levila tihenemine ning arvukuse juurdekasv jätkub, on raske täpsemalt prognoosida. Mõnede tunnuste järgi (kohatine väga tihe asustus ja madal pesitsusedukus) võib siiski arvata, et sarnaste keskkonnatingimuste juures praegune kiire kasvutempo lähiaastatel aeglustub ning arvukus ja asustustihedus stabiliseerub. Kui aga pesitsustingimused peaksid järsult halvenema, siis võib see liigi püsimajäämist meil otseselt ohustada. Problemaatiline, kuid kindlasti arvestamist vajav on sookure arvukuse ja seisundi perspektiiv kliima soojenedes. Huntley (et al. 2008) prognoosmudel kliima soojenemise korral näitab sookure pesitsusareaali väga olulist ahenemist ja ligikaudu 1000 km-st nihet põhja poole käesoleva sajandi lõpuks. Kui see stsenaarium peaks teostuma, siis võib sookurg juba selle sajandi lõpuks muutuda nii meil kui ka globaalselt ohualtiks liigiks. Kuna Eestis pesitseb oluline osa (ligi 8%) Euroopa sookurgedest ning sügisrändel peatub siin ligikaudu 10% Euroopa populatsioonist, siis on sookure kaitsmine meil ka üleeuroopalise (EL) tähtsusega. Õigusaktid, rahvusvahelised lepped ja direktiivid on kaitse korraldamise õiguslikuks aluseks, kuid liigi tegelikuks kaitsmiseks on vaja ka konkreetseid tegevuskavu nii regionaalsel (riikide) kui ka Euroopa tasandil. Et Eestil on tähtis osa läbirändavate (mujal pesitsevate) sookurgede kaitsmisel, siis hõlmab kaitsekorralduskava olulisel määral ka rändeasurkonda. Kaitsekorralduskava on toimingute eelisjärjestamise ja planeeringu koostamise alus. Kava koostamine on kindlasti vajalik, kui kaitsealuse liigi kaitseks seni rakendatud abinõud ei taga liigi säilimist. Sookurg on III kaitsekategooria liik, kelle jaoks eraldi kaitsekorralduskava üldjuhul ei koostata. Kuna sookure seisund on meil praegu hea ja lähiprognoos soodne, siis uue kaitsekorralduskava rakendamine ei ole Eesti tasandil hädavajalik, kuid see on vajalik liigi kui terviku kaitse tagamiseks ning kohustuseks EL ees. Sellest lähtuvalt ongi koostatud sookure kaitsekorralduse jätkukava Eestis aastateks 2009–2013

A framework for habitat monitoring and climate change modelling: construction and validation of the Environmental Stratification of Estonia

Environmental stratifications provide the framework for efficient surveillance and monitoring of biodiversity and ecological resources, as well as modelling exercises. An obstacle for agricultural landscape monitoring in Estonia has been the lack of a framework for the objective selection of monitoring sites. This paper describes the construction and testing of the Environmental Stratification of Estonia (ESE). Principal components analysis was used to select the variables that capture the most amount of variation. Seven climate variables and topography were selected and subsequently subjected to the ISODATA clustering routine in order to produce relatively homogeneous environmental strata. The ESE contains eight strata, which have been described in terms of soil, land cover and climatic parameters. In order to assess the reliability of the stratification procedure for the selection of monitoring sites, the ESE was compared with the previous map of Landscape Regions of Estonia and correlated with five environmental data sets. All correlations were significant. The stratification has therefore already been used to extend the current series of samples in agricultural landscapes into a more statistically robust series of monitoring sites. The potential for applying climate change scenarios to assess the shifts in the strata and associated ecological impacts is also examined.</p

Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering

Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi (RP) maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 4756). Töö on koostatud Keskkonnaametiga kooskõlastatud lähteülesande alusel. Uurimisala kattis Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide maastiku ja rahvusparkide piiridest väljapoole jääva puhvri 500m ulatuses. Töö koosneb käesolevast tekstilisest aruandest ja MapInfo formaadis andmebaasist koos kaardifailidega. Tekstiline osa sisaldab (a) metoodika kirjeldust, (b) määratletud tsoonide üldkirjeldusi ja soovitusi iga väärtusgrupi kohta, (d) analüüsitud kuue perioodi maakatte kaarte ja tsoneeringu kaarte paberil ja (e) lisasid. MapInfo kihtidena on antud põhikaardi baasil tekitatud muutuste kaardifailid koos andmebaasiga (1) Matsalu_teed.TAB, (2) Matsalu_alad.TAB, (3) Matsalu_hooned.TAB, (4) Matsalu_roostik.TAB, (5) Vilsandi_teed.TAB, (6) Vilsandi_alad.TAB, (7) Vilsandi_hooned.TAB, (8) Vilsandi_roostik.TAB. Lisaks on loodud kõiki kihte ja neist tuletatud teemakaarte hõlmav töökeskkond MapInfo jaoks Matsalu rahvuspargi alal 0_Matsalu.WOR ja Vilsandi rahvuspargi alal 0_Vilsandi.WOR. Põhikaardi baasil tekitatud muutuste andmebaasi andmete analüüsimise tulemusel on loodud maastike tsoneeringu kaardikihid ajaloolise maakatte/maakasutuse alusel (1) Klassid_Matsalu.TAB, (2) 1Klass_Matsalu.TAB, (3) 2Klass_Matsalu.TAB ja (4) Klassid_Vilsandi.TAB, (5) 1Klass_Vilsandi.TAB, (6) 2Klass_Vilsandi.TAB. Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Maastiku väärtustamise aluseks on ajaloolise maakatte/maakasutuse püsivus ja rahvusparkide kaitse-eesmärkidest tulenev rannikumaastike loodus ja kultuuripärandi kaitse. Maakatte/maakasutuse püsivust hinnatakse võrreldes 1944ndateni eksisteerinud talumaastike maakasutusega, mida loetakse nö traditsioonilisteks maastikeks ehk pärandmaastikeks. Lisaks annab antud perioodi maastikumuster ettekujutuse mõlema kaitsealade moodustamise eelsest olukorrast. Matsalu ja Vilsandi rahvusparkide territooriumi kohta ei ole seni koostatud detailset metoodiliselt ühtset maakatte muutuste analüüsi. Loodav andmebaas aitab täpsustada kaitseala tsoneeringut, on suureks abiks kaitsekorralduskava täiendamisele kui ka aitab kaasa tõhusamatele kaitseala valitsemise otsustele ja valitseja poolt antavatele kooskõlastustele. Töö tulemusteks on Vilsandi ja Matsalu rahvusparkide maakatte digitaliseeritud andmebaas, mis kajastab perioodi 1900-2009, maastike tsoneering ajaloolise maakatte muutuste/püsivuse alusel ja soovitused iga väärtusklassi kohta ajaloolise maakasutuse/maakatte väärtusest lähtuvalt. Töö koostamise käigus viidi läbi 3 koosolekut (24.04, 28.07 ja 06.11.2014), mille käigus kokkulepitud seisukohad ja ettepanekud võeti arvesse lõpparuandes. Esimene koosolek toimus lähteülesande täpsustamiseks, teine koosolek tsoonide piiritlemise läbikaalumiseks peale esmase tsoonide variandi valmimist ja kolmas koosolek toimus varem kokkulepitud maastikutsoonide edaspidiseks kaitseks pakutavate piirangute läbiarutamiseks. Aruande koostas Maaria Semm (Eesti Maaülikool). Oma panuse aruande valmimisse andsid Are Kaasik, Kristel Kirsimäe, Aivar Leito, Heinrich Lukk, Kaie Metsaots, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson, Eva-Liis Tuvi (Eesti Maaülikool) ning Jüri Jagomägi, Anne Kokk ja Eva-Lena Sepp (Regio AS).Aruandele viitamine: Semm, M., Tomson, P., Sepp, E-L., Sepp, K. 2014. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.03.2013−30.11.2014). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Matsalu/Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaas. 2014. Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.03.2013−30.11.2014). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2012. a. looduskaitse programmist (projekt nr 4756)

Valgepõsk-lagle Barentsi mere asurkonna mittepesitsusaegsest ökoloogiast

https://www.ester.ee/record=b5461569*es

Factors affecting the flight altitude of migrating waterbirds in Western Estonia

The article examines the effects of weather, temporal factors and distance to coast on the flight altitude of migrating waterbirds in Western Estonia. A laser range finder and marine surveillance radar were used to measure flight altitudes. Visible effects on avian flight altitude due to weather conditions such as wind conditions, visibility and cloud cover were identified. Tailwinds were found to be associated with elevated flight altitude, while reductions in altitude were reportedly due to high wind speed. It was noted that behavioural and physical adaptations to the environment also helped in specific flight altitude selection

The impact of agriculture on autumn staging Eurasian Cranes (Grus grus) in Estonia

This paper explores the relation between the local numbers and distribution of autumn staging Eurasian Cranes (Grus grus Linn.) and agricultural land use during recent decades in Estonia. The analysis is based on the long-term monitoring data of staging cranes and the statistical data of land use in Estonia. We found that great changes in cropping area, as well as in crane numbers have taken place in Estonia since the 1960s. We also found a significant positive correlation between crane numbers and the cropping area of summer wheat, winter wheat, winter rye and all cereals together, and a negative correlation with the area of potatoes. Generally, arable land, particularly that used for growing cereals, has a great influence on the local numbers and distribution of staging cranes. Based on our findings, we predict that changes in the local numbers and distribution of Eurasian Cranes staging during their migration in Estonia and elsewhere will depend on changes in agricultural land use in staging areas, rather than on the size of the breeding population. As about 10 percent of the European Eurasian Crane population stop over in Estonia during the autumn migration, the country has an important role to play in the protection of the species.vo

From northern Europe to Ethiopia : Long-distance migration of Common Cranes (Grus grus)

The majority of Common Cranes (Grus grus) breeding in northern Europe are short- to medium-distance migrants that overwinter in southern Europe, northern Africa, and the Middle East. However, some individuals migrate longer distances to as far as Ethiopia. Using data from 18 satellite-tracked juvenile Common Cranes, we assessed (1) the length and landscape composition of the migratory routes used and (2) the behaviour of neighbouring Finnish and Estonian (500 km apart in the north-south direction) sub-populations. Our results show that Common Cranes mainly use the East European flyway to reach the wintering grounds in Ethiopia, yet some individual cranes may alternatively use the Baltic-Hungarian migration route. Neither duration nor the number of stopovers used influenced the flight distances of the cranes. Further, 7-19 days of refuelling enabled the cranes to cover long flight distances, from 2,420 to 5,110 km in 6-15 days, without the need for settling down at potential stopovers on the route. Contrary to our expectations, the main refuelling sites of the Finnish breeding population were further south (in southern Ukraine) than those of the Estonian population (in Belarus). Despite the longer flight distances, Finnish cranes used three main migration stages, while cranes breeding at more southern sites generally used mainly four stages. Our findings demonstrate that large-sized social migrants such as the Common Crane may have spatially segregated, flexible migration patterns that involve only a few carefully selected stopovers during long-distance migration