Pilliroog ja selle kasutamise võimalused

TäistekstRaamat on ilmunud Interreg IV A projekti Cofreen ja EMÜ maaehituse osakonna ning TTÜ soojustehnika instituudi koostöös 2013 aastal TartusÜhiskonnas on üha enam omaks võetud säästlikkuse põhimõte. Arvestama peaks sellega valdkondades, kus me tarbime taastumatuid ressursse. Mugava, turvalise ja inimsõbrali-ku töö- ja elukeskkonna ehitamisel on võimalik senisest märksa rohkem kasutada loo-duslikke materjale. Otse loodusest saadavad materjalid loovad meile keskkonna, kus saab elada, tundmata muret ehitusmaterjalidest siseruumidesse lenduvate kahjulike ühendite pärast. Teatavasti kulub suurem osa inimeste tarbitavast energiast ehitusmaterjalide tootmi-seks, ehitiste püstitamiseks ning ruumide kütmiseks või jahutamiseks. Loetletud kulutuste minimeerimise võimaluse annab looduslike taastuvate materjalide kasutamine. Lisaks sellele on neid võimalik hankida ehituskoha lähedalt, mistõttu vähe-nevad transpordikulutused ning edeneb regionaalne areng. Kõiki ehitustegevusest üle jäänud looduslikke materjale saab taaskasutada kas hilisema ehitamise käigus või näi-teks kütteks: puidujäätmed või pilliroog. Kõige levinum looduslik ehitusmaterjal on puit, mida on kasutatud juba aastatuhandeid. Viimasel ajal on lisaks puidule aina rohkem hakatud kasutama ka põhku, savi jms mater-jale ning neid kasutades on hoone piirdekonstruktsioonid saadud soojapidavaks ja ruu-mide sisekliima rahuldab ka tundlikumate inimeste nõudmisi. Üheks senini suhteliselt vähe kasutatud ehitusmaterjaliks, mida meilgi looduses palju kasvab, on pilliroog. Valdavalt on Eestis ja mujalgi maailmas rooga kaetud enamasti ka-tuseid, aga nagu sellest kogumikust lugeda võite, saab pilliroogu kasutada märksa laial-dasemalt. Uuringutulemusi arvesse võttes sobib pilliroog ka seinamaterjaliks, soojustamiseks ja kütteks. Viimast valdkonda on uuritud TTÜ soojustehnika instituudis. Tulemused näita-vad, et pilliroo kasutamine koos hakkpuiduga võimaldab soojatootmise hinda alandada. Siingi on osaliselt mängus sama faktor, mis ehitamisel – lähedalt saadud tooraine on odavam ning tarbimiseks ja tootmiseks kulutatakse vähem raha ja ka energiat, sest veo-kulud on väiksemad. Eestis on olemas arvestatavad ressursid ja tootmisvõimalused pilliroo kui ehitusmater-jali laiemaks kasutuselevõtuks. Kvaliteetne elurikas roostik on mosaiikne, vaheldub vee-silmadega ja vana roog ei ladestu paksu kihina. Sellise maastiku püsimise eelduseks on rooväljade perioodiline hooldamine. Ka inimeste jaoks on roogu täiskasvanud ranniku-alad ebameeldivad – ei näe merele ja ei pääse randa kõndima. Rannaalade ja roostike hooldamiseks ette nähtud toetused oleks otstarbekas siduda roo optimaalseks lõikami-seks sobiva ajaga – varakevadega. Seni viiakse suur kogus koristatud roost Eestist välja ja hea materjal jääb kohapeal väärindamata. Samas tuuakse rooplaati meile Ungarist, Hiinast jm. Kirjutatu ei tähenda, et kõik peaksidki nüüd ainult pilliroost ja põhust hakkama maju ehitama. Küll võiks siin kirja pandu anda nii mõtlemisainet kui ka innustada inimesi jul-gemini kasutama loodusest pärinevaid materjale ehituses. Kogumikus antakse ülevaade Interreg IV A projektide Cofreen ning ProNatMat ja Eesti Maaülikooli baasfinantseeritava teadustöö raames maaehituse osakonnas tehtud uuri-mistöödest ja katsete tulemustest ning ka TTÜ soojustehnika instituudis samade projek-tide käigus tehtud uuringutest. Professor Jaan Milja

Combustion tests of reed pellets

EUBCE - European Biomass Conference and Exhibition (poster presentation + proceedings) WienEnergie-Umweltmanagemen

Combined Acute Ozone and Water Stress Alters the Quantitative Relationships between O3 Uptake, Photosynthetic Characteristics and Volatile Emissions in Brassica nigra

Ozone (O3) entry into plant leaves depends on atmospheric O3 concentration, exposure time and openness of stomata. O3 negatively impacts photosynthesis rate (A) and might induce the release of reactive volatile organic compounds (VOCs) that can quench O3, and thereby partly ameliorate O3 stress. Water stress reduces stomatal conductance (gs) and O3 uptake and can affect VOC release and O3 quenching by VOC, but the interactive effects of O3 exposure and water stress, as possibly mediated by VOC, are poorly understood. Well-watered (WW) and water-stressed (WS) Brassica nigra plants were exposed to 250 and 550 ppb O3 for 1 h, and O3 uptake rates, photosynthetic characteristics and VOC emissions were measured through 22 h recovery. The highest O3 uptake was observed in WW plants exposed to 550 ppb O3 with the greatest reduction and poorest recovery of gs and A, and elicitation of lipoxygenase (LOX) pathway volatiles 10 min–1.5 h after exposure indicating cellular damage. Ozone uptake was similar in 250 ppb WW and 550 ppb WS plants and, in both treatments, O3-dependent reduction in photosynthetic characteristics was moderate and fully reversible, and VOC emissions were little affected. Water stress alone did not affect the total amount and composition of VOC emissions. The results indicate that drought ameliorated O3 stress by reducing O3 uptake through stomatal closure and the two stresses operated in an antagonistic manner in B. nigra

Combined acute ozone and water stress alters the quantitative relationships between O₃ uptake, photosynthetic characteristics and volatile emissions in Brassica nigra

Ozone and water stress effects on Brassica nigra volatile organic compounds emission (VOC) and photosynthetic characteristics. VOCs were collected on adsorbent cartridges and analyzed with GC-MS. Ozone exposures were 250 ppb O₃ for well-watered and 550 ppb O₃ for well-watered and water-stressed B. nigra plants.European Commission through European Research Council (advanced grant 322603, SIP-VOL+) and the European Regional Development Fund (Centre of Excellence EcolChange), and from the Estonian Research Council (team grant PRG537) and the Estonian University of Life Sciences (grant P180273PKTT)

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal

vokMTT Viestintä- ja informaatioryhm

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal

vokMTT Viestintä- ja informaatioryhm

Calculation of Photon-Count Number Distributions via Master Equations

Fitting of photon-count number histograms is a way of analysis of fluorescence intensity fluctuations, a successor to fluorescence correlation spectroscopy. First versions of the theory for calculating photon-count number distributions have assumed constant emission intensity by a molecule during a counting time interval. For a long time a question has remained unanswered: to what extent is this assumption violated in experiments? Here we present a theory of photon-count number distributions that takes account of intensity fluctuations during a counting time interval. Theoretical count-number distributions are calculated via a numerical solution of Master equations (ME), which is a set of differential equations describing diffusion, singlet-triplet transitions, and photon emission. Detector afterpulsing and dead-time corrections are also included. The ME-theory is tested by fitting a series of photon-count number histograms corresponding to different lengths of the counting time interval. Compared to the first version of fluorescence intensity multiple distribution analysis theory introduced in 2000, the fit quality is significantly improved. It is discussed how a theory of photon-count number distributions, which assumes constant emission intensity during a counting time interval, may also yield a good fit quality. We argue that the spatial brightness distribution used in calculations of the fit curve is not the true spatial brightness distribution. Instead, a number of dynamic processes, which cause fluorescence intensity fluctuations, are indirectly taken into account via the profile adjustment parameters