Kaheetapiline maksaresektsioon koos maksa poolitamise ja portaalveeni ligeerimisega (ALPPS) – uus meetod jäme- ja pärasoolevähi maksametastaaside ravis

Kolorektaalvähi metastaasid maksas määravad suurema tõenäosusega kui vähi algkolle kasvaja edasise metastaseerumise ja haige elulemuse. Tänapäeval on maksametastaasidega kolorektaalvähi haigete ravi suunatud eelkõige maksametastaaside mõjutamisele. Uus innovaatiline meetod maksametastaaside kirurgilises ravis on mitmeetapiline maksaresektsioon maksa poolitamise ja portaalveeni ligeerimisega, lühendatult ALPPS. Artiklis on kirjeldatud ALPPSi ja selle eeliseid võrreldes seni kasutusel olnud maksametastaaside eemaldamise meetoditega ning esitletud ALPPSi-meetodiga edukalt ravitud maksametastaasidega kolorektaalvähi patsiendi haigusjuhtu

Loomulike tappurrakkude aktiivsuse tsütomeetriline määramine

Loomulikud tappurrakud (ingl natural killers, NK) on loomulikku immuunsust tagavad lümfotsüüdid, mis on võimeli­sed hävitama teisi rakke ilma eelneva immunoloogilisekogemuseta. Täna­päeval on võimalik kasutada NK-rakke immuunteraapia otstarbel. NK-rakkude lüütilist funktsiooni kontrollivad paral­leelselt mitmed retseptorite kompleksid, millest paremini on uuritud KIR (killer cell immunoglobulin-like receptors). NK-rakkude funktsionaalse aktiivsuse määramine on kuni viimase ajani põhi­nenud radioaktiivse kroomi märklaud­rakkudest vabanemise mõõtmisel. Uued meetodid rakkude märgistamiseks ning tsütolüüsi tuvastamiseks võimaldavad NK aktiivsust määrata tsütomeetriliselt laiades piirides ja kombineerida funkt­sionaalse aktiivsuse mõõtmist immuun­fenotüübi analüüsiga, mis aitab vältida radioaktiivse isotoobi kasutamisega seotud ohte ja piiranguid. Eesti Arst 2 008; 87(10):738−74

Lümfoomidest

Erinevate erialade arstide juurde pöörduvad patsiendid ühe või mitme kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemisega. Infektsioonide ja põletike kõrval võib põhjuseks olla lümfoom. Kuna puuduvad spetsiifilised sümptomid, on diagnoosimiseks vaja eemaldada lümfisõlm ja teha selle tsütoloogiline, histoloogiline, immunoloogiline ja molekulaargeneetiline uuring. Lümfoomid on tänapäeval kõige efektiivsemalt ravitavaks kasvajaks, tervistumine sõltub haiguse vormist ja on võimalik kuni 98%-l juhtudest

Tetrasoolium- (MTT) metoodika võimaldab uurida potentsiaalselt aktiivsete ühendite kemosensitiivsust ja -resistentsust

3-(4,5-dimetüültiasool-2-üül)-2,5-difenüültetrasooliumbromiidi (MTT) kolorimeetriline analüüs on viimase paari aastakümne jooksul leidnud laialdast rakendust nii sünteetiliste kui ka looduslike ainete ja ekstraktide vähivastaste omaduste skriinimisel, et hinnata uuritavate ühendite võimalikku antiproliferatiivset ja tsütotoksilist toimet. Lühiülevaates on välja toodud metoodika põhiprintsiibid, analüüsitud selle eeliseid ja piiranguid ning kirjeldatud ka potentsiaalseid rakendusvõimalusi.Eesti Arst 2015; 94(8):472–47

Kaheetapiline maksaresektsioon koos maksa poolitamise ja portaalveeni ligeerimisega (ALPPS) – uus meetod jäme- ja pärasoolevähi maksametastaaside ravis

Kolorektaalvähi metastaasid maksas määravad suurema tõenäosusega kui vähi algkolle kasvaja edasise metastaseerumise ja haige elulemuse. Tänapäeval on maksametastaasidega kolorektaalvähi haigete ravi suunatud eelkõige maksametastaaside mõjutamisele. Uus innovaatiline meetod maksametastaaside kirurgilises ravis on mitmeetapiline maksaresektsioon maksa poolitamise ja portaalveeni ligeerimisega, lühendatult ALPPS. Artiklis on kirjeldatud ALPPSi ja selle eeliseid võrreldes seni kasutusel olnud maksametastaaside eemaldamise meetoditega ning esitletud ALPPSi-meetodiga edukalt ravitud maksametastaasidega kolorektaalvähi patsiendi haigusjuhtu

Juveniilne krooniline müelomonotsütaarne leukeemia

Juveniilne müelomonotsütaarne leukeemia on harva esinev pahaloomuline kasvajaline vereloomekoehaigus, mida esineb sagedamini poistel. Haiguse aluseks on vereloome tüviraku defekt, mis põhjustab granulotsütaarsete ja monotsütaarsete rakuliinide produktsiooni kasvu. Artiklis on käsitletud juveniilse müelomonotsütaarse leukeemia diagnoosimist ja ravivõimalusi ning toodud 3aastase poisi haigusjuhu kirjeldus. Eesti Arst 2004; 83 (6): 399–40

Phenotype-based drug screening reveals association between venetoclax response and differentiation stage in acute myeloid leukemia

Ex vivo drug testing is a promising approach to identify novel treatment strategies for acute myeloid leukemia (AML). However, accurate blast- specific drug responses cannot be measured with homogeneous "add-mix-measure" cell viability assays. In this study, we implemented a flow cytometry-based approach to simultaneously evaluate the ex vivo sensitivity of different cell populations in 34 primary AML samples to seven drugs and 27 rational drug combinations. Our data demonstrate that different cell populations present in AML samples have distinct sensitivity to targeted therapies. Particularly, blast cells of FAB M0/1 AML showed high sensitivity to venetoclax. In contrast, differentiated monocytic cells abundantly present in M4/5 subtypes showed resistance to Bcl-2 inhibition, whereas immature blasts in the same samples were sensitive, highlighting the importance of blast-specific readouts. Accordingly, in the total mononuclear cell fraction the highest BCL2/MCL1 gene expression ratio was observed in M0/1 and the lowest in M4/5 AML. Of the seven tested drugs, venetoclax had the highest blast-specific toxicity, and combining venetoclax with either MEK inhibitor trametinib or JAK inhibitor ruxolitinib effectively targeted all venetoclax-resistant blasts. In conclusion, we show that ex vivo efficacy of targeted agents and particularly Bcl-2 inhibitor venetoclax is influenced by the cell type, and accurate blast-specific drug responses can be assessed with a flow cytometry-based approach.Peer reviewe

The EUTOS long-term survival (ELTS) score is superior to the Sokal score for predicting survival in chronic myeloid leukemia

Prognostic scores support clinicians in selecting risk-adjusted treatments and in comparatively assessing different results. For patients with chronic-phase chronic myeloid leukemia (CML), four baseline prognostic scores are commonly used. Our aim was to compare the prognostic performance of the scores and to arrive at an evidence-based score recommendation. In 2949 patients not involved in any score development, higher hazard ratios and concordance indices in any comparison demonstrated the best discrimination of long-term survival with the ELTS score. In a second step, of 5154 patients analyzed to investigate risk group classification differences, 23% (n = 1197) were allocated to high-risk by the Sokal score. Of the 1197 Sokal high-risk patients, 56% were non-high-risk according to the ELTS score and had a significantly more favorable long-term survival prognosis than the 526 high-risk patients according to both scores. The Sokal score identified too many patients as high-risk and relatively few (40%) as low-risk (versus 60% with the ELTS score). Inappropriate risk classification jeopardizes optimal treatment selection. The ELTS score outperformed the Sokal score, the Euro, and the EUTOS score regarding risk group discrimination. The recent recommendation of the European LeukemiaNet for preferred use of the ELTS score was supported with significant statistical evidence.Peer reviewe

Use of murine L1210 and P388 lymphocytic leukemia cells in cytotoxic studies of flavonoids

In studies of antileukemic properties of flavonoids two murine cellular systems (L1210 and P388) are widely used beside the various established human leukemia lines. Differently from conventional clinically used chemotherapeutics, P388 cells reveal somewhat lower susceptibility towards plant polyphenolic agents than L1210 cells. Moreover, based on the cytotoxic analysis of different flavonoids, we provide some novel evidence of Burkitt`s lymphoma as a human equivalent of L1210 mouse model, enabling thus the use of L1210 murine model in development of novel antilymphoma drugs proceeding from natural polyphenols. At that, structurally different flavones can be considered as potential lead compounds; however, the most potent flavonoid described so far in B-cell lymphoma cells is the rotenoid deguelin, certainly requiring further in vitro and in vivo investigation

Use of murine L1210 and P388 lymphocytic leukemia cells in cytotoxic studies of flavonoids

In studies of antileukemic properties of flavonoids two murine cellular systems (L1210 and P388) are widely used beside the various established human leukemia lines. Differently from conventional clinically used chemotherapeutics, P388 cells reveal somewhat lower susceptibility towards plant polyphenolic agents than L1210 cells. Moreover, based on the cytotoxic analysis of different flavonoids, we provide some novel evidence of Burkitt`s lymphoma as a human equivalent of L1210 mouse model, enabling thus the use of L1210 murine model in development of novel antilymphoma drugs proceeding from natural polyphenols. At that, structurally different flavones can be considered as potential lead compounds; however, the most potent flavonoid described so far in B-cell lymphoma cells is the rotenoid deguelin, certainly requiring further in vitro and in vivo investigation