Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning teadmiste areng Eesti ala kõrgussuhete kohta 19. sajandil

The Livonian Public Welfare and EconomicSociety and Studies in the Estonian Reliefin the 19th CenturyIt is remarkable that the history of Estonian cartography is at the same time the history of Estonian agriculture, not that of military sciences with which the development of cartography is usually connected in many countries of the world. Military science did have a roll in mapping the western governorates of Russia, i.e., Estonia, Livonia and Courland, but the Estonian, Livonian and Curonian agricultural societies were more important in the early 19th century and its secondhalf.The first detailed hypsographic map in Estonia was completedupon the initiative of the Estonian Agricultural Society in the years 1868–1869 with the purpose of determining the paludified areas in the governorate of Estonia. The Livonian Public Welfare and Economic Society did not want to fall behind its sister organisation.Carl Johann von Seidlitz, owner of the Meeri estate, physician and naturalist, was responsible for the general levelling of Livonia from the part of the Society. He headed the respective commission which determined the main principles of levelling by early 1874 and tasked that the measurements to be taken be more precise than in Estonia. They did achieve that purpose, although the work was prolonged andfinancially exhausting for the Society

Validation of Sentinel-3 altimetry data on the near coastal area of West-Estonia

Magistritöö Geodeesia ja maakorralduse õppekavalMagistritöö eesmärgiks on satelliitide Sentinel-3A ja Sentinel-3B altimeetria andmete valideerimine Lääne-Eesti rannikulähedastel aladel GNSS mõõtmiste ning veemõõdujaama andmete abil. Töö eesmärgi täitmiseks on Eesti Maaülikooli õppejõudude Aive Liibusk ja Kristina Türk poolt teostatud välimõõtmised Läänemerel ning Dirhami sadamas. Töö autor kogus Sentinel-3A ja Sentinel-3B altimeetria andmed vastavalt juuni 2016 kuni detsember 2018 (Sentinel-3A) ja detsember 2018 kuni märts 2019 (Sentinel-3B) ajavahemike kohta. Altimeetria andmete valideerimiseks on nii välimõõtmiste käigus saadud andmed kui ka altimeetria andmed eelnevalt filtreeritud ja puhastatud. Altimeetria ja veemõõdujaama andmete omavaheliseks võrdluseks on GNSS mõõtmisi kasutades leitud kõrguste erinevus Dirhami veemõõdujaama ja valideerimispunktide vahel (ΔGNSS). Samuti on leitud ESTGEOID2017 kõrguslik muutus Dirhami veemõõdujaama ja valideerimispunktide vahel (Δgeoid). Lisaks eelnimetatud paranditele on kõrguste võrdlemise juures arvestatud ka merepinna hetke topograafiaga (ΔHBM-EST). Leitud parandeid kasutades arvutati veetaseme kõrgused valideerimispunktidesse iga valitud ülelennu jaoks. Kõrguste võrdlemise tulemusena leiti, et Sentinel-3A altimeetria andmed on võimalik Läänemere rannikulähedases piirkonnas saada 0,04 ± 0,13 m (SSHA - SSHgeoid) ja 0,04 ± 0,14 m (SSHA – SSHGNSS) täpsusega ning Sentinel-3B andmed 0,13 ± 0,09 m (SSHA - SSHgeoid) ja 0,14 ± 0,09 m (SSHA – SSHGNSS) täpsusega. Sentinel-3B andmete halvem täpsus on tingitud vähesest ülelendude arvust ning valitud ülelendude sattumisest talvisele perioodile, kus segavaks faktoriks on jääkate Läänemerel. Olgugi, et Sentinel-3A puhul saavutati üsna hea täpsus, ei saa öelda, et satelliitaltimeetria abil on võimalik määrata merepinna kõrgus sama täpselt kui veemõõdujaamadega. Küll aga saame öelda, et satelliitaltimeetria abil on merepinna kõrguse määramine ulatuslikum ning soodsam.The aim of this thesis is absolute validation of satellites Sentinel-3A and Sentinel-3B altimetry data on the coastal area of West-Estonia using the GNSS measurements and tide gauge (TG) data. To complete the task at hand two lectors of Estonian University of Life Sciences Aive Liibusk and Kristina Türk have done measurements on the Baltic sea and the port of Dirhami. In addition there is altimetry data gathered by the author of the thesis of Sentinel-3A and Sentindel-3B. To validate altimetry data GNSS measurements and gathered altimetry data that has been filered and purified before. The comparison of altimetry and tide gauge data is based on the difference between the altitudes found using GNSS measurements between the Dirhami’s TG and the validation points (ΔGNSS). What has also been found is the high change in the EST-GEOID2017 between Dirhami’s TG and validation points(Δgeoid). In addition to the above corrections sea surface topography is also taken into account when comparing heights (ΔHBM-EST). Based on the discovered parameters the water level was calculated into validation points for each pass. Comparing the height measurements it was discovered that Sentinel-3A altimetry data is possible to recieve with the accuracy of 0,04 ± 0,13 (SSHA - SSHgeoid) and 0,04 ± 0,14 (SSHA – SSHGNSS method) and Sentinel-3B data with the accuracy of 0,13 ± 0,09 (SSHA - SSHgeoid method) and 0,14 ± 0,09 (SSHA – SSHGNSS method).Sentinel-3B’s bad accuracy is due to fewer number passes and choosing the passes schedule to be set on the winter period, where the interfering factor is the cover of ice on the Baltic Sea. As it may be, the Sentinel-3A achieved a decent accuracy, we can’t say that using the satellite altimetry it is possible to pinpoint the sea level as accurately as with tide gauges. However we can say that using satellite altimetry we can get a far more extensive and cheaper assessment than using tide gauges

Identification of the Area of Building Rights on the Data of the Building Register and the Estonian Topographic Database

Magistritöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalMaa väärtuse ajakohane teave on riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate jaoks turuhinna määramisel maahalduse kõigis aspektides igapäevaselt vajalik, kuid selleks on vaja usaldusväärset teavet kogu maa kohta, et korraldada regulaarselt maa korralist hindamist ehk masshindamist. Piirkondades, kus turg on aktiivne ja tegemist on kõrgete väärtustasemetega rakendatakse ehitusõiguse mudeli kaudu hindamist ehitusmaa rühma kuuluvatel katastriüksustel. Ehitusmaal ehitusõiguse mudeli järgi hindamiseks on vaja tuvastada katastriüksuse ehitusõiguse pindala, aga seda ei ole üheski andmekogus kajastatud. Saadaolevate andmete hulk ja kvaliteet tagavad hindamise täpsuse. 2022. aasta maa korralise hindamise metoodika väljatöötamise käigus koostati metoodika ehitusõiguse pindala leidmiseks suletud brutopinnana detailplaneeringute ja ehitisregistri andmete alusel lähtudes 2001. aasta maa korralises hindamise metoodikast. Metoodika väljatöötamise käigus analüüsiti töö autori poolt Eesti Topograafia Andmekogu andmete kasutamise võimalusi ehitusõiguse pindala leidmiseks, mis on käesoleva magistritöö teemaks. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised on võimalused ehitusõiguse pindala tuvastamiseks katastriüksusele Eesti topograafia andmekogus olevate andmete alusel võrreldes ehitisregistri andmetega ning millisest andmeallikast saab usaldusväärsemaid suletud brutopinna andmeid või tuleks neid suletud brutopinna leidmiseks kombineerida. Teema on aktuaalne, kuna kaugseire andmete kasutusele võtmine võib tagada andmete ühetaolise kasutamise, selguse ja õigsuse. 2022. aasta korralisel hindamise metoodika osas on otsused tehtud, kuid töös leitud järeldused võivad toetada järgmise (2026. aasta) maa korralise hindamise metoodika arendusi. Eelmisel korralisel hindamisel tuvastati ehitusõigus hooneregistri ja detailplaneeringute info põhjal, kuid ei ole teada, et oleks teostatud sellesarnast uurimust. Andmekogumismeetodina kasutatakse Ehitisregistri ja Eesti topograafia andmekogus olevate andmete väljavõtteid, mis saadi 2021. aasta II poolaastal andmepäringu teel. Digiteeritud detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmed saadi Maa-ametist. Arvuliste näitajate andmeid töödeldi ja analüüsiti programmis Microsoft Excel. Ehitisregistri andmekogus olevaid avalikke andmeid võrreldi Eesti topograafia andmetega, Google Maps veebipõhise kaarditarkvara - ning Maainfo kaardirakenduse infoga. Ehitusõiguse erinevused üksikobjektide tasemel olid katastriüksustel üsna suured. Ehitisregistris andmete kasutatavus ehitusõiguse pindala tuvastamiseks on päris hea ulatudes 99,6%. Parima täpsusklassi suletud brutopinda sai arvutada erinevates versioonides 99- 99,2% valimile. III täpsusklassi valemi järgi suletud brutopinda sai leida 99,2% valimist. IV täpsusklassi valemi järgi sai suletud brutopinda arvutada ainult 33,4% valimile. Suletud brutopinna mahu võrdlemisel oli väiksem II täpsusklassi alusel arvutatud suletud brutopinna maht. Eesti topograafia andmekogus andmete kasutatavus ehitusõiguse pindala tuvastamiseks on vahemikus 96,3-97,5% valimist. Ehitisregistri ja Eesti topograafia Kõrguse M kaudu arvutatud hoonete suletud brutopinna maht on 26% Ehitisregistril väiksem. Eesti topograafia 3D Kõrguse kaudu arvutatud hoonete suletud brutopinna maht on 30% Ehitisregistril väiksem. Ehitisregistri ja Eesti topograafia R Kõrguse kaudu arvutatud hoonete suletud brutopinna maht on 9% Ehitisregistril suurem. Hoonepõhise võrdlemise tulemused on ebaühtlasemad. Töö eesmärk täideti, sest selgitati välja, millised on võimalused ehitusõiguse pindala tuvastamiseks katastriüksusele Eesti topograafia andmekogus olevate lähteandmete alusel ning leiti, et on mõistlik nendes olevat informatsiooni kombineerida Ehitisregistri andmetega. Selgitati välja Ehitisregistris olevate lähteandmete olemasolu ehitusõiguse tuvastamiseks ja suletud brutopinna täpsusklassi arvutamise erinevused. Lisaks saadi teada realiseeritud ja potentsiaalse ehitusõiguse jagamisel katastriüksusele tekkinud probleemidest. Andmete usaldusväärsuse kindlakstegemiseks tuleb teha täiendavaid uuringuid mõlema andmebaasi andmete osas nii objektipõhiste mõõtmistega kui ka objektipõhise dokumentatsiooni andmete võrdlemisel Ehitisregistris olevate andmetega.Current information on the value of land is needed on a daily basis for all aspects of land management when determining the market price for state agencies, local governments and entrepreneurs but it requires reliable information on the whole land in order to conduct regular appraisal or mass appraisal. In areas where the market is active and where value levels are high, evaluation is applied to the cadastral units belonging to the building land group through the building rights model. In order to assess building land according to the building law model, it is necessary to identify the area of building rights of the cadastral unit but this is not reflected in any database. The amount and quality of data available ensure the accuracy of the appraisal. In the course of developing the methodology for the regular appraisal of land in 2022, a method was also prepared for finding the area of building rights as a closed gross area on the basis of detailed plans and data from the Building Register based on the methodology of the regular evaluation of land in 2001. While developing the methodology, the author analyzed the possibilities of using the data from the Estonian Topographic Database to find the area of building rights as the subject of this master's thesis. The aim of the master's thesis was to find out what the possibilities of mapping the area of building rights to a cadastral unit on the basis of data in the Estonian Topographic Database are when compared to the data of the Building Register and obtaining more reliable closed area data or combining them to find closed gross area. The issue is relevant because the introduction of remote sensing data can ensure uniform use, clarity and accuracy of the data. Decisions have been taken on the methodology for the 2022 regular appraisal while the conclusions of the thesis may support the development of the methodology for the next (2026) regular appraisal. During the previous regular appraisal, the building right was identified on the basis of information from the Building Register and detailed plans but a similar study is not known to have been carried out. Extracts of data from the Building Register and the Estonian Topographic Database which were obtained in the second half of 2021 by means of a data request are used as the data collection method. data on digitized detailed plans and design conditions were obtained from the Land Board. Numerical data were processed and analyzed in Microsoft Excel. The public data in the Building Register database were compared with the data of the Estonian Topographic, the information of the Google Maps webbased map software and the Maainfo map application. The differences in building rights at the level of individual objects were quite large among cadastral units. The usability of data in the Building Register to identify the area of building rights is quite good, reaching to 99.6%. The closed gross area of the best accuracy class could be calculated in different versions for 99-99.2% of the sample. According to the accuracy class III formula, 99.2% of the sample could be found in the closed area. According to the accuracy class IV formula, the closed gross area could be calculated for only 33.4% of the sample. When comparing the volume of closed gross area, the volume of closed gross area calculated on the basis of accuracy class II was smaller. The usability of data in the Estonian Topographic Database for determining the area of building rights is in the range of 96.3-97.5% of the sample. The volume of the closed gross area of buildings calculated through the Building Register and the Estonian Topographic Height M is 26% smaller in the Building Register. Estonian Topographic 3D Height of the closed gross area of buildings calculated through height is 30% smaller in the Building Register. The volume of the closed gross area of buildings calculated through the Building Register and the Estonian Topographic R Height is 9% higher in the Building Register. The results of the building based comparison are more inconsistent. The aim of the work was achieved since it was found out what the possibilities are to establish the area of building rights for the cadastral unit on the basis of the source data in the Estonian Topographic Database and it was considered reasonable to combine the information with the Building Register. The existence of the source data in the Building Register for the identification of the building rights and the differences in the calculation of the accuracy class of the closed gross area were determined. In addition, the problems encountered in allocating realized and potential building rights to the cadastral unit became known. In order to determine the reliability of the data, additional research must be performed as on the data of both databases with objectbased measurements as well as when comparing the data of the objectbased documentation with the data in the Building Register

Checking the stability of Audru GNSS base station with ground deformations determined by InSAR remote sensing

Magistritöö Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalTänapäeval kasutatakse üha enam suuremate maa-alade parameetrite uurimiseks kaugseiret. Seoses kaugseire meetodite rohkem kasutusele võtmisega on aktuaalne uurida, kas selliseid meetodeid on optimaalne kasutada ka väiksema mastaabiga alade juures. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on kontrollida Eestis Audru GNSS püsijaama stabiilsust interferomeetrilise tehisavaradari (InSAR) kaugseire meetodi abil määrates maapinna deformatsioone selle ümbruses. Eesmärgi saavutamiseks on hangitud satelliitradari Sentinel-1 poolt loodud maapinna kujutisi aastatel 2015-2021 ning neid interferomeetriliselt (InSAR meetodil) töödeldud. Referentspinnana on kasutatud 2015. aasta 13. jaanuari Pärnu maakonna kujutist, mille suhtes on arvutatud maapinna nihked ülejäänud kujutiste põhjal. Tulemusena on saadud maapinna deformatsioonid Pärnu maakonnas ning Audru GNSS püsijaama ümbruses. Kasutades programmi SNAP on aastate kaupa visualiseeritud keskmiste nihete kaardid Pärnu maakonnas ning arvutatud statistilised näitajad nihete kohta Audru GNSS püsijaama ümbruses. Statistiliste näitajatena on arvutatud nihete aritmeetiline keskmine, minimum, maksimum ning standardhälve. Aastate kaupa on koostatud ka aegrea graafikud nihete ning koherentsuse näitaja kohta. Saavutatud tulemuste põhjal võib väita, et uuritud aastatel on Pärnu maakonnas toimunud pigem maapinna vajumine, eriti uuritava ala keskosas. Maapinna kerkimine on esinenud looduskaitsealadel ning rannikualadel. Nihked on olnud vahemikus -15,8 cm kuni +9 cm. Audru püsijaama ümbruses on maapinna liikumine olnud üsna stabiilne (nihked vahemikus -3 ja -4 cm), v.a. 2017. ja 2019. aastal. Aritmeetilised keskmised on antud aastatel olnud vastavalt -1,5 cm ja -6,9 cm. Kokkuvõtes saab öelda, et Audru GNSS püsijaama ümbruses on maapind üsna stabiilne. Suuremad varieeruvused on esinenud ainult aastatel 2015 ja 2019. Koherentsusnäitajatest võib järeldada, et suures osas on näitaja kehvem olnud talvel, kesksuvel ning sügisel. Selle põhjuseks võivad olla atmosfäärist tingitud vead, näiteks talvel ja sügisel on suurem niiskus. Samuti võivad tulemused olla mõjutatud taimkatte kasvust (kesksuvel). Paremate tulemute saavutamiseks oleks võimalik töödeldud piltide arvu suurendada ning ajalist jaotust vähendada või kasutada satelliitpiltide töötlemiseks püsipeegeldajate meetodit.Today, remote sensing is increasingly used to study the parameters of larger land areas. With the increasing use of remote sensing methods, it is important to examine whether it is optimal to use such methods in smaller areas as well. The aim of this master's thesis is to check the stability of the Audru GNSS permanent station in Estonia by using the Interferometric synthetic-aperture radar (InSAR) remote sensing method by determining the deformations of the ground around it. To achieve this goal, ground images created by satellite radar Sentinel-1 in 2015-2021 have been obtained and processed interferometrically (InSAR method). The image of Pärnu County of 13 January 2015 has been used as the reference surface, for which the ground displacements have been calculated on the basis of the remaining images. As a result, ground deformations have been obtained in Pärnu County and around the Audru GNSS fixed station. Using the SNAP program, maps of average displacements in Pärnu county have been visualized by years, and statistical indicators of displacements around the Audru GNSS fixed station have been calculated. The arithmetic mean, minimum, maximum and standard deviation of displacements have been calculated as statistical indicators. Time series graphs for the deformations and the coherence indicator have also been compiled. Based on the results, it can be stated that in the studied years there has rather been a subsidence of the ground in Pärnu county, especially in the central part of the studied area. Ground uplift has occurred in nature reserves and coastal areas. The displacements have been between -15.8 cm and +9 cm. In the vicinity of the Audru station, the movement has been quite stable (displacements between -3 and -4 cm), except for 2017 and 2019. The arithmetic means have been -1.5 cm and -6.9 cm, respectively. In conclusion, it can be said that the ground around the Audru GNSS fixed station is quite stable. Larger variations have occurred only in 2015 and 2019. It can be concluded from the coherence indicators that to a large extent the indicator has been worse in winter, mid-summer and fall. This may be due to atmospheric errors, such as higher humidity in winter and fall. The results may also be affected by vegetation growth (mid-summer). For better results, it would be possible to increase the number of processed images and reduce the time distribution, or to use the method of persistent scatterers to process satellite images

Professor Leo Schotter 100

Eesti Arst 2017; 96(3):18

Geographical Information System In Estonian Government Agencies

Magistritöö Keskkonnakorraldus ja -poliitika õppekavalMagistritöö eesmärgiks on välja selgitada geograafliste infosüsteemide kasutusvõimalused ning olulisus Eesti riigiametites. Selleks, et uurimiseesmärki täita on püsitatud viis uurimisküsimust: 1) Milliste toimingute jaoks kasutatakse riigiametites geograafilist infosüsteemi (GIS)? 2) Milliseid ruumiandmeid kasutatakse Eesti riigiametites? 3) Milliseid ruumiandmeid luuakse riigiametites ning kuidas on need andmed teistele riigiametitele kättesaadavad? 4) Milliseid probleeme esineb riigiametites GIS-i kasutamisel? 5) Mille jaoks plaanivad riigiametid GIS-i veel kasutama hakata? Käesolevas töös olid vaatluse all 22 Eesti riigiametit: Haridus- ja noorteamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitseressursside amet, Keeleamet, Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Maa-amet, Maksu- ja tolliamet, Muinsuskaitseamet, Patendiamet, Politsei- ja piirivalveamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, Päästeamet, Ravimiamet, Riigi infosüsteemi amet, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Transpordiamet, Välisluureamet. Riigiametid on määratud Vabariigi Valitsuse seaduses ning Eesti.ee lehel „Riigiametid“. Andmete kogumiseks koostati ankeetküsitlus, et välja selgitada mis otstarbeks erinevad riigiametid GIS-i kasutavad, kuidas ametid loovad, haldavad ja kasutavad ruumiandmeid ning sh ka milliseid ruumiandmeteenuseid nad osutavad. Lisaks sooviti välja selgitada milliseid on riigiameti ootused ja takistused seoses GIS-iga ning kuidas see muudab asutuse tööd tulemuslikumaks. Küsimustiku koostamisel töötati läbi erinevad õigusakte, et välja selgitada, millised seadusest tulenevad kohustused on erinevatel riigiametitel seoses ruumiandmete loomise, haldamise ja jagamisega, näiteks kasutati ruumiandmeseadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja riigiametite põhimääruseid. Ankeetküsitlusele vastas 22-st riigiametist 12, mis oli ka osaliselt oodatav tulemus, kuna kõik riigiametid ei tegele igapäevaselt GIS-ga, Kahjuks küsimustikule jättis vastamata ka amet, kellel on kohustus ruumiandmeid luua. Eesti riigiametites kasutatakse GIS-i peamiselt ruumiandmete visualiseerimiseks, kogumiseks uuendamiseks ja haldamiseks. Samuti kasutatakse riigiametites GIS-i ruumianalüüsiks ja erinevateks päringuteks. Üllatav tulemus oli, et ruumiandme päringuid tehakse ankeetküsitluse järgi vähem, kui visualiseeritakse kaarte. GIS-i kasutamise peamiseks probleemiks on, töötajate ebapiisavad ja ebavõrded teadmised GIS-i valdkonnas ja riigiametite väike ressurss nii töötajate koolitamiseks, kui GIS-programmide litsentsideks. Käesolevat teemat on võimalik veel laialdasemalt edasi uurida. Töös on käsitletud ainult Eesti riigiametid, tegelikult kasutavad ruumiandmeid ka teised riigiasutused. Lisaks on võimalik tööd edasi uurida, kui võrrelda töö tulemusi teiste Euroopa Liidu riikidega.The aim of the master’s thesis is to identify the usage of geographic information systems as well as their importance in Estonian Government Agencies. In order to meet the aims, five research questions were formulated: 1) What are the operations for which geographic information systems are used (GIS)?; 2) What spatial information is being used in Estonian Government Agencies?; 3) What spatial information are being created by Estonian Government Agencies and to what extent are they available for other Government Agencies; 4) What problems occur using GIS in Government Agencies?; 5) What are Government Agencies planning to use GIS for in the future? In the current thesis, 22 Estonian Government Agencies were examined: Education and Youth Board, Estonian Internal Security Service, Defence Resources Agency, Language Board, Environmental Board, Estonian Competition Authority, Land Board, Estonian Tax and Customs Board, National Heritage Board, Estonian Patent Office, Police and Border Guard Board, Agriculture and Food Board, Agricultural Registers and Information Board, Estonian Rescue Board, State Agency of Medicines, Estonian Information System Authority, Social Insurance Board, Statistics Estonia, Consumer Protection and Technical Regulatory Authority, Health Board, Transport Administration, Estonian Foreign Intelligence Service. A survey was prepared for data collection to identify the purposes for which the Government Agencies use GIS, how the Agencies create, manage, and use spatial information as well as which spatial information services they provide. In addition, what are the expectations and obstacles of using GIS and how GIS influences the Agencies’ work to be more effective. To conduct the survey various legislative acts were analysed to determine which legally binding obligations do Government Agencies have in relation with creating, managing and sharing spatial information; for example, spatial information act, Government of the Republic Act and the statutes for Government Agencies. The survey was completed by 12 Government Agencies out of 22, which was partly expected because all Government Agencies do not use GIS every day. Unfortunately, the Agency which is responsible for creating spatial information also did not take the survey. In Estonian Government Agencies, GIS is mainly used to visualise, collect, renew, and manage spatial information. In addition, GIS is used to do spatial analysis and various queries. It was surprising that spatial data inquiries are made less than the visualisation of maps, according to the survey. The main problems of using GIS were insufficient and uneven knowledge of GIS, and insufficient resources to train the employees as well as for GIS licenses. Further research can be done on the topic. In the current thesis, only Estonian Government Agencies are researched; in fact, spatial information is used by other Government Establishments as well. Further research could also be done comparing these results to other counties of the European Union

Changes in land use near Tartu on the examples of Haaslava, Tähtvere and Ülenurme municipalities comparing years 2005 and 2016

Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekavalMaakasutuse muutumine linnaäärsetel aladel on päevakohane teema maailmas, Euroopas ja ka Eesti suuremate linnade lähialadel. Linnapiiri nihkumine, linlike tunnuste ülekandumine varasematesse põllumajanduslikesse piirkondadesse, maaressurssi ebaefektiivne kasutamine ja inimeste elama asumine linna lähialadele on teemad, millega kaasnevad probleemid ja millega tuleb seetõttu tegeleda. Magistritöö eesmärk on kirjeldada Eesti topograafia andmekogu andmete alusel maakasutuse muutuseid Tartu linna ümbruses Haaslava, Tähtvere ja Ülenurme valla näitel võrreldes aastaid 2005 ja 2016. Käesolevas magistritöös on uuritud Haaslava, Tähtvere ja Ülenurme valdade maakasutust nende endistes, haldusreformile eelnenud piirides. Magistritöös kasutatud andmed pärinevad Eesti topograafia andmekogust ning Statistikaameti kodulehelt. Tabelid ja graafikud koostati MSO arvutusprogrammiga Excel, Asukohakaardid loodi programmiga ArcGIS. Magistritöös selgitati välja Haaslava, Tähtvere ja Ülenurme valdade kõlvikuline jagunemine Eesti topograafia andmebaasi andmete alusel aastatel 2005 ja 2016. Lisaks on uuritud, kas Tartu linna lähedus on avaldanud mõju maakasutuse muutustele ja kas teede lähedus on avaldanud mõju maakasutuse muutumisel kõlvikuks õu. Selgus, et suur osa maakasutuse muudatusi on toimunud Tartu linna läheduses ning muudatuste arv vähenes linnapiirist kaugemal. Kõlvikuga õu tehti muudatusi enim teest kuni 100 meetri kaugusel. Käesolevast magistritööst saab teavet endiste Haaslava, Tähtvere ja Ülenurme valla maakasutuse ja selle muutuste kohta. See infot on vajalik maakasutuse planeerimisel ja üldplaneeringu koostamisel. Töö tulemusi saab kasutada ka järgnevates maakasutust käsitlevates uurimustes. Näiteks on võimalik käesolevaid andmeid võrrelda sama territooriumi järgmiste perioodide andmetega või siis viia läbi sarnane uuring teistes piirkondades ja võrrelda teiste piirkondade tulemusi käesoleva töö tulemustega.Land use change in urban areas is a topical issue in the world, in Europe and in the proximity areas of the larger cities of Estonia as well. The displacement of the city border, the transfer of trace elements to former agricultural areas, the inefficient use of land resources, and the human settlement near in the city are issues that are subject to problems and therefore need to be dealt with. The purpose of the master thesis is to describe the changes in land use in the vicinity of Tartu, in the example of Haaslava, Tähtvere and Ülenurme municipalities in comparison with years 2005 and 2016. This master's thesis studies the land use of Haaslava, Tähtvere and Ülenurme rural municipalities in their former administrative borders before reform. The data used in the master's thesis comes from the Estonian topography database and the website of Statistics Estonia. Tables and charts were created, MSO compiled Excel, location maps were created with ArcGIS. The master thesis explains the land use of the Haaslava, Tähtvere and Ülenurme municipalities according to the data of the Estonian topography database in 2005 and 2016. It has also been investigated whether the proximity of Tartu has influenced land use change and whether the proximity of roads has had an impact on the development of land use into a suitable yard. It turned out that much of the land use change has taken place in the vicinity of Tartu, and the number of changes has fallen far beyond the city limits. The changes with "yard" were mostly made up to 100 meters from the road. This master thesis provides information on land use and changes in the former Haaslava, Tähtvere and Ülenurme municipalities This information is necessary for land use planning and preparation of the comprehensive plan. The results of the work can also be used in subsequent land use surveys. For example, it is possible to compare these data with data from subsequent periods in the same territory or to conduct a similar study in other regions and compare the results of other regions with the results of this work

Tartu rohealade ökoloogiline sidusus ja tugi elurikkusele

Maakasutuse muutused koos linnastumisega ohustavad elurikkust ja erinevate ökosüsteemide püsimist. Praegused linnade rohealad ei ole kavandatud eesmärgiga soodustada bioloogilist mitmekesisust, kuid õigete teaduspõhiste võtete ja planeerimisega on võimalik olukorda parandada. Magistritöös analüüsin Tartu linna elurikkuse ruumilist sidusust ja uurin viie kesklinna pargi elurikkuse seisundit. Leidsin, et Tartu rohealad ei ole suures osas sidusad ja elurikkuse tuumalad ei ole omavahel hästi ühendatud. Selle parandamiseks tuleks hoida olemasolevaid rohealasid, planeerida uusi rohekoridore ja vähendada linna laienemist ümbritsevate ökosüsteemide arvelt. Soontaimede liigirikkus parkide skaalal oli üsna kõrge, kuid väikeseskaalaline mitmekesisus oli väike ning kodumaiseid õitsvaid taimi leidus vähe. Nii tolmeldajate kui ka ämblike liigirikkus ja isendite arv oli väike. Liigirühmade seisundi soodustamiseks peab Tartu kesklinna parke muutma maastikuliselt mitmekesisemaks: suurendama alustaimestiku ja põõsarinde liigirikkust, vähendama vähemkäidavatel aladel niitmiskoormust ning kasutama haljastuses ka kodumaiseid niidutaimi. Lisaks on oluline roll linnaelanike teavitustööl, et parkide külastajad oleksid teadlikumad elurikkusest ja selle soodustamisest ning võtaksid muudatusi vastu positiivse meelega

Real-time Wildfire Simulation

Käesolevas bakalaureusetöös antakse ülevaade metsatulekahjude tekke, tule leviku ja tüüpide kohta. Nende andmete põhjal implementeeritakse mängumootoris Unity metsatulekahju simulatsioon, mis näitab reaalajas tule levikut, arvestades erinevaid tegureid nagu näiteks materjali niiskus, temperatuur, maastiku tõus ja langus ning tuule kiirus. Simulatsiooni sisendiks on kasutajal võimalik sisestada laserskanneerimise ja satelliitfoto andmed, mille põhjal genereeritakse vastav maastik. Samuti võimaldab programm erinevaid maastikke genereerida protseduuriliselt. Rakendust edasi arendades saab sellest teha näiteks õpetliku mängu, mis näitaks, millist ohtu metsatulekahju kujutab. Samuti sobiks see ka reaalsete olukordade läbimängimiseks ning tuletõrjujate väljaõppeks ja aitaks koostada paremaid plaane metsatulekahjude avastamiseks ja kustutamiseks.This bachelor thesis gives an overview of different wildfire types, causes of ignition and spreading. All this data will be used for making a simulation in Unity game engine that can show the spreading of wildfire in real-time depending on humidity, temperature, landscape and wind speed. User can input laser measuring data images and satellite photo to generate real landscape. The simulation can also procedurally generate random landscape. In case of further development, it can be used as instructive game to illustrate how big of a threat wildfire can be. With sufficient improvements it can be used for making better plans for real-life situations to detect and extinguish forest fires