Chaneldiori romaani "Kontrolli alt väljas" dekonstruktsioon transgressiivse poeetika kontekstis

Bakalaureusetöö teemaks on transgressiivse kirjanduse dekonstrueerimine, mis toimub Chaneldiori romaani „Kontrolli alt väljas“ (2008) näitel. Töös seostatakse dekonstruktiivne kriitiline lugemis- ja analüüsimeetod transgressiivse kirjanduse žanriga. Teemavaliku olulisus seisneb selles, et transgressiivse kirjanduse kohta on eesti kirjanduskriitikas vähe kirjutatud ja see žanr on ka üsna uus ning nii ühiskonnas kui ka kirjandusteaduses päevakajaliseks teemaks. Eesmärgiks on valgust heita transgressiivse kirjanduse olemusele ning teha seda just dekonstruktsiooni meetodit kasutades

Differance’i avanemisest teises Jacques Derrida filosoofia

http://tartu.ester.ee/record=b2657620~S1*es

M-äng Mati Undi loomingus

Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida, mida tähendab sõnakujund “m-äng” Mati Undi 1970. aastate algupoole loomingus. See on väljend, millega on võimalik mõtestada Undi tolle aja tekste, kuna nimetatud aega võib näha kui Undi üleminekuperioodi. Autorina liikus ta modernismist postmodernismi, seega tema teosed jäävad nii-öelda piiri peale, neis on segunenud modernistlikud ja postmodernistlikud jooned, ka äng ja mäng. Unt katsetas erinevate kirjandusvõtetega ning hakkas 1970. aastatel osasid oma teoseid umber kirjutama. See on oluline mängu element, mis avaldus ka siinses töös vaadeldavates tekstides. Teosest teosesse liiguvad Undile olulised motiivid ja stiilivõtted, mida ta üha uuesti ümber kirjutas ja taas lõi ning nii peegeldavad tema tekstid üksteist.https://www.ester.ee/record=b5250569*es

Prantsuse strukturalismi ja poststrukturalismi retseptsioon eesti esseistikas ja kriitikas

http://www.ester.ee/record=b4052999~S1*es

Luc Ferry teose "A brief history of thought" kahe peatüki tõlge ja selle analüüs

Käesoleva magistritöö sisuks on prantsuse filosoofi Luc Ferry teose „A Brief History of Thought: A Philosophical Guide to Living” kahe peatüki tõlge ja selle analüüs tõlketeoreetiliste põhjendustega. Magistritöö mahupiirangu tõttu ei sisalda tõlge tervet kolmandat peatükki, vaid esimesi alapeatükke sellest. Kuues peatükk on tõlgitud aga täies mahus.http://www.ester.ee/record=b4605495*es

Naistegelased Piret SG loomingus

Bakalaureusetöö analüüsib Piret SG tekstides esinevaid naisi ja tõlgendab neid vastavalt tänapäevasele sotsiaalsele olukorrale ja tavadele. Naisküsimust avatakse bakalaureusetöös feministliku kirjanduskriitika abil, günokriitilisest vaatepunktist. Et Piret SG naistegelaste olemust mõjutas tugevasti neid ümbritsev keskkond, käsitletakse töö raames külarealistliku näitekirjanduse ja Piret SG loomingu vahelisi seoseid, samuti käsitleb töö emadust Piret SG loomingus kui naisreaalsuse ja naiskogemuse aspekti

Riigi sümboli otsingu analüüs

http://www.ester.ee/record=b4412678~S1*es

Otsus kui hereesia

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Oma dissertatsioonis keskendun otsuse (ingl. decision, pr. décision, sks. Entscheidung) mõistele. Väitekirjas näitan, et on võimalik ja mõttekas kõnelda kahest teineteisega küll mitmes mõttes seotud, kuid seejuures omavahel siiski põhimõtteliselt ja radikaalselt erinevast otsusekäsitusest. Ühte neist käsitusist, mida uurimuses on nimetatud traditsiooniliseks ja domineerivaks, nähakse pärinevat Aristoteleselt, teist, mida uurimuses nimetatakse selle traditsioonilise käsituse suhtes hereetiliseks (ketserlikuks), Jacques Derrida töödest. Esmalt visandan oma väitekirjas Aristotelese otsusekäsituse, eritlen ja tõlgendan sellega seotud raskuspunkte ning toon välja eeldused ja mõisted – nagu vabatahtlik(kus) (hekôn), püsiv loomuseadumus (hexis), voorus (aretê), mõistuslik kaalutlus (bouleusis) jne. –, millele see otsusekäsitus põhineb. Seejärel võtan vaatluse alla Jacques Derrida otsusekäsituse, näidates detailselt, et see käsitus mitte ainult – sest ta teeb muuhulgas ka seda! – ei problematiseeri ega radikaliseeri Aristotelese käsituse mitmeid aluseid ja tunnuseid, vaid lahkneb neist mõnes olulises punktis väga reljeefselt ja otsustavalt. Uurimuses on väidetud, et Derrida ei mõista otsust mitte enam „subjekti“ aktiivsusel, autonoomsusel ja/või püsival loomuseadumusel, vaid pigem just teataval „heteronoomsusel“ ning „passiivsusel“ põhinevana.In my dissertation I concentrate on the concept of decision. I argue that it is possible and sound to speak about two in some ways certainly interrelated but still fundamentally and radically different conceptions of decision. One of these conceptions, which I call the traditional and dominating understanding of decision, is seen to originate from Aristotle; the other, which I designate as an heretical “conception”, derives from the works of Jacques Derrida. Firstly, I have outlined Aristotle’s concept of decision and analysed problems and difficulties related to it, as well as concepts – like voluntary (hekôn), firm disposition (hexis), virtue (aretê), deliberation (bouleusis) etc. – that it is based on. Thereafter, I have outlined Derrida’s heretical “concept” of decision and contrasted it with Aristotle's concept. It has been argued that Derrida not only problematizes or radicalizes many of the aspects of Aristotelian (and Aristotle's) treatment of decision, but also breaks away from it in some important respects. It has been demonstrated, namely, that for Derrida decision is no longer based on the activity and autonomy of the decision-maker or “subject”, but should rather be understood as something “passive”, “heteronomous” and partially even “unconscious”