Juhtumiuuring keemiaõpetajate tõekspidamiste muutumisest õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse arendamise protsessis

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Käesoleva töö eesmärgiks oli toetada keemiaõpetajate tõekspidamiste ja õpetamispraktikate muutumist suunas, mis aitaks efektiivsemalt arendada õpilaste loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust (STL). Õpetajate professionaalse arengu toetamiseks STL kontseptsiooni omaksvõtmisel kasutati ühise tegevusuuringu formaati. Viis kogenud Eesti keemiaõpetajat koos teeside autoriga rakendasid kolme-aastase projekti jooksul STL õppemooduleid keemia tundides, disainisid neli uut moodulit, evalveerisid moodulite rakendatavust praktikas ja dissemineerisid STL ideestikku ning väljatöötatud mooduleid laiemale õpetajaskonnale. Õpetajate tõekspidamiste muutumist STL õpetamisviisi suhtes uuriti kolme teguri kaudu (Ajzen, 1991): (1) õpetaja hoiak, (2) normatiivsed tõekspidamised (teiste arvamus), ja (3) õpetaja tajutud kontroll (sh eneseefektiivsus). Metodoloogilise raamistikuna kasutati kvalitatiivset lähenemisviisi ning juhtumiuuringu meetodit. Andmed koguti projekti jooksul korduvalt viie erineva uurimisinstrumendiga (õpetaja intervjuu, kokkusaamiste heliülesvõtted, õpetajate mitteformaalsed kommentaarid, tunnivaatlused, õpilasküsimustik). Uurimistulemustest selgub, et õpetajad arendasid projekti jooksul edasi oma (positiivseid) hoiakuid STL lähenemise suhtes. Õpetajatel tekkis esimesel aastal STL mooduleid rakendades ka rida negatiivseid tajutud kontrolliga seotud tõekspidamisi, mis aga muutusid projekti jooksul neutraalsemaks või isegi positiivseks: kõigi õpetajate enese-efektiivsus moodulite rakendamisel ja õpilaste hindamisel kasvas. Projekti jooksul omandasid õpetajad uusi positiivseid normatiivseid tõekspidamisi: STL lähenemisviisi rakendamisel saadi tuge nii õpilastelt, projektikaaslastelt kui ka teistelt loodusteaduste õpetajatelt, kellele STL lähenemist tutvustati. Uurimistulemustest selgub, et viimased mängisid põhilist rolli õpetajate tõekspidamiste muutumises, samal ajal kui tugevnenud positiivsed hoiakud uue õpetamisviisi suhtes aitasid mõnel juhul ületada algseid negatiivseid käitumise kontrolliga seotud tõekspidamisi. Antud töö tulemused näitavad õpetajate ühise tegevusuuringu elujõulisust ning rakendatavust õpetaja professionaalse arengu (sh õpetaja kui õppekava arendaja) toetamisel.The main goal of the current study was to support chemistry teachers in developing beliefs and practices relevant to a new teaching approach geared to enhance students’ scientific and technological literacy (STL). This study used case study methodology to describe and interpret the developing chemistry teacher beliefs throughout the collaborative action research. Five experienced teachers, in cooperation with the author, implemented STL modules in their classrooms, developed four new modules and disseminated the STL ideas plus the developed modules to a wider teacher audience. The teacher beliefs were analysed based on Ajzen’s Theory of Planned Behaviour (2005) by looking at the teacher’s (a) attitude, (b) perceived subjective norms, and (c) behavioural control regarding the new teaching approach. The processes of teacher change and the course of the research were investigated by teacher interviews, meeting records and teacher informal commentaries. Moreover, background information about teacher change was gathered through classroom observations and student questionnaires. Throughout the three-year project, teachers developed and elaborated further their mainly positive attitudinal beliefs towards the new approach, while confronting their substantial constraints (mainly negative behavioural control beliefs). Evidence supported the formation of teachers’ positive behavioural control beliefs (e.g. increased self-efficacy) and positive subjective norm beliefs (e.g. support from the students; the other participants) towards the new approach, although the extent, pace and nature varied depending on the teacher’s individuality. The major role, eliciting change in teacher initial beliefs, was considered to be the addition of new positive social norm beliefs (support from the group; positive group norms towards the STL approach approval from the other teachers). Strengthened attitudinal beliefs helped to overcome, in some cases, the initially perceived negative behavioural control beliefs. Implications and recommendations for future research on teacher beliefs, as well as the viability of collaborative action research to support teacher development and initiate curriculum development were indicated

Public sector innovation capabilities and factors affecting it based on the example of united municipalities of Ülenurme and Kambja

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalInnovatsioon võib toimuda nii avalikus kui erasektoris. Töö uurimisprobleem seisneb selles, et kohaliku omavalitsuse poolt teostav innovatsioon sõltub omavalitsuse innovatsioonvõimekusest, mida ei ole aga Eestis varasemalt uuritud. Töö eesmärgiks on hinnata avaliku sektori innovatsioonivõimekust ja seda mõjutavaid tegureid ühinenud (endiste) Ülenurme ja Kambja valdade näitel enne ühinemist. Töös rakendavaks uurimismeetodiks oli juhtumiuuring ning uuritavaks juhtumiks on avaliku sektori innovatsioon ühinenud Ülenurme ja Kambja valdades. Töö käigus analüüsiti statistilisi andmeid ja viidi läbi intervjuud innovatsioonivõimekuse kohta ühinenud valdades. Töö tulemusena selgus, et innovatsioon ühinenud Ülenurme ja Kambja vallas on toimunud peamiselt uute viiside leidmises olemasolevate teenuste kättesaadavaks tegemisel eteenuste vormis. Innovatsioon on toimunud pigem alt-üles protsessina ja üksikute teenuste kaupa, algatusi innovatsiooniks on tulnud ka erasektorist. Moodustatud Kambja valla innovatsioonipotentsiaali kujundavad nii valla inim- kui rahalised ressursid, kuid mõlemad ressursid on võrdlemisi piiratud. Innovatsioonivõimekust soodustavaks teguriks on valla personali positiivne suhtumine muudatustesse ning noor ja kõrge haridustasemega elanikkond. Uuringu tulemuste põhjal töötas autor välja ettepanekud moodustatud Kambja valla innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. Ettepanekud hõlmavad omavalitsuse personalipoliitikat, ideede genereerimise soodustamist, koostööd kohalike elanikega ja täiendavate rahaliste vahendite otsimist innovatsiooniks.Innovation may take place both in public and private sector. The research problem of the thesis is that innovation in local government depends on its innovation capability, which has not been studied in Estonia previously. The aim of the thesis is to estimate public sector innovation capability and factors influencing it for former Ülenurme and Kambja Parishes before merger. The research method for the thesis is case study and the case is public sector innovation in former Ülenurme and Kambja Parishes. Statistical data were analyzed in the thesis and there were conducted interviews with representatives of both merged parishes. The results of the thesis show that innovation merged Ülenurme and Kambja Parishes has mainly taken place in the form of making existing services available as e-services. Innovation has been mostly a bottom-up process, but also private sector initiative has driven innovation. The innovation potential for formed Kambja Parish is shaped by both human and monetary resources, although both of these resources are limited. Public servants positive attitude towards change and young and highly educated population increase the innovation capacity of formed Kambja Parish.Based on the results of the study, the author made proposals for increasing the innovation capacity of formed Kambja Parish. The proposals are directed to personnel policy, idea generation, cooperation with local citizens and finding additional resources for innovation

Õppimist toetava e-tasemetöö väljatöötamine III kooliastmele õpilaste loodusteadusliku pädevuse hindamiseks

Selle disainipõhise uuringu eesmärk oli välja töötada e-tasemetöö, millega saaks hinnata riiklikus õppekavas määratletud III kooliastme lõpuks omandatud loodusteadusliku pädevuse taset. Ühtlasi pidi tasemetöö andma kirjeldavat tagasisidet nii õpilasele, õpetajale, lapsevanemale kui ka haridusüldsusele. Protsessi komplekssusest tingituna keskendutakse selles artiklis kitsamalt tasemetöö disainimise protsessile ja saadud lõpptulemusele ning põhjendatakse tehtud disainiotsuseid. Uurijate ja praktikute vahelises koostöös (2018–2022) jõuti uudse lahenduse – kontekstipõhise tasemetööni, mida saab kasutada üle-eestiliseks põhiuuringuks. Õpilaste saavutatud loodusteadusliku pädevuse taset kirjeldatakse neljal tasemel üheksa tunnuse abil, mis on ülevaatlikkuse nimel rühmitatud omakorda neljaks: loodusteaduslikud teadmised, uurimuslikud oskused, probleemi lahendamise ja otsuse tegemise oskused ning kommunikatsioonioskused. Tasemetöö koosneb neljast alatestist ning kokku 35 ülesandest. Summar

Erinevate OECD riikide ja hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs: Rootsi, Taani, Hollanid, Austraalia, Inglismaa ja Šotimaa näitel

Analüüs käsitleb hindamis- ja tagasisidestamisküsimusi üldhariduse kõigis küsimustes ja kooliastmetes. Vaadeldud on riike, mille õppekavades või muudes riiklikes alusdokumentides on tähelepanuväärseid ja eeskuju väärivaid hindamise ja tagasisidestamispraktikaid. Analüüs tugineb riiklikele alusdokumente (riiklikud õppekavad, standardid jm) ning teiselt poolt erinevate osapooltega seotud materjale (tugimaterjalid õpetajatele ja õppeasutustele, õpetajate professionaalse arengu toetamise meetmeid jm). Vaatlemaks süsteeme tervikuna, on täiendavaid andmeid kogutud meediast, viidud läbi intervjuusid haridusekspertide ja õpetajatega jne. Ülevaadete põhjal annab analüüs soovitusi ka Eestile (nii riigile, koolidele ja kõrgkoolidele ja õppevara loojatele ning tarkvara arendajatele), ettepanekute aluseks on väljundipõhise õppe ja tagasisidestamise idee

Identifying Chemistry Teachers' Beliefs

Abstract The main goal of the study wa

Factors explaining gymnasium students' technology related career orientations

In the current study, gymnasium students’ technology-related career orientations were studied from a Social Cognitive Career Theory perspective. In order to address students’ lack of interest in technology related careers as recognised worldwide, the design-based science learning (DBSL) approach was used. For the purposes of the current study, five learning modules were adapted by the research team from those developed within a European project and taught by science teachers (N=18). At the beginning of the study, 10th-11th grade students (N=314)completed a questionnaire consisting of measures of career goals, interests, self-efficacy, outcome expectations and contextual supports in relation to technology. After teaching 2-3 modules, students’ technology-related career goals were again determined using a reduced version of the same questionnaire. Based on the outcomes, it was found that at the beginning of the study, boys’ future career goals were significantly more connected with technology than those for girls. In addition, boys had a stronger background related to technology. As a result of the intervention,students’ technology-related career goals became significantly stronger for both boys, as well as for girls, but the change was more pronounced for girls.ESTABLIS

Examining Estonian science teachers’ beliefs about teaching and assessment

This study aims to explore the influence of science teachers’ beliefs on an educational assessment reform adopted in Estonia. Two existing questionnaires were adapted to develop a model to examine teachers’ beliefs about teaching and assessment and administered to a sample of Estonian science teachers (N = 319). The outcomes were examined through confirmatory factor analysis (CFA) and structural equation modelling (SEM). This produced two dominant beliefs in relation to teaching named “teacher-centred” and “student-centred”, plus indicating four purposes for assessment, namely: “teaching improvement”, “irrelevance”, “examination”, and “school and teacher accountability”. Findings indicate most Estonian science teachers express beliefs aligned with student-centred approaches and predict positively teaching improvement purposes for assessment as perceived by teachers, both of which seem to support the implementation of a student-centred reform in the country. However, at the same time, the relatively high rating of teacher-centred beliefs and high valuation of assessment for examination purposes seem to counteract the intended reform

“Post-truth” challenges and associated science education responses

The goal of this study is to identify the challenges of “post-truth” that science education needs to address and to suggest how these can be met. Based on the literature, four types of challenges are identified: (1) people’s lack of knowledge and skills to assess the reliability of information and recognize misinformation, or common tactics used by conspiracy theorists, (2) lack of commitment to objective facts, (3) lack of a shared understanding of ways of helping people to decide which ways of knowing are more reliable than others, and (4) a lack of understanding that all science knowledge is socially constructed. As a response, respective knowledge and skills need to be taught to students in order to “vaccinate” them against wrong, or biased information before they begin to believe in it. More attention must be paid to the development of well-established science identities and virtues by students. Epistemic disagreements on which ways of knowing are reliable must be seen as educational opportunities for learning to undertake critical analysis. And finally, updated meaning and more importance need to be given to educational approaches demonstrating the interplay between science, technology and society in science classrooms. Based on these four highlights, six teaching-learning modules on controversial issues such as viruses, climate change, evolution, etc. are developed and tested in the Erasmus+ project EVIDENCE for students (age group 15-18