Enneaegsete imikute jäme- ja peenmotoorika areng ning füsioteraapia esimesel eluaastal

http://www.ester.ee/record=b490535

Selleks, et jõuda Jumalani tuleb vaadata endasse: Meister Eckharti õpetus hinge ja Jumala taasühinemisest

Um Gott zu erreichen, ist in sich selbst zu schauen: Meister Eckharts Lehre von der Wiedervereinigung der Seele mit Gott. Von Aira Vösa In vorliegendem Aufsatz wird ein Versuch vorgenommen, Meister Eckharts Aussagen über die Seele und deren Vereinigung mit Gott auf Grund seiner Predigten und Traktaten zu interpretieren. Eckhart weist darauf hin, dass der Mensch ursprünglich mit Gott eins war, aber von diesem Urzustand abgefallen ist. Mysti sche Einheit bedeutet eine Begegnung der Seele mit Gott, eine Wiedergeburt des Sohn Gottes in der Seele, in dem das unerschaffene Seelenfünklein gezündet und in lauteres Licht versetzt wird. In diesem Prozess kann die Seele Gottes Antlitz unbehindert anschauen und einen Vorgeschmack vom ewigen Leben bekommen. Unio mystica ist ein Geschehen, in dem alles menschliche verlassen wird. In dem Einheitsgeschehen ver schwinden für den Gläubigen trennende Grenzen zwischen ihrem Selbst und Gott. Demnach ist es für alle Menschen möglich, in sich selbst Gott zu entdecken. Meister Eckhart war dessen bewusst, dass seine Beschreibun gen die Einheitserfahrung nie adequat vermitteln können, obwohl sie zu dem Ziel unendlich nah sind. Es mangelt nur an die Fähig keit der Menschen, den Worten mehr beizumessen, als ihre gewöhn liche, wahrnehmbare Bedeutung

Julie Hausmann – lauluteksti „Oh võta mind, mu Jumal” (KLPL 344) autor

Julie Hausmann - die Verfasserin des Liedtextes „So nimm denn meine Hände"Die deutschbaltische Autorin Julie Hausmann (1826-1901) hat eine deutliche Spur in die deutsche Frömmigkeitsgeschichte hinterlassen. Ihre geistlichen Gedichte, die ursprünglich nicht der Öffentlichkeit zugedacht waren, wurden so populär, dass das Bekannteste von diesen, „So nimm denn meine Hände”, nach der Vertonung sogar in den Status des geistlichen Volksliedes gehoben wurde.Nach einigen biographischen Bemerkungen wird in dem Aufsatz das dichterische Werk Julie Hausmanns vorgestellt, das von ihrer persönlichen Leidenserfahrung, von biblischen Texten und von Naturschau inspiriert ist. In ihren Gedichten, verstanden als ihr poetisches Glaubensbekenntnis, versucht sie allem Seienden einen theologischen Sinn zu verleihen. Aufmerksamkeit gilt vor allem den Auszügen, die die Tugenden der Selbstverleugnung und der Frömmigkeit wiederspiegeln. Anschliessend wird die estnische Übersetzung des Liedtextes „So nimm denn meine Hände” in dem estnischen evangelisch-lutherischen Gesangbuch mit dem Originaltext verglichen, sowie einer theologischen Analyse unterzogen

Sootundlik kirjandusõpetus gümnaasiumis teoste käsitlemise näitel

https://www.ester.ee/record=b5161223*es

Jälje(n)d

Loov-praktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks on anda ülevaade autori lõpukontserdi „JÄLJE(N)D“ kontseptsioonist ja repertuaarist. Töö esimeses osas kirjeldab autor oma õpikogemust Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal ning vahetusaastat Göteborgi Teatri- ja Muusikaakadeemias maailmamuusika erialal. Teine peatükk keskendub kontseptsiooni avamisele ja kontserdi lugude tutvustamisele. Viimane, kolmas peatükk, käsitleb põgusalt kontserdi korralduslikku poolt, kus kirjeldab kontserdi muusikalist ettevalmistust, helindamise põhimõtteid, põhjendab muusikute ja publiku asetust ning avab kontserdi plakati ja valgustuse tagapõhja.http://www.ester.ee/record=b4683228*es

Sumomaadluse religioossete rituaalide analüüs Jaapani põlisusundi šinto kontekstis

Töö eesmärgiks oli leida ja välja tuua sumomaadluse ning šinto vahelised seosed. Sellist tööd ei ole varem Eestis tehtud. Töös õnnestus tõesti leida sumo ning šinto ühisjooni, kuid võib väita, et need ei ole vähemalt oma algolemuselt religioossed. Oli üllatav, et võitluskunst, mida ümbritsevad nii paljud rituaalid, ei oma tegelikult religioosset tausta. Seoste uurimiseks analüüsis autor vanu müüte esimestest kirjalikest allikatest, vestles Barutoga, kes tegeles aastaid Jaapanis professionaalsel tasemel sumomaadlusega, ning kõrvutas sumo ümbritsevaid rituaale šinto toimingute ja kommetega. Lisaks neile rituaalidele vaadeldi nii sumo kui šinto ajaloolist kujunemist, sumo praeguseid reegleid, ning prooviti leida kokkupuutepunkte šintoga. Analüüsi tulemusel selgus, et neid kokkupuutepunkte küll leidub, kuid need on pigem poliitilised sündmused ning majanduslik kasum, mitte religioon. Näiteks kasutasid pühamud sumomatše ühe rahateenimisvõimalusena ning 18. sajandil liideti valitsejale meele järgi olemiseks sumole vaatemängulisi “religioosseid” rituaale. Ka tänapäeval on lisatud pealtvaatajate köitmiseks elemente, näiteks sponsorite põlled. Sumo juures on usulised rituaalid olemas, aga on selgelt näha, millal need poliitilisel ja majanduslikel põhjustel tekkisid. Maadluse reeglites pole šintoga aga mingeid seoseid. Kohtuniku seos šinto preestritega seisneb pigem välises sarnasuses. Sumo tekke müütiline taust on ebaselge, aga aja jooksul on sumo nii palju muutunud, et vaid ühelt jumalalt pärit shiko liigutuse alusel sumo jumalatega siduda on meelevaldne. Kuigi käesoleva töö tulemusel selgus, et religioosset seost sumomaadluse ning šinto vahel pigem ei ole, võib juhtuda, et kui inimesed sellist seost ikkagi tajuvad, siis võib seos selliseks muutuda. Ehhki selgus, et sumol ei ole tugevat religioosset aluspõhja, ei tähenda see, et selline side puudub teistel võitluskunstidel. Kindlasti tasub selle mõttega uurida teisi võitluskunste ning nende seost religiooniga

Panga õigus müüa kliendi väärtpabereid väärtpaberikonto lepingu ülesütlemisel

https://www.ester.ee/record=b5358822*es

Fodder galega (Galega orientalis Lam) grass potential as a forage and bioenergy crop

ArticleFodder galega (Galega orientalis Lam.) is a forage legume that has been grown in Estonia for almost forty five years. Pure galega is known to be persistent, high-yielding crop and rich in nutrients, in particular crude protein (CP), neutral detergent fibre (NDF) and acid detergent fibre (ADF). Galega is usually grown in a mixture with grass in order to optimize its nutrient concentration, increase dry matter (DM) yield and improve fermentation properties. The trial plots were established on a typical soddy-calcareous soil. There are certain grass species suitable for the mixture. In this study galega mixtures with reed canary grass cv. ‘Marathon’, timothy cv. ‘Tika’, red fescue cv. ‘Kauni’ and festulolium cv. ‘Hykor’ were under investigation in three successive years (2013–2015). In order to increase competitiveness of grasses and the yield of the first cut, two N fertilization levels were used: N0 and N50 kg ha-1 . Two cuts were carried out during the growing season in all three years. The total dry matter yield varied from 9.1 to 12.8 t ha-1 . The NDF concentration in the DM varied from 495−559 g kg-1 . Both DM-yield and NDF were dependent on the year, mixture, cutting time and fertilization. Nitrogen fertilization (N50 kg ha-1 ) favoured grass growth and reduced the role of galega in the sward