Density Measurement with Ultraviolet Radiation on Silver Halide Emulsions

Not provided

What Happens to All These Hackathon Projects?

Häkatonid on järkjärgult populaarsust kogunud ning seeläbi sattunud teadlaste huviorbii-ti, kes soovivad uurida häkatone lähemalt. Varasemalt on uurimistööd keskendunud häkatonide korralduslikule küljele ning sellele, kuidas kaasata rohkem huvilisi. Uurimis-tööd, mis on keskendunud häkatonide tulemustele, on tehtud väikese ulatusega kaasates kuni 10 projekti. Antud uurimistöö keskendub rohkem kui 60 000 projektile, mis on al-guse saanud häkatonidel, kus osalejad on õpilased või äsja lõpetanud vilistlased ning sel-gitatakse välja, mis juhtub projektidega pärast häkatone ja millised tegurid võivad mõju-tada projekti edukust pärast häkatoni. Uurimistöö käigus leiti, et mitte kõik projektid ei ole tulemuslikud, kuid on meeskondi, kes loovad tehnoloogia valdkonda väärtust. Häka-toni võitmine on ainus tegur, mis antud uurimustöö põhjal mõjutab projekti edukust pä-rast häkatoni lõppu.Hackathons are growing in popularity over the past few years drawing the attention of researchers in order to learn more about them. Research before has focused on hacka-thons organizational side, on how to get more participants to the events and the outcomes of a hackathon has been researched on a very small basis of up to 10 projects per study. This paper focuses on collegiate hackathons where the participants are students by look-ing at what happens to the hackathons and what could be the factors that influence a pro-ject’s continuation after the hackathon on a large basis with over 60 000 projects. It is identified that not all the projects produce something tangible after the hackathon but there are projects that produce value to the community. The importance of winning is the only factor found to significantly influence project’s continuation after the hackathon

Kangakudumine vanal Võrumaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses

https://www.ester.ee/record=b5140128*es

CO2 emissions resulting from Final Energy Consumption - A Case Study of Tartu City

EL-i strateegiadokumentides ning direktiivides sätestatu põhjal võib järeldada, et Euroopa Liit on võtnud selge suundumuse vähese CO2 heitmega majanduse suunas, mille raames edendatakse ja soodustatakse ka tulevikus nii taastuvenergiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu kui ka hoonete energiatõhususe suurendamise-alaseid tegevusi. Eesti on neid suundumusi järgimas läbi mitmesugustes arengudokumentides sätestatud eesmärkide ning järjepidevalt energiavaldkonda reguleerivat seadusandlust uuendades. Eesmärkide täitmiseks rakendatavate meetmete tulemuslikkust tuleb mõõta. Mõõdikute ning nende jälgimissüsteemi (-struktuuri) olemasolu on tähtis, sest eesmärgid seatakse sageli pikaajalistele protsessidele ning tegevustele, mille tulemusi on raske ette näha. Asjakohaste ning mõõdetavate indikaatorite olemasolu võimaldab eesmärkide täitmist ning rakendatud meetmete mõju jälgida. Seeläbi saab tuvastada valitud suundumuste kitsaskohti ning võimalikke kõrvalekaldeid prognoositust. Üheks levinuimaks sellelaadseks mõõdikuks on Euroopa Liidus CO2 ning teiste kasvuhoonegaaside heitkogused, mida saab arvutada lähtudes kasutatud kütuse kogusest, kütteväärtusest ning süsihappegaasi eriheitest. Riiklike ning EL-i eesmärkide rakendamine ilma tegevusteta kohalikes omavalitsustes ei ole võimalik. Ka KOV-i tasandil seatud eesmärkide täitmist ning rakendatavate meetmete tulemuslikkust on otstarbekas jälgida. Sealjuures tuleb nentida, et perioodiliselt kogutavad statistilised andmed ei andnud töö koostamise ajal piisavat ülevaadet muundatud energia ning kütuste kasutamisest kohalikul tasandil. Käesolevas magistritöös võeti eesmärgiks energiatarbimise ning sellest tuleneva süsihappegaasi heitkoguse hindamine kohaliku omavalitsuse tasandil. Selle eesmärgi täitmisel tuvastati, et energia kasutamise kohta kohaliku omavalitsuse territooriumil koguvad regulaarselt kõige täpsemaid andmeid Keskkonnaagentuur, maagaasi ja elektri jaotusvõrkude ettevõtted ning kaugkütteettevõtted. Kütteks tarbitava soojuse kasutusmahtude puhul on otstarbekas rakendada kraadpäevadega taandamist, elimineerimaks erinevate aastate temperatuurikõikumiste mõju. Transpordikütuste kasutamise hindamisel on otstarbekas kasutada sõidukite poolt läbitavaid hinnangulisi vahemaid üheaastase perioodi jooksul. Teisendamaks energia kasutamist CO2 heitkogusteks, saab Eestis kasutada riigispetsiifilisi eriheitetegureid, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi poolt koostatavatest kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuridest. Töö esimeses pooles kirjeldatud metoodikat tarbimisandmete kogumiseks ning energia tarbimisest tulenevate süsihappegaasi heitkoguste tuvastamiseks kasutati Tartu linna energiakasutuse hindamiseks ajavahemikul 2009…2011. Tulemusi saab Tartu linn kasutada Linnapeade Paktiga liitumise järgsete tegevuste elluviimisel. Eelnimetatud ajavahemikul jäi tuvastatud energia kasutamine ning sellest tulenenud CO2 emissioon Tartu linnas vastavalt vahemikku 1,2…1,4 TW·h ning 443000…647000 tCO2. Suurim süsihappegaasi emissioon tulenes elektri kasutamisest (58….73% koguemissioonist), kuigi elekter moodustas vaid 19…30% summaarsest energiakasutusest. Selle põhjustajaks on asjaolu, et Eestis toodetakse elektrit põhiliselt põlevkivist. Aastaks 2020 on elektri- ja soojuse tootmisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemiseks prognoositud 44…45%. Seeläbi väheneb ka elektri osakaal kohaliku omavalitsuse territooriumil toimuvast energia kasutamisest tulenev süsihappegaasi emissioon.EU is moving towards its 20/20/20 targets. In 2012 the Greenhouse Gas emissions in the European Union had decreased by 18% relative to emissions in 1990. At the same time the share of renewable energy has increased to 13%. Although it seems that we’re well in track with attaining the set targets, European Comission has already proposed new and more am-bitious goals in order to reduce the effects of the climate change. Attaining even higher tar-gets requires member states (incl. Estonia) to remarkably increase their efforts in implement-ing the necessary policies and actions. National goals and targets cannot be attained without actions in the local level, where the end-users of energy are located. Therefore the actions and measures implemented in the Lo-cal Municipalities of Estonia have a significant impact in reaching the set targets in energy efficiency and GHG reductions. In the current thesis the methodology for assessing the final energy consumption and the resulting CO2 emissions in Estonian local municipalities was compiled and analysed. It was identified that due to lack of nationally gathered statistics on the local level, other databases have to be utilized in order to get reliable data that is available on regular intervals. These sources include The Estonian Environmental Agency, local district heating providers and the distribution network owners of natural gas and electricity. Data on transport fuels usage can be obtained by using vehicle kilometres analysis. The methodology was then used for identifying the final energy consumption and the result-ing CO2 emissions in Tartu City for the years 2009…2011. During that period, the energy consumption in the territory of the city was 1,2…1,4 TW·h and 443000...647000 tCO2 was emitted. While electricity consumption amounted to 19…30% of the total final energy con-sumption, the resulting CO2 emissions amounted to 58…73% of the total emissions. This is caused by the fact that most of Estonian electricity is produced from oil shale. Keywords: GHG emissions, final energy consumption, CO2, CO2eq, district heating, elec-tricity, natural gas, fossil fuels, biofuels, energy planning, local municipalities

Teksti mõistmine ja lugemise motivatsioon 3. klassi õpilastel

http://tartu.ester.ee/record=b2636770~S1*es

Analysing a Type-safe FRP Library: Grapefruit

Käesolev bakalaureusetöö annab lühikese ülevaate funktsionaalsest reaktiivsest programmeerimisest (FRP) ja uurib ühte Haskelli FRP teeki. Selles lõputöös uuritakse programmeerimiskeele Haskell teeki Grapefruit, mille põhilised funktsionaalsused ja võimalused tuuakse välja, tehes seda kolme näidiskoodi selgitamise kaudu. Selle töö lugeja saab hinnata teegi Grapefruit kasulikkust ja kasutajasõbralikkust.The purpose of this Bachelor’s thesis is to give a short introduction to functional reactive programming and introduce a Haskell FRP library. This thesis shows different possibilites of a Haskell FRP library called Grapefruit by explaining three sample code’s in detail. The reader of this paper can evaluate the efficiency factor and user-friendliness of the Grapefruit library

Mere populatsioonide dünaamika ülesannete modelleerimine

Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate erinevatest merekeskkonnaga seotud dünaamilistest mudelitest. Töös on koostatud ja uuritud mudeleid programmiga Stella, koostatud mudelid programmeerimiskeele Python abil ning võimalusel on ülesanded lahendatud ka analüütiliselt. Töös vaadeldakse küürvaalade populatsiooni mudelit, kiskja ja saaklooma mudelit, mis põhineb Lotka-Volterra võrranditel ning epideemia leviku mudelit

Liht- ja sõbakirjalised tekid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Gobelään „Joonepirrud"

Lõputöö annab ülevaate Võrumaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kootud lihttriibulistest ja sõbakirjalistest tekkidest. Kogutud materjalide põhjal valmis Võru Gümnaasiumisse gobelään „Joonepirrud“. Töö kirjaliku osa esimene pool kirjeldab võrulaste eluolu ja tausta, mis aitab selgitada põhjuseid, miks Eesti piirkondades on eriilmeline rahvakultuur ning kuidas majanduse areng seda mõjutas. Lisaks leiab sealt lühiülevaate Võrumaa koduse käsitöö kujunemisest sissetulekuallikaks. Töö teine osa keskendub lihttriibulistele ja sõbakirjalistele tekkidele. Ülevaade Eesti erinevate piirkondade tekkide kujunemisest ja kujundustest annab võimaluse neid võrrelda Võrumaa tekkidega. Muuseumiesemete, veebiväravate muis.ee ja ERMi Vaibakogus säilinud tekkide põhjal on leitud Võrumaa liht- ja sõbakirjalistele tekkidele iseloomulikud kirjad, antud ülevaade värvikasutusest ja triibustike proportsioonidest. Võrumaa tekid ei eristu oluliselt teistest Lõuna-Eesti tekkidest, neil on väga palju ühisjooni. Gobelääni „Joonepirrud“ kavandamisest, valmistamisest on kirjutatud töö kolmandas osas. Vaip on valmistatud eesmärgiga eksponeerida seda Võru Gümnaasiumis ning tuua võrumaalastele lähemale vanade tekkide mustrid ja värvivalikud.https://www.ester.ee/record=b5238720*es

Examining Movement-Specific Reinvestment and Performance in Demanding Contexts.

Two experiments examined the roles of the dimensions of movement-specific reinvestment (movement self-consciousness and conscious motor processing) on performance under demanding conditions. In Experiment 1, novice golfers practiced a golf putting task and were tested under low- and high-anxiety conditions. Conscious motor processing was not associated with putting proficiency or movement variability; however, movement self-consciousness was positively associated with putting proficiency and appeared to be negatively associated with variability of impact velocity in low-anxiety conditions, but not in high-anxiety conditions. Increased anxiety and effort possibly left few attention resources for movement self-consciousness under high anxiety. In Experiment 2, participants performed a quiet standing task in single- and dual-task conditions. Movement self-consciousness was positively associated with performance when attention demands were low (single task) but not when attention demands were high (dual task). The findings provide insight into the differential influence of the two dimensions of movement-specific reinvestment under demanding conditions

Psychophysical effects of subtle modification of the built environment: a quasi-experimental field study

Background: China’s rapid urban growth is associated with an increasingly unhealthy population. Urban planners can design cities to promote healthy lifestyles, but to re-engineer the existing built environment is no simple task. We assessed whether a simple modification of the built environment was associated with altered perceptions of, and ambulation in, that environment. Methods: We adjusted a single-rail stair banister (length 3 m, height 1 m) in an urban area of Hong Kong, China, to increase or decrease the convergence angle with the stairs by 10% (plus or minus 1.91°). When positioned conventionally, the banister was parallel to the stairs (2.19 m width, 26.5° incline). 92 participants (mean age 19.71 [0.79], 54 male and 38 female) who were unaware that the banister diverged from (n=32), converged with (n=30), or was parallel to the stairs (n=30), visually estimated the angle of incline of the stairs from the top by rotating a disk to match the slant of the staircase. Walking speed (metres per second) was video-recorded surreptitiously as a sub-sample of the participants (n=36) approached the stairs with the banister in each position. Data were analysed using one-way analysis of variance followed by Bonferroni comparisons. Ethical approval of the study was obtained from the University of Hong Kong Research Ethics Committee, and participants provided written informed consent to participate. Findings: Visual estimations differed between the groups (F2,70=3.11, p=0.05, ηp2=0.08); estimates of angle were smaller when the banister converged with the stairs (32.53 [8.39]°) than when it diverged (39.69 [9.50]°) (p=0.007) or was parallel (39.88 [8.92]°) (p=0.006). Walking speeds in the final three strides preceding transition to stair descent also differed (F2,70,70=3.11, p=0.05, ηp2=0.08) with mean walking speed slower when the banister diverged (1.24 [0.26] m/s) than when it converged (1.36 [0.19] m/s) (p=0.046). Interpretation: Modification of the angle of a stair banister was associated with differences in perception of the steepness of stairs and in walking behavior during approach to the stairs. Problems associated with rapid urban development, including falls in older people and physical inactivity, are high on the health agenda of the Chinese government. Future work should examine whether stairs that appear less steep are more readily climbed, thus promoting physical activity, and whether stepping parameters are improved, thus promoting fewer falls