A reality check: Taking authentic e-learning from design to implemntation

Tampere University of Applied Sciences has developed a postgraduate certificate program for teaching in higher education that is currently being implemented at Higher Colleges of Technology in the United Arab Emirates. In the design of the program, the principles of authentic e-learning (Herrington, Reeves, & Oliver 2010) have been used as a guideline. This paper examines how the design principles have been transferred into practice and how the elements of authentic learning have been realized from the student perspective. The experiences of the students have been mapped in a survey conducted after the first semester of the program. The data was analyzed with the help of the authentic e-learning framework in order to identify the challenges and successes regarding the implementation of the elements of authentic e-learning and thus draw guidelines for future development

How consistent are Estonian adolescent's values? Value differentiation and its relations with one's relationships and self-esteem

Magistritöö eesmärk on lähemalt uurida Shalom Schwartzi (1992) poolt defineeritud väärtustele iseloomulikku situatsiooniülesust ja selle seoseid enesehinnangu ning suhete kvaliteediga. Uuringus osales 484 kümnenda klassi õpilast vanuses 15 - 18 eluaastat (M = 16,28, SD = 0,49), kelle väärtusi mõõdeti 21-väitelise Schwartzi Väärtuste Portreeküsimustikuga. Enesemääratlust, saavutust, heasoovlikkust, konformsust ja hedonismi hinnati eraldi ka pereliikme, õpilase ja eestlase kontekstis. Tulemused näitasid, et teismeliste hinnangud sama väärtuse olulisusele erinevad eri rollides ning konformsuse muutub ka rollide hierarhia. Töö käigus uuritud seosed suhete kvaliteedi ja enesehinnanguga aga viitavad, et väärtuste erisus ei pruugi olla nii akuutne nähtus tavapopulatsioonis nagu seda varasematest töödest võiks eeldada või tulevad teismelised sellega väga hästi toime

Broken tone in Leivu CV’V-words

Leivu is one of the South Estonian dialects historically spoken in eastern Latvia and influenced by Latvian. One likely influence is broken tone or stød, which was developing in Leivu mainly as a result of the loss of /h/ in first quantity degree words. The aim of this study is to determine what characterises the pronunciation of CV’V-words (lost intervocalic /h/) and differentiates these from CVV-words. Sound durations, F0 and intensity contours of the syllable rhyme were analysed. Vowel duration in CV’V-words tends to be longer than in CVV-words. In CV’V-words, a short drop in intensity can occur between two identical or two different vowels, with the first vowel often being longer than the second one. In some cases, the second vowel in CV’V words was laryngealised. In CV’V-words, an early F0 turning point where F0 starts to fall occurs more consistently than in CVV-words where F0 can also be rising. Kokkuvõte. Pire Teras: Katketoon leivu CV’V-sõnades. Leivu on üks lõunaeesti murretest, mida räägiti Ida-Lätis ja mida mõjutas läti keel. Üks neist mõjudest on tõenäoliselt katketoon, mis oli tekkimas peamiselt esmavältelistes sõnades /h/ kao tulemusel. Liivi keeleski on katketooni kujunemise üheks põhjuseks peetud just /h/ kadu. Selle töö eesmärk on välja selgitada, mis iseloomustab leivu /h/-kaoliste CV’V-sõnade hääldust ja mis eristab neid kolmandavältelistest CVV-sõnadest. Analüüsiti häälikukestusi, põhitooni- ja intensiivsuskontuure. Vokaalikestus on leivu CV’V-sõnades veidi pikem kui CVV-sõnades. CV’V-sõnades võib toimuda intensiivsuse langus ja tõus või järsk intensiivsuse langus nii kahe ühesuguse kui ka erineva vokaali vahel: esimene vokaal on enamasti kestuselt pikem kui teine. Ka CVV-sõnade hilistekkelistes diftongides on esimene osis sageli pikem kui teine. Mõnel juhul larüngaliseerub CV’V-sõnades silbituuma lõpuosa. Põhitoonikontuuris on CV’V-sõnades palju järjekindlamalt varane pöördepunkt ja langev põhitoon kui CVV-sõnades, kus tuleb ette ka hilise pöördepunktiga tõusvat põhitooni

Alien Registration- Teras, Ludwick A. (Portland, Cumberland County)

https://digitalmaine.com/alien_docs/32209/thumbnail.jp

Kliinilise auditi „Naha melanoomi diagnostika ja ravi 2012. aastal esmashaigestunud patsientidel” kokkuvõte

Eesti Arst 2014; 93(8):445–44

IMPLIKASI PERALIHAN KEWENANGAN PENYELESAIAN SENGKETA HASIL PEMILIHAN KEPALA DAERAH DARI MAHKAMAH KONSTITUSI REPUBLIK INDONESIAKEPADA MAHKAMAH AGUNG REPUBLIK INDONESIA

Abstrak Tujuan dari penelitian ini adalah Untuk mengkaji dan mendeskripsikan secara lebih mendalam tentang pertimbangan yuridis kewenangan penyelesaian sengketa Hasil Pemilihan Kepala Daerah oleh Mahkamah Agung.Untuk mengkaji dan mendeskripsikan secara lebih mendalam tentang implikasi dari peralihan kewenangan penyelesaian sengketa hasil Kepala Daerah dari Mahkamah Konstitusi kepada Mahkamah Agung. Jenis penelitian pada tesis ini, digunakan jenis penelitian yuridis normatif. Penelitian yuridis normatif adalah penelitian yang menguraikan permasalah-permasalahan yang ada, untuk selanjutnya dibahas dengan kajian yang berdasarkan teori–teori hukum kemudian dikaitkan dengan peraturan perundang–undangan yang berlaku dalam praktek hokum. Beralihnya kewenanganan penyelesaian sengketa hasil pilkada dari MK ke MA telah menjamin kepastian hukum dalam pelaksanaan demokrasi di Indonesia. Hal ini terbukti setelah sengketa pilkada ditangani MA, penyelesaiannya relatif berjalan dengan baik dengan menghasilkan putusan- putusan yang memuaskan para pihak yang bersengketa. Proses penyelesaian sengketa hasil pemilu di MA memiliki prosedur yang lebih ketat dan rinci sehingga meminimalisasi prosedur pengambilan keputusan yang bias terhadap salah satu pihak. Hal ini menandakan MA merupakan lembaga peradilan yang dipercaya dalam menegakkan hukum.Kata Kunci: Peralihan Kewenangan Penyelesaian, Sengketa Hasil Pemilihan    Kepala Daera

Eelkooliealiste 5–7-aastaste laste prosotsiaalne käitumine

http://tartu.ester.ee/record=b2694602~S1*es

Sõnaalgulise /h/ hääldus samadel kõnelejatel avalikus ja argisuhtluses

Selles artiklis käsitletakse sõnaalgulise /h/ hääldamist. Varem tehtud uurimused on osutanud /h/ häälduse olenemisele suhtlusolukorrast: argisuhtluses jääb /h/ tihti hääldamata, aga teksti lugedes ja avalikus suhtluses juhtub seda pigem harva. Lisaks suhtlusolukorrale on leitud muidki /h/ hääldust mõjutavaid tegureid. Tähelepanu ei ole aga pööratud sellele, kuivõrd varieerub /h/ hääldus samal kõnelejal eri suhtlusolukorras. Kaheksa keelejuhi häälduse analüüs näitab, et kõik hääldavad /h/-d rohkem avalikus kui argisuhtluses. Peamiseks /h/ hääldamist mõjutavaks teguriks osutus sõna lauserõhulisus: /h/-d hääldatakse oluliselt sagedamini rõhulistes kui rõhututes sõnades. Rõhuliste sõnade puhul oli keelejuhtide vahel oluline erinevus: kaks keelejuhti hääldas /h/-d teistest oluliselt vähem (enim rõhulistes sõnades pärast pausi ja vokaaliga lõppevat sõna ning harva esinevates sõnades), teised hääldasid /h/-d pea alati avalikus suhtluses ning argisuhtluses enim lausungialgulistes ja -lõpulistes sõnades. Rõhututes sõnades hääldas enamik keelejuhte /h/-d oluliselt rohkem avalikus suhtluses ning argisuhtluses hääldasid kõik kõnelejad /h/-d oluliselt rohkem pärast pausi. Abstract. Pire Teras: Pronunciation of word-initial /h/ by same speakers in formal and informal speech. In the present paper, the pronunciation of word-initial /h/ is considered. Previous research has pointed to the influence of the communicative situation: in informal speech /h/ is frequently dropped, but while reading texts and in formal speech this rarely happens. In addition, other factors influencing the pronunciation of /h/ have been found. However, no attention has been paid to how the same speaker pronounces the wordinitial /h/ in different communicative situations. This analysis of the pronunciation of eight speakers shows that all of them retained /h/ more often in formal than in informal speech. The main factor influencing the pronunciation of /h/ is accentuation: /h/ is pronounced significantly more often in accented than in deaccented words. In the case of accented words, differences between speakers were found: two speakers dropped /h/ significantly more often (/h/ was more often retained after a pause, after a vowel-final word and in not frequent words), others pronounced it almost always in formal speech and in informal speech they used it more often in utterance initial and final words. In deaccented words, /h/ was significantly more often pronounced in formal speech (except for two speakers) and in informal speech after a pause. Keywords: phonetics, word-initial /h/, variation, Estonia

Investigation of bovine colostrum whey particle size distribution during four milkings postpartum

Veise ternespiim sisaldab hulgaliselt väärtuslike toitaineid ja immuunsüsteemi toetavaid aineid. Kuna veise ternespiima toodang ületab vastsündinu vajaduse, oleks otstarbekas ternespiim koguda ning töödelda. Ternespiima väärindamiseks on vajalik kasutada eritehnoloogiaid, mis võtaksid arvesse ternespiima koostiskomponentide omadusi ja kontsentratsioonide muutusi. Antud töö eesmärgiks oli uurida veise ternespiima koostist ja omadusi, ternespiima muutust ajas, ternespiima kvaliteeti mõjutavaid tegureid ning ternespiima vadaku osakeste suurusjaotust. Töö eksperimentaalses osas uuriti veise ternespiima vadaku osakeste suurusjaotust ning selle muutust nelja poegimisjärgse lüpsi lõikes. Täiendavalt uuriti veise laktatsiooni numbri ja ternespiima vadaku osakeste suuruse vahelisi seoseid. Veise ternespiima vadaku osakeste suurusjaotuse määramiseks kasutati valguse dünaamilise hajumise (DLS) meetodit, millele järgnes suurusgruppide statistiline analüüs. Osakeste suurusjaotuse tulemuste analüüsil suurusgruppide osakaalude alusel leiti, et immuunoglobuliin G-d (IgG) sisaldav suurusgrupp esineb kõikide filtatratsioonide ja lüpsikordade osakeste suurusjaotuses suurima keskmise osakaaluga. Ternespiima vadaku osakeste suurusjaotuste suurusgruppide ja lehmade jõudlusnäitajate korrelatsiooni analüüsil leiti, et lüpsikord ja laktatsiooni number mõjutavad IgG-d sisaldava suurusgrupi osakaalu. Laktatsiooninumbri ja ternespiima vadaku osakeste suurusjaotuse vahelises analüüsis leiti, et 3. laktatsiooni numbriga lehmade ternespiima vadaku osakeste suurusjaotus on kõige stabiilsem 4 poegimisjärgse lüpsi lõikes. Töö tulemusi saab rakendada ternespiima kogumisel, kvaliteedi määramisel ning väärindamisel.Bovine colostrum is rich in nutrients and it provides protection to the immune system of newborn calf. Bovine colostrum production exceeds newborn calf needs and for that reason it is advisable to collect and process it. To process the colostrum, it is necessary to use special technology, which considers colostrum composition properties and concentration changes. The aim of this work was to investigate bovine colostrum composition and properties, colostrum composition changes in time, components influencing colostrum quality and colostrum whey particle size distribution. The aim of the experimental part was to determine the size of bovine colostrum whey proteins and observe its changes during 4 milkings postpartum. Additional goal was to study correlation between bovine colostrum lactation and colostrum whey particle size distribution. Dynamic light scattering method was used to determine bovine colostrum whey particle size distribution, which was followed by statistical analysis in size groups. Analysis of particle size distribution results based on size groups percentage found that size group which consists immunoglobulin G (IgG) had highest average percentage in particle size distribution with every filtration and every milking. In correlation analysis between colostrum whey particle size distribution size groups and cows performance figures it was found that milking time and lactation are influencing percentage of size group which consists IgG. Analysis between lactation and colostrum whey particle size distribution, it was found that third lactation cows colostrum whey particle size distribution is the most stable during 4 milkings postpartum. Results of this study are useful for collecting colostrum, determine its quality and processing