HIV levik Eestis ja võimalikud tulevikuprognoosid aastani 2015

Varasemad hinnangud on Eesti HIVnakatunute arvu pakkunud vahemikku mõnest tuhandest kuni mitmekümne tuhandeni, kuid samas on praeguseks registreerituid HIV-juhtumeid alla seitsme tuhande. Uuringu eesmärgiks oli täpsustada võimalikku HIV-nakatunute arvu Eestis, kasutades epidemioloogilisi mudeleid. HIVepideemia modelleerimise tulemused näitavad, et praegu on Eestis 11 000–12 000 HIV-nakatunut. Tõenäoline on HIV-epideemia seni arvatust varasem algus ja aeglasem levik, mis tähendab aastaks 2015 praeguse registreerimisega sarnanevate kiire levimuse versioonidega võrreldes 5–10% suuremat HIV-nakatunute arvu. Eesti Arst 2009; 88(4):267−27

Rinnavähi sõeluuringu programmi hindamise tulemused

Eestis on rinnavähi varajase avastamise sõeluuringut, mis on haigekassa rahastatav sihtotstarbeline ennetusprojekt, korraldatud alates 2002. aastast. Ravikindlustusraha efektiivse ja sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks tehti 2006. aastal “Rinnavähi varajase avastamise projekti 2002–2006” välishindamine. Sõeluuringu tulemuslikkus ja juhtimise korraldus vastab üldjoontes rahvusvahelistele standarditele. Uuringuprogrammi puudusteks on see, et ei ole kaasatud ravikindlustuseta isikud, samuti puudub isikustatud sõeluuringu andmebaas. Vajalik oleks uuringurühma laiendada, haarates kaasa 60–69aastased ja ravikindlustuseta naised. Eesti Arst 2007; 86 (11): 791–79

Rahvastiku tervisekaotus ehk haiguskoormus: hindamise metoodika

Rahvastiku terviseseisundi terviklik hindamine on rahvatervishoiu planeerimisel niisama vajalik, kui üksikisiku tervise uurimine on eelduseks arstlikule otsusele. Suurema üldistusvõimega meetodite väljatöötamine sai alguse 1950. aastatel ja jõudis 1990. aastaks ülemaailmse haiguskoormuse uuringuni, mille korraldas Maailma Terviseorganisatsioon ja kus kasutati uudset DALY (disability adjusted life years, haiguskoormus) metoodikat. Praeguseks on sellest kujunenud enim kasutatav meetod, milles ühendatakse suremusest ja haigestumusest tingitud tervisekadu rahvastiku terviseseisundi terviklikuks kirjeldamiseks. Artiklis on selgitatud DALY-metoodikat ning tutvustatud tervisekaotuse uuringute olulisemaid tulemusi. Eesti Arst 2005; 84 (7): 473–48

Suremusest ja haigestumusest põhjustatud tervisekadu Eestis

Haiguskoormuse ehk tervisekaotuse hindamise metoodika ühendab suremuse ja haigestumuse andmed ühtseks tervikuks. Meetodi väljundiks on haiguste ja nende põhjustatud surmade tõttu kaotatud eluaastad rahvastikus. Käesolevas haiguskoormus-uuringus hinnati esimest korda Eesti rahvastiku tervisekaotuse ulatust ja põhjuseid, tuginedes 2002. aasta haigekassa haigestumuse ja Statistikaameti suremuse andmetele. Eesti Arst 2005; 84 (7): 466–47

Eesti maakondade tervisenäitajad peegeldavad regionaalset ebavõrdsust

Eesti Arst 2012; 91(4):171-17

Conducting national burden of disease studies and knowledge translation in eight small European states: challenges and opportunities

Background: Several countries across Europe are engaging in burden of disease (BoD) studies. This article aims to understand the experiences of eight small European states in relation to their research opportunities and challenges in conducting national BoD studies and in knowledge translation of research outputs to policy-making. Methods: Countries participating in the study were those outlined by the WHO/Europe Small Countries Initiative and members of the Cooperation in Science and Technology (COST) Action CA18218 European Burden of Disease Network. A set of key questions targeting the research landscape were distributed to these members. WHO’s framework approach for research development capacities was applied to gain a comprehensive understanding of shortages in relation to national BoD studies in order to help strengthen health research capacities in the small states of Europe. Results: Most small states lack the resources and expertise to conduct BoD studies, but nationally representative data are relatively accessible. Public health officials and researchers tend to have a close-knit relationship with the governing body and policy-makers. The major challenge faced by small states is in knowledge generation and transfer rather than knowledge translation. Nevertheless, some policy-makers fail to make adequate use of knowledge translation. Conclusions: Small states, if equipped with adequate resources, may have the capacity to conduct national BoD studies. This work can serve as a model for identifying current gaps and opportunities in each of the eight small European countries, as well as a guide for translating country BoD study results into health policy