Aaben, Laura

Käbin, Maali

Lai, Taavi

Estonian

Journals from University of Tartu

171PÄEVAKORRALEesti Arst 2012; 91(4):171-173Eesti maakondade tervisenäitajad peegeldavad regionaalset ebavõrdsust Maali Käbin1, Taavi Lai2, Laura Aaben3 Maali KäbinFoto: Tervise Arengu InstituutDr Taavi LaiLaura AabenFoto: Tervise Arengu Instituut1 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakond, 2 Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakond, 3 Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakondKorrespondeeriv autor: Maali Käbinmaali.kabin@tai.eeSelle aasta alguses avaldati Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja Statis-t ikaameti koostöös Eesti maakondade tervise ja heaolu ülevaated (1), mis leidsid palju kõlapinda meedias ning tekitasid huvi erinevate spetsialistide seas. Need 4-leheküljel ised statisti l ised ülevaated koondavad maakondade tervisestatistikat erinevatest valdkondadest (tervisekäitu-mine, haigestumus, sotsiaal-majanduslik seisund, sündimus, suremus ja keskkond-l ikud tegur id ). Maakondade andmeid võrreldakse omavahel ning Eesti ja Euroopa Li idu keskmiste näitajatega. Analüüsis esitatud andmed pärinevad Tervise Arengu Instituudi andmebaasidest, Statistikaame-tist, haigekassast, Siseministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist.Piirkondlikud terviseandmed on olulised seetõttu, et riigi keskmised näitajad ei võta sageli piisavalt arvesse piirkondlikke eripärasid ning nii joonistub välja täpsem pilt Eesti rahvastiku tervisest. Samuti on vaid nii võimalik tuvastada piirkondlikke ebavõrdsusi ja vajadusi tervisevaldkonnas. Sellest lähtuvalt ongi vaja terviseandmeid vaadelda koos sotsiaal-majandusl ike ja keskkonnanäitajatega.Tervisemõjurid jagunevad kõige üldise-malt inimese poolt otseselt mõjutatavateks ning mittemõjutatavateks teguriteks. Me saame valida, kas ja kui palju tarvitada alkoholi, suitsetada või toituda tervislikult, sõita kinnitatud turvavööga, olla füüsili-selt aktiivsed jms. Meist ei sõltu aga õhu saastatus elukeskkonnas, arstiabi kvaliteet jms. Erinevate tervisemõjude hindamist komplitseerib, et kõiki otseselt terv ist mõjutavaid tegureid mõjutavad omakorda erinevad kaudsed tegurid, näiteks inimese või tema elukoha sotsiaal-majandusl ik olukord. Viimasest sõltub näiteks, kui hästi töötab kohalik ühistranspordisüsteem, mis omakorda mõjutab nii õhusaaste taset kui ka arstiabi kättesaadavust (2).Eeldatav eluiga on rahvastiku tervise klassikaline näitaja. Arenenud riikides on sünnihetke eeldatav eluiga iga kümnen-diga kasvanud 2,5 aastat (3). Vahe Eesti kõrgeima ja madalaima eeldatava elueaga maakondade (Tartumaa ja Ida-Virumaa) vahel on ligi viis aastat ehk piltlikult on Ida-Virumaa rahvastiku terviseareng 20 aastat Tartumaa omast maas. Siiski on muutused Eestis oluliselt kiiremad: 1990. aastate keskpaiga madalseisust on eeldatav eluiga 2010. aastaks kasvanud üle 9 aasta.Tervelt elatud eluea piirkondlikud erine-vused on samuti suured. Näiteks elab Põlva-maal 2010. aastal sündinud laps terviseprob-leemideta Eesti keskmisest (57 aastat 2010. aastal) 15 aastat vähem. See näitaja on parim Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Raplamaa elanikel, kes elavad tervena keskmiselt üle 59 aasta. Kahe äärmuse vahe on seega 17 aastat ning see on oluline terviseseisundi ebavõrdsus. Erinevused on väikeses Eestis eriti ehmatavad ning on väga üllatav, et vaid 100-kilomeetrine vahemaa mõjutab inimeste tervena elamise võimalusi nii oluliselt.Kui meile tundub, et Ida-Virumaa või Valgamaa elanike tervisenäitajad on kehva-poolsed, siis Eesti näitajaid Euroopa Liiduga võrreldes paistab kogu Eesti justkui Euroopa Ida-Virumaa. Viimase 10 aastaga on Eesti rahvastiku tervis liikunud siiski Euroopa keskmisele lähemale, samuti nagu Ida-Virumaa on liikunud lähemale Eesti kesk-misele.Ootuspäraselt on inimeste tervis parem kõrgema tööhõive, noorte suurema osakaalu, kõrgemate töötasudega ehk soodsama sotsiaal-majandusl iku olukorraga pi ir-kondades. Kahjuks on Eestis sellised vaid 172PÄEVAKORRALEesti Arst 2012; 91(4):171-173üksikud pi irkonnad: Ta l l inna ümbrus Harjumaal ning Tartu ümbrus Tartumaal. Sealjuures oli loomulik iive positiivne vaid nendes kahes piirkonnas ning 10 aasta summaarne rändesaldo positi ivne vaid Harjumaal. Oluline on ka märkida, et Eesti rahvastik vananeb: aastatel 2000–2010 kasvas Eesti rahvastikus 65aastaste ja vanemate osakaal 15%-lt 17%-ni ning ükski maakond ei ole sellest puutumata jäänud.Eelnev v i itab süvenevale ääremaas-tumisele. Kas oleme peatselt jõudmas olukorda, kus väljaspool Harjumaad ongi ainult ääremaa? Kui maakonnast lahkub aastas keskmiselt 500 inimest, siis kuidas see mõjutab väiksemaid asustusüksusi? Enamasti vahetavad elukohta just nooremad inimesed, kes lahkudes võtavad kaasa ka oma parema tervise. Suurema väljarändega asustusüksustes suureneb vanemaealiste osakaal ning esiplaanile tõusevad näiteks haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse või südame-veresoonkonnahaigustesse. Seda on oluline arvestada tervishoiutee-nuste planeerimisel, kuid tervisenäitajates avalduvad väga suured maakondadesisesed terviseerinevused ning halvemat tervise-seisundit esineb enam maakondade piiri-aladel. Isegi kui kõrvale jätta kõige pisemad omavalitsused, mille elanike arv usaldus-väärset statistikat teha ei võimalda, on erinevused inimeste tervisenäitajates siiski mitmekordsed, nagu nähtub ka allpool olevalt pahaloomuliste kasvajate suremuse jooniselt 1 (4).Haigestumuse ja suremuse näitajaid ühendav tervisekaotuse näitaja aitab pare-mini mõista rahvastiku terviseseisundi tervikpilti eluaastate kaudu, mis haiguste ja enneaegsete surmade tõttu rahvastikus kaotatud on. Suurim oli eluaastate kaotus 1000 elaniku kohta 2006. aastal Ida-Viru-maal, kus elanikud kaotasid kokku rohkem kui 420 eluaastat 1000 inimese kohta, s.t iga inimene peaaegu pool eluaastat. Väikseim oli tervisekadu Saare- ja Hiiumaal, kus see jäi alla 320 aasta 1000 inimese kohta. Kohalike omavalitsuste kaupa on mõnedes paikades tervisekaotus 1000 elaniku kohta alla 200 eluaasta (nt Kiili vald Harjumaal, Kaiu vald Raplamaal), kuid ületab 700 eluaastat teisal (nt Meeksi vald Tartumaal).Eri piirkondade sotsiaal-majanduslike näitajate ebavõrdsus on samuti suur. Näiteks oli keskmiste brutotulude võrdluses Eesti suurima (Viimsi vald, 1196 eurot) ja vähima (Peipsiääre vald, 480 eurot) isikutuluga valdade erinevus enam kui kaks miini-mumpalka. Isegi Harjumaa piires oli see erinevus ligi 1,5 miinimumpalka (Viimsi vallas 1196 eurot ja Vasalemma vallas 669 eurot). Seega on piirkondlikud erinevused suured nii tervises kui ka seda mõjutavates tegurites. Joonis 1. Pahaloomuliste kasvajate (C00–C97) suremuskordaja 1000 elaniku kohta (aastate 2006–2010 keskmine) kohalike omavalitsuste kaupa.Allikas: surmapõhjuste register; kaart: Statistikaamet.Kordaja  0,0–11,5  (57)11,6–14,6  (57)14,7–17,4  (56)17,5–39,4  (56)173PÄEVAKORRALEesti Arst 2012; 91(4):171-173Lisaks näitavad analüüsid tervisekao-tuse ja piirkondliku arengu ning kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse seoseid (5, 6). Näiteks terv isekaotuse ja üldise haldusvõimekuse vaheline korrelatsioon on –0,43 ehk kõrgema haldusvõimekusega kaasneb väiksem tervisekaotus, s.t parem terv is. Haldusvõimekus mõjutab terv i-sekaotust eelkõige elanikkonna heaolu näitajate (tööhõive, palk, toimetulekutoe-tused) kaudu, kuid pea niisama oluline on ka omavalitsuse majanduse aktiivsuse ja mitmekesisuse seos tervisekaotusega (korrelatsioonid vastavalt –0,49 ja –0,42). Seega mõjutab in imeste elukoht koos seal pakutavate teenuste ja võimalustega inimeste võimalusi terveks ja kvaliteetseks eluks. Lisaks tervisesüsteemi arendamisele on väga oluline erinevate osapoolte koostöö piirkonna elanike tervise parandamiseks.Sageli küsitakse, kuidas on maakon-dadevaheline ebavõrdsus ajas muutunud, kas see kasvab või kahaneb. Ühest vastust sellele ei ole: aastatel 2000–2010 mõnede näitajate puhul ebavõrdsus ( parima ja halvima erinevus) vähenes, teiste puhul suurenes. Näiteks vähenesid maakond-likud erinevused alla 65aastaste inimeste surmades märgatavalt, samuti erinevused nakatumises seksuaalsel teel levivatesse haigustesse, tuberkuloosi ja viirushepa-tiitidesse (ka üldine nakatumise tase on langenud). Samas on kasvanud erinevused sotsiaal-majanduslikes näitajates ja tervise-käitumises (nt alkoholi tarvitamine).Maakondade tervisenäitajates ja nende muutumises on näha ka positiivset arengut. Näiteks on aastatel 2000–2010 kõikja l kasvanud keskmine eluiga ning tervena elatud aastate arv. Vähenenud ja hilise-masse ikka on nihkunud mitmed suremuse näitajad, näiteks on kahanenud surmade üldarv ning vähenenud surmad enne 65. eluaastat, samuti on õnnestunud ära hoida rohkem vä ld itava id surmasid. Samuti paistab, et osalise tõhususega on olnud püüded parandada rahvastiku tervisekäi-tumist, näiteks on vähenenud suitsetajate osakaal rahvastikus.Maakondade tervise ja heaolu ülevaade-test selguvad mitmed valupunktid piirkond-likus arengus ning sekkumist vajavad kohad. Inimeste tervis on kompleksne ning seda määravaid tegureid on palju. Osa uuritud näitajatest on sellised, mida annaks paran-dada tervisedendusliku tegevuse, erinevate ennetusprogrammide, seadusandluse ja ha lduskorra lduse tõhustamise kaudu. Nagu eespool viidatud, on oluline arendada terviseteenuseid koos sektoritevahelise koostööga. Elanike terviseprobleeme ei saa lahendada ainult tervisesektor, vaid seda tuleb teha majandus-, sotsiaal-, haridus- ja keskkonnasektori koostöös, sest tervist kujundavad tegurid asuvad suures osas väljaspool tervisesektorit.Arstide jaoks pakuvad maakondade tervise ja heaolu ülevaated eelkõige seni-sest täpsemat pilti oma piirkonna inimeste tervisest ning loodetavasti toetab see info ka igapäevast erialaste otsuste tegemist. Samuti on need ülevaated ehk oluliseks allikaks, kust saada infot piirkonna demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tegurite kohta, mis on olulised ravi paremaks planeerimiseks. Kaudselt peegeldavad ülevaadetes esitatud näitajad ka ravikvaliteedi ja tervishoiutee-nuse kättesaadavuse paranemist ning seega aitavad hinnata oma piirkonnas seni tehtud tööd. Samuti saab sellest vihjeid, kuidas tervist jätkuvalt edendada ja terviskäitumist soodsamas suunas mõjutada.Kokkuvõtteks võib öelda, et maakondade tervise ja heaolu ülevaated on mõne teema puhul tekitanud rohkem küsimusi, kui andnud vastuseid, sest me ei tea päris täpselt, miks üks või teine näitaja on just selles maakonnas täpselt nii hea või halb. Samas on maakondade tervise ja heaolu ülevaated andnud senisest parema ülevaate hetkeolukorrast ning välja on toodud erinevaid mõjutegureid ja prob-leeme koos võimalikele sekkumiskohtadele viitamisega. Igal maakonnal on oma nägu ning sellest lähtuvalt on vaja ka koostöös teiste eluvaldkondadega planeerida tervist edendavaid ja toetavaid tegevusi ning tervis-hoiusüsteemi sekkumisi.KIRJANDUS 1. Eesti maakondade tervise ja heaolu ülevaated. http://www.terviseinfo.ee/maakonnatervis.2. Lai T, Oja L, Ruuge M, Käbin M, Aaben L. Tervis Eesti piirkonda-des. Rmt: Servinski M, Kivilaid M,  Tischler G. Eesti piirkondlik areng 2011. Tallinn: Statistikaamet, 2011:61–76.3. Oeppen J, Vaupel, JW. Broken limits to life expectancy. Science 2002;296:1029–31.4. Kaart nr 23. Servinski M, Kivilaid M, Tischler G. Eesti piirkondlik areng 2011. Tallinn: Statistikaamet, 2011:217.5. Lai T, Köhler K. Eesti rahvastiku tervisekaotus. Sotsiaalminis-teeriumi toimetised 2009;1. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2009/toime-tised_20091.pdf.6. Kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse andmed. http://www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus. Arvutustes on kasutatud haldusvõimekuse 2005-2010. aasta ning tervise-kaotuse 2006. aasta andmeid.

English

Eesti maakondade tervisenäitajad peegeldavad regionaalset ebavõrdsust

Utlib

171
PÄEVAKORRAL
Eesti Arst 2012; 91(4):171-173
Eesti maakondade tervisenäitajad 
peegeldavad regionaalset ebavõrdsust 
Maali Käbin1, Taavi Lai2, Laura Aaben3 
Maali Käbin
Foto: Tervise Arengu 
Instituut
Dr Taavi Lai
Laura Aaben
Foto: Tervise Arengu 
Instituut
1 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakond, 
2 Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakond, 
3 Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakond
Korrespondeeriv autor: 
Maali Käbin
maali.kabin@tai.ee
Selle aasta alguses avaldati Tervise Arengu 
Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja Statis-
t ikaameti koostöös Eesti maakondade 
tervise ja heaolu ülevaated (1), mis leidsid 
palju kõlapinda meedias ning tekitasid 
huvi erinevate spetsialistide seas. Need 
4-leheküljel ised statisti l ised ülevaated 
koondavad maakondade tervisestatistikat 
erinevatest valdkondadest (tervisekäitu-
mine, haigestumus, sotsiaal-majanduslik 
seisund, sündimus, suremus ja keskkond-
l ikud tegur id ). Maakondade andmeid 
võrreldakse omavahel ning Eesti ja Euroopa 
Li idu keskmiste näitajatega. Analüüsis 
esitatud andmed pärinevad Tervise Arengu 
Instituudi andmebaasidest, Statistikaame-
tist, haigekassast, Siseministeeriumist ja 
Sotsiaalministeeriumist.
Piirkondlikud terviseandmed on olulised 
seetõttu, et riigi keskmised näitajad ei 
võta sageli piisavalt arvesse piirkondlikke 
eripärasid ning nii joonistub välja täpsem 
pilt Eesti rahvastiku tervisest. Samuti on 
vaid nii võimalik tuvastada piirkondlikke 
ebavõrdsusi ja vajadusi tervisevaldkonnas. 
Sellest lähtuvalt ongi vaja terviseandmeid 
vaadelda koos sotsiaal-majandusl ike ja 
keskkonnanäitajatega.
Tervisemõjurid jagunevad kõige üldise-
malt inimese poolt otseselt mõjutatavateks 
ning mittemõjutatavateks teguriteks. Me 
saame valida, kas ja kui palju tarvitada 
alkoholi, suitsetada või toituda tervislikult, 
sõita kinnitatud turvavööga, olla füüsili-
selt aktiivsed jms. Meist ei sõltu aga õhu 
saastatus elukeskkonnas, arstiabi kvaliteet 
jms. Erinevate tervisemõjude hindamist 
komplitseerib, et kõiki otseselt terv ist 
mõjutavaid tegureid mõjutavad omakorda 
erinevad kaudsed tegurid, näiteks inimese 
või tema elukoha sotsiaal-majandusl ik 
olukord. Viimasest sõltub näiteks, kui hästi 
töötab kohalik ühistranspordisüsteem, mis 
omakorda mõjutab nii õhusaaste taset kui 
ka arstiabi kättesaadavust (2).
Eeldatav eluiga on rahvastiku tervise 
klassikaline näitaja. Arenenud riikides on 
sünnihetke eeldatav eluiga iga kümnen-
diga kasvanud 2,5 aastat (3). Vahe Eesti 
kõrgeima ja madalaima eeldatava elueaga 
maakondade (Tartumaa ja Ida-Virumaa) 
vahel on ligi viis aastat ehk piltlikult on 
Ida-Virumaa rahvastiku terviseareng 20 
aastat Tartumaa omast maas. Siiski on 
muutused Eestis oluliselt kiiremad: 1990. 
aastate keskpaiga madalseisust on eeldatav 
eluiga 2010. aastaks kasvanud üle 9 aasta.
Tervelt elatud eluea piirkondlikud erine-
vused on samuti suured. Näiteks elab Põlva-
maal 2010. aastal sündinud laps terviseprob-
leemideta Eesti keskmisest (57 aastat 2010. 
aastal) 15 aastat vähem. See näitaja on parim 
Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Raplamaa 
elanikel, kes elavad tervena keskmiselt üle 
59 aasta. Kahe äärmuse vahe on seega 17 
aastat ning see on oluline terviseseisundi 
ebavõrdsus. Erinevused on väikeses Eestis 
eriti ehmatavad ning on väga üllatav, et vaid 
100-kilomeetrine vahemaa mõjutab inimeste 
tervena elamise võimalusi nii oluliselt.
Kui meile tundub, et Ida-Virumaa või 
Valgamaa elanike tervisenäitajad on kehva-
poolsed, siis Eesti näitajaid Euroopa Liiduga 
võrreldes paistab kogu Eesti justkui Euroopa 
Ida-Virumaa. Viimase 10 aastaga on Eesti 
rahvastiku tervis liikunud siiski Euroopa 
keskmisele lähemale, samuti nagu Ida-
Virumaa on liikunud lähemale Eesti kesk-
misele.
Ootuspäraselt on inimeste tervis parem 
kõrgema tööhõive, noorte suurema osakaalu, 
kõrgemate töötasudega ehk soodsama 
sotsiaal-majandusl iku olukorraga pi ir-
kondades. Kahjuks on Eestis sellised vaid 
172
PÄEVAKORRAL
Eesti Arst 2012; 91(4):171-173
üksikud pi irkonnad: Ta l l inna ümbrus 
Harjumaal ning Tartu ümbrus Tartumaal. 
Sealjuures oli loomulik iive positiivne vaid 
nendes kahes piirkonnas ning 10 aasta 
summaarne rändesaldo positi ivne vaid 
Harjumaal. Oluline on ka märkida, et Eesti 
rahvastik vananeb: aastatel 2000–2010 
kasvas Eesti rahvastikus 65aastaste ja 
vanemate osakaal 15%-lt 17%-ni ning ükski 
maakond ei ole sellest puutumata jäänud.
Eelnev v i itab süvenevale ääremaas-
tumisele. Kas oleme peatselt jõudmas 
olukorda, kus väljaspool Harjumaad ongi 
ainult ääremaa? Kui maakonnast lahkub 
aastas keskmiselt 500 inimest, siis kuidas 
see mõjutab väiksemaid asustusüksusi? 
Enamasti vahetavad elukohta just nooremad 
inimesed, kes lahkudes võtavad kaasa ka 
oma parema tervise. Suurema väljarändega 
asustusüksustes suureneb vanemaealiste 
osakaal ning esiplaanile tõusevad näiteks 
haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse 
või südame-veresoonkonnahaigustesse. 
Seda on oluline arvestada tervishoiutee-
nuste planeerimisel, kuid tervisenäitajates 
avalduvad väga suured maakondadesisesed 
terviseerinevused ning halvemat tervise-
seisundit esineb enam maakondade piiri-
aladel. Isegi kui kõrvale jätta kõige pisemad 
omavalitsused, mille elanike arv usaldus-
väärset statistikat teha ei võimalda, on 
erinevused inimeste tervisenäitajates siiski 
mitmekordsed, nagu nähtub ka allpool 
olevalt pahaloomuliste kasvajate suremuse 
jooniselt 1 (4).
Haigestumuse ja suremuse näitajaid 
ühendav tervisekaotuse näitaja aitab pare-
mini mõista rahvastiku terviseseisundi 
tervikpilti eluaastate kaudu, mis haiguste 
ja enneaegsete surmade tõttu rahvastikus 
kaotatud on. Suurim oli eluaastate kaotus 
1000 elaniku kohta 2006. aastal Ida-Viru-
maal, kus elanikud kaotasid kokku rohkem 
kui 420 eluaastat 1000 inimese kohta, s.t iga 
inimene peaaegu pool eluaastat. Väikseim oli 
tervisekadu Saare- ja Hiiumaal, kus see jäi 
alla 320 aasta 1000 inimese kohta. Kohalike 
omavalitsuste kaupa on mõnedes paikades 
tervisekaotus 1000 elaniku kohta alla 200 
eluaasta (nt Kiili vald Harjumaal, Kaiu vald 
Raplamaal), kuid ületab 700 eluaastat teisal 
(nt Meeksi vald Tartumaal).
Eri piirkondade sotsiaal-majanduslike 
näitajate ebavõrdsus on samuti suur. Näiteks 
oli keskmiste brutotulude võrdluses Eesti 
suurima (Viimsi vald, 1196 eurot) ja vähima 
(Peipsiääre vald, 480 eurot) isikutuluga 
valdade erinevus enam kui kaks miini-
mumpalka. Isegi Harjumaa piires oli see 
erinevus ligi 1,5 miinimumpalka (Viimsi 
vallas 1196 eurot ja Vasalemma vallas 669 
eurot). Seega on piirkondlikud erinevused 
suured nii tervises kui ka seda mõjutavates 
tegurites. 
Joonis 1. Pahaloomuliste kasvajate (C00–C97) suremuskordaja 1000 elaniku kohta (aastate 
2006–2010 keskmine) kohalike omavalitsuste kaupa.
Allikas: surmapõhjuste register; kaart: Statistikaamet.
Kordaja  
0,0–11,5  (57)
11,6–14,6  (57)
14,7–17,4  (56)
17,5–39,4  (56)
173
PÄEVAKORRAL
Eesti Arst 2012; 91(4):171-173
Lisaks näitavad analüüsid tervisekao-
tuse ja piirkondliku arengu ning kohalike 
omavalitsuste haldusvõimekuse seoseid 
(5, 6). Näiteks terv isekaotuse ja üldise 
haldusvõimekuse vaheline korrelatsioon 
on –0,43 ehk kõrgema haldusvõimekusega 
kaasneb väiksem tervisekaotus, s.t parem 
terv is. Haldusvõimekus mõjutab terv i-
sekaotust eelkõige elanikkonna heaolu 
näitajate (tööhõive, palk, toimetulekutoe-
tused) kaudu, kuid pea niisama oluline 
on ka omavalitsuse majanduse aktiivsuse 
ja mitmekesisuse seos tervisekaotusega 
(korrelatsioonid vastavalt –0,49 ja –0,42). 
Seega mõjutab in imeste elukoht koos 
seal pakutavate teenuste ja võimalustega 
inimeste võimalusi terveks ja kvaliteetseks 
eluks. Lisaks tervisesüsteemi arendamisele 
on väga oluline erinevate osapoolte koostöö 
piirkonna elanike tervise parandamiseks.
Sageli küsitakse, kuidas on maakon-
dadevaheline ebavõrdsus ajas muutunud, 
kas see kasvab või kahaneb. Ühest vastust 
sellele ei ole: aastatel 2000–2010 mõnede 
näitajate puhul ebavõrdsus ( parima ja 
halvima erinevus) vähenes, teiste puhul 
suurenes. Näiteks vähenesid maakond-
likud erinevused alla 65aastaste inimeste 
surmades märgatavalt, samuti erinevused 
nakatumises seksuaalsel teel levivatesse 
haigustesse, tuberkuloosi ja viirushepa-
tiitidesse (ka üldine nakatumise tase on 
langenud). Samas on kasvanud erinevused 
sotsiaal-majanduslikes näitajates ja tervise-
käitumises (nt alkoholi tarvitamine).
Maakondade tervisenäitajates ja nende 
muutumises on näha ka positiivset arengut. 
Näiteks on aastatel 2000–2010 kõikja l 
kasvanud keskmine eluiga ning tervena 
elatud aastate arv. Vähenenud ja hilise-
masse ikka on nihkunud mitmed suremuse 
näitajad, näiteks on kahanenud surmade 
üldarv ning vähenenud surmad enne 65. 
eluaastat, samuti on õnnestunud ära hoida 
rohkem vä ld itava id surmasid. Samuti 
paistab, et osalise tõhususega on olnud 
püüded parandada rahvastiku tervisekäi-
tumist, näiteks on vähenenud suitsetajate 
osakaal rahvastikus.
Maakondade tervise ja heaolu ülevaade-
test selguvad mitmed valupunktid piirkond-
likus arengus ning sekkumist vajavad kohad. 
Inimeste tervis on kompleksne ning seda 
määravaid tegureid on palju. Osa uuritud 
näitajatest on sellised, mida annaks paran-
dada tervisedendusliku tegevuse, erinevate 
ennetusprogrammide, seadusandluse ja 
ha lduskorra lduse tõhustamise kaudu. 
Nagu eespool viidatud, on oluline arendada 
terviseteenuseid koos sektoritevahelise 
koostööga. Elanike terviseprobleeme ei saa 
lahendada ainult tervisesektor, vaid seda 
tuleb teha majandus-, sotsiaal-, haridus- ja 
keskkonnasektori koostöös, sest tervist 
kujundavad tegurid asuvad suures osas 
väljaspool tervisesektorit.
Arstide jaoks pakuvad maakondade 
tervise ja heaolu ülevaated eelkõige seni-
sest täpsemat pilti oma piirkonna inimeste 
tervisest ning loodetavasti toetab see info ka 
igapäevast erialaste otsuste tegemist. Samuti 
on need ülevaated ehk oluliseks allikaks, 
kust saada infot piirkonna demograafiliste 
ja sotsiaal-majanduslike tegurite kohta, mis 
on olulised ravi paremaks planeerimiseks. 
Kaudselt peegeldavad ülevaadetes esitatud 
näitajad ka ravikvaliteedi ja tervishoiutee-
nuse kättesaadavuse paranemist ning seega 
aitavad hinnata oma piirkonnas seni tehtud 
tööd. Samuti saab sellest vihjeid, kuidas 
tervist jätkuvalt edendada ja terviskäitumist 
soodsamas suunas mõjutada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et maakondade 
tervise ja heaolu ülevaated on mõne teema 
puhul tekitanud rohkem küsimusi, kui andnud 
vastuseid, sest me ei tea päris täpselt, miks 
üks või teine näitaja on just selles maakonnas 
täpselt nii hea või halb. Samas on maakondade 
tervise ja heaolu ülevaated andnud senisest 
parema ülevaate hetkeolukorrast ning välja 
on toodud erinevaid mõjutegureid ja prob-
leeme koos võimalikele sekkumiskohtadele 
viitamisega. Igal maakonnal on oma nägu 
ning sellest lähtuvalt on vaja ka koostöös 
teiste eluvaldkondadega planeerida tervist 
edendavaid ja toetavaid tegevusi ning tervis-
hoiusüsteemi sekkumisi.
KIRJANDUS 
1. Eesti maakondade tervise ja heaolu ülevaated. http://www.
terviseinfo.ee/maakonnatervis.
2. Lai T, Oja L, Ruuge M, Käbin M, Aaben L. Tervis Eesti piirkonda-
des. Rmt: Servinski M, Kivilaid M,  Tischler G. Eesti piirkondlik 
areng 2011. Tallinn: Statistikaamet, 2011:61–76.
3. Oeppen J, Vaupel, JW. Broken limits to life expectancy. Science 
2002;296:1029–31.
4. Kaart nr 23. Servinski M, Kivilaid M, Tischler G. Eesti piirkondlik 
areng 2011. Tallinn: Statistikaamet, 2011:217.
5. Lai T, Köhler K. Eesti rahvastiku tervisekaotus. Sotsiaalminis-
teeriumi toimetised 2009;1. http://www.sm.ee/fileadmin/
meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2009/toime-
tised_20091.pdf.
6. Kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse andmed. http://
www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus. Arvutustes on 
kasutatud haldusvõimekuse 2005-2010. aasta ning tervise-
kaotuse 2006. aasta andmeid.


https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11291/6476

Eesti maakondade tervisenäitajad peegeldavad regionaalset ebavõrdsust

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib