Nefroloogia

Eesti Arst 2014; 93(10):59

Ethical aspects of aging research

n/

Molecular System Bioenergetics—New Aspects of Metabolic Research

This Special Issue is a significant step in developing a new direction of metabolic research— Molecular System Bioenergetics, which itself is a part of Systems Biology. As a new paradigm of biological sciences, Systems Biology aims at understanding of biological functions by studies and description of new, system level properties, resulting from interactions between components of biological systems at any level of organization, from molecular to population. Metabolism is the way of life of cells by exchanging mass and energy with the surrounding medium, and understanding its mechanisms requires knowledge of the complex interactions between cellular systems and components. While studies of metabolism have a long history, new concepts of Systems Biology provide useful tools for metabolic research. According to Schrödinger, living cells need to be open systems with energy and mass exchange with the surrounding medium, with the aim of maintaining their high structural and functional organization and thus their internal entropy low, achieving this by means of increasing the entropy of the medium by catabolic reactions. Thus, Schrödinger wrote: “The essential thing in metabolism is that the organism succeeds in freeing itself from all entropy it cannot help producing while alive”. Thus, free energy conversion in the cells is an important, central part of metabolism, and understanding the complex mechanisms of its regulation is the aim of Molecular System Bioenergetics. In this Special Issue, several important problems in this field were analyzed

Orellaniinimürgistusest põhjustatud neerukahjustus – haigusjuhtude kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

2020. aasta augustis diagnoositi Eestis seitse seenemürgistusjuhtu, mille põhjuseks oli orellaniinimürgistus, mis oli tekkinud vöödikute tarvitamisest. Orellaniinimürgistus kulgeb esmalt väheste sümptomitega, kuid põhjustab ägeda neerukahjustuse ning patsiendid satuvad haiglaravile alles nädalate möödudes, kui jääkained on kuhjunud ning esinevad olulised elektrolüütide häired. Tartu Ülikooli Kliinikumi hospitaliseeriti lühikese ajavahemiku jooksul neli patsienti, Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse kolm patsienti. Kuus patsienti vajasid hemodialüüsravi ning kolmel patsiendil on krooniline neeruasendusravi vajalik ka 10 kuud pärast mürgistust. Neerukahjustuse kujunemiseks kulub tavaliselt mõni nädal, seetõttu võib mürgistuse algpõhjus jääda märkamata ning käesoleva haigusjuhtude kirjeldamise eesmärk on olla abiks edasiste mürgistusjuhtude diagnoosimisel ja käsitlusel

Extramitochondrial Ca2+ in the Nanomolar Range Regulates Glutamate-Dependent Oxidative Phosphorylation on Demand

We present unexpected and novel results revealing that glutamate-dependent oxidative phosphorylation (OXPHOS) of brain mitochondria is exclusively and efficiently activated by extramitochondrial Ca2+ in physiological concentration ranges (S0.5 = 360 nM Ca2+). This regulation was not affected by RR, an inhibitor of the mitochondrial Ca2+ uniporter. Active respiration is regulated by glutamate supply to mitochondria via aralar, a mitochondrial glutamate/aspartate carrier with regulatory Ca2+-binding sites in the mitochondrial intermembrane space providing full access to cytosolic Ca2+. At micromolar concentrations, Ca2+ can also enter the intramitochondrial matrix and activate specific dehydrogenases. However, the latter mechanism is less efficient than extramitochondrial Ca2+ regulation of respiration/OXPHOS via aralar. These results imply a new mode of glutamate-dependent OXPHOS regulation as a demand-driven regulation of mitochondrial function. This regulation involves the mitochondrial glutamate/aspartate carrier aralar which controls mitochondrial substrate supply according to the level of extramitochondrial Ca2+

Neeruasendusravi epidemioloogia Eestis

Neeruasendusravi (NAR) meetodid, nagu dialüüsravi ja transplantatsioon, on arenenud aastakümneid paralleelselt. Kuigi nii dialüüsi kui neeru transplanteerimise katseid tehti 20. sajandi algusaastatel, toimus esimene edukas neeru- siirdamine Brigham & Women’s haiglas USAs 1954. aastal. 50.–60. aastatel muutus neeruasendusravi, sh transplantatsioon, majanduslikult arenenud maades rutiinseks raviks (1, 2)

Hantaviirusinfektsioonid Eestis

Hantaviirusnakkused on zoonootilised – viirused tsirkuleerivad looduses ilma inimese osaluseta, neid levib näriliste vahendusel. Tuntud on kaks kliiniliselt erinevat haigusvormi – neerusündroomiga hemorraagiline palavik (levinud Aasias ja Euroopas) ning hantaviiruse pulmonaalne sündroom (levinud Ameerikas). Sõltuvalt viirustüübist võib letaalsus haigestumuse korral ulatuda kuni 40%-ni. Eestis on isoleeritud Dobrava genotüüp viirus. Saaremaal püütud juttselg hiirtel on isoleeritud viirus osutunud aga omaette genotüüpi kuuluvaks ja on nimetatud saaremaa hantaviiruseks. Hantaviirusnakkus on levinud ka Eestis – aastal 2001 esines 12 seroloogiliselt kinnitatud haigusjuht

From the EMU scientists to society 2022

Eesti Maaülikooli teadustulemuste populariseerimiseks on väga oluline teaduspõhisele informatsioonile kasutajasõbraliku juurdepääsu loomine ja meie ülikooli vastutusvaldkondades tehtavatele teadustöödele viitamine. Aitamaks kaasa ühiskonna arendusprotsesside suunamisele, oleme käesolevasse kogumikku koondanud ülevaate maaülikooli teadlaste panusest eesti ühiskonna teenimisesse 2022. aastal. Kokku on kogutud nii Eesti kultuurile olulistes eelretsenseeritud ajakirjades ilmunud teadusartiklid, kohalikes konverentsikogumikes avaldatud teadusartiklid/ettekanded kui ka muud teadust populariseerivad publikatsioonid. Andmestik on vormistatud viitekogumikuna, mille ülesehituses tuginesime Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) kasutatavale publikatsioonide klassifikatsiooni alajaotustele (haridus- ja teadusministri käskkiri nr 640 28. juulil 2006, täiendatud 2017). Viitekogumikku on lihtne, kiire ja mugav kasutada, sest viited vastavad APA viitamissüsteemi nõuetele ja on varustatud võimalusel püsilingiga. Kogumik on võrguväljaandena kättesaadav Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace. Kogumikus on kasutatud järgnevaid ETISe publikatsioonide alajaotusi: 1.3. Eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti ja teiste riikide eelretsenseeritavates teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuskolleegium, või eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti kultuurile olulistes ajakirjades või teadusartiklid ajakirjades Akadeemia, Looming ja Vikerkaar 3.5. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud kohalikes konverentsikogumikes 6.2. Õpikud ja muud õppeotstarbelised publikatsioonid, v.a. kõrgkooliõpikud 6.3. Populaarteaduslikud artiklid 6.4. Populaarteaduslikud raamatud 6.6. Muudes ajakirjades ja ajalehtedes avaldatud artiklid 6.7. Muu loome 6.8. Lühikirjutised teadusajakirjades ja kogumikesTo popularize the research results of the Estonian University of Life Sciences, it is important to create user-friendly access to research-based information and refer to the research works carried out in the areas of responsibility of our university. To contribute to the guidance of societal development processes, we have compiled an overview of the contributions made by researchers from the University of Life Sciences to serving Estonian society in 2022 in this collection. In total, research articles published in peerreviewed journals important to Estonian culture, research articles/presentations published in local conference proceedings, as well as other publications popularizing science have been collected. The data is formatted as a compendium of references andstructured based on the subdivisions of the publication classification used in the Estonian Science Information System (ETIS) (Directive No. 640 of the Minister of Education and Research of 28 July 2006, updated in 2017). The compendium of references is user-friendly due to its compliance with the requirements of the APA citation system. Whenever possible, the references are accompanied with a permanent link. The compendium of references is available as an online publication in the digital archive EMU DSpace. The following subsections of ETIS publications are used: 1.3. Scholarly articles in Estonian and other peer-reviewed research journals with a local editorial board; peer-reviewed scientific articles in journals important for Estonian culture or scholarly articles in Akadeemia, Looming, Vikerkaar 3.5. Articles/presentations published in local conference proceedings 6.2. Textbooks and other study materials (excluding university textbooks) 6.3. Popular science articles 6.4. Popular science books 6.6. Articles in other journals and newspapers 6.7. Other creative activities 6.8. Short publications in scholarly journals and book

Characterization of Hemorrhagic Fever with Renal Syndrome Caused by Hantaviruses, Estonia

Thirty cases of hemorrhagic fever with renal syndrome (HFRS) due to Puumala virus (PUUV), Saaremaa virus (SAAV), and Dobrava virus infection were confirmed in Estonia. Except for the levels of serum creatinine, no remarkable differences were found in the clinical course of HFRS caused by PUUV and SAAV

From the EMU scientists to society 2021

Eesti Maaülikooli teadustulemuste nähtavuse parandamiseks ja ühiskonna arendusprotsesside suunamiseks on väga oluline teaduspõhisele informatsioonile kasutajasõbraliku juurdepääsu tagamine. Selleks oleme koondanud käesolevasse kogumikku ülevaate maaülikooli teadlaste panusest meie ülikooli vastutusvaldkondades tehtava teadustöö populariseerimisest ja ühiskonna teenimisest 2021. aastal. Andmestik on vormistatud viitekogumikuna ja säilitatakse ning tehakse kättesaadavaks võrguväljaandena Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace. Viited vastavad APA viitamissüsteemi nõuetele ja on varustatud võimalusel püsilingiga. Viitekogumiku ülesehituses tuginesime ETISes kasutusel olevale publikatsioonide klassifikatsiooni alajaotustele (haridus- ja teadusministri käskkiri nr 640 28. juulil 2006, täiendatud 2017). 1.3. Eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti ja teiste riikide eelretsenseeritavates teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuskolleegium, või eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti kultuurile olulistes ajakirjades või teadusartiklid ajakirjades Akadeemia, Looming ja Vikerkaar 3.5. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud kohalikes konverentsikogumikes 6.2. Õpikud ja muud õppeotstarbelised publikatsioonid, v.a. kõrgkooliõpikud 6.3. Populaarteaduslikud artiklid 6.4. Populaarteaduslikud raamatud 6.6. Muudes ajakirjades ja ajalehtedes avaldatud artiklid 6.7. Muu loome 8.8. Lühikirjutised teadusajakirjades ja kogumikesIn order to improve the visibility of the research results of the Estonian University of Life Sciences and to guide the development processes of society, it is very important to ensure user-friendly access to research-based information. To this end, we have compiled an overview of the contribution of our university researchers to the popularization of research in our university's areas of responsibility and to the service of society in 2021. The data has been prepared as a compendium of references. It is stored and made available as an online publication in the digital archive of the Estonian University of Life Sciences, EMU DSpace. References meet the requirements of the APA reference system and are provided with a permanent link if possible. The structure of the compendium of references is based on the ETIS publication classification subsections (Directive No. 640 of the Minister of Education and Research of 28 July 2006, updated in 2017). 1.3. Scholarly articles in Estonian and other peer-reviewed research journals with a local editorial board; peer-reviewed scientific articles in journals important for Estonian culture or scholarly articles in Akadeemia, Looming, Vikerkaar 3.5. Articles/presentations published in local conference proceedings 6.2. Textbooks and other study materials (excluding university textbooks) 6.3. Popular science articles 6.4. Popular science books 6.6. Articles in other journals and newspapers 6.7. Other creative activities 6.8. Short publications in scholarly journals and book