Thermoelectric properties of 80 a/o Si - 20 a/o Ge alloy as a function of time and temperature

Thermoelectric properties as function of time and temperature for phosphorous doped n-type silicon-germanium allo

Relationship of changes in the heat input to the power output of a thermoelectric device

Analysis for relating changes in heat input to power output of thermoelectric devic

Performance characteristics of typical silicon-germanium RTG's in air operation

Performance characteristics of typical silicon germanium RTG in air operation - reentry effec

Performance and weight dependence of a silicon-germanium RTG on fuel capsule temperature and heat flux

Performance and weight dependence of silicon germanium RTG on fuel capsule temperature and heat flu

Frequent causes of infertility and the further women's psychological coping with infertility

Infertiilsuse puhul on tegu väga stressirohke kriisiga elus, mõjutades paaris mõlemat osapoolt ning tuues kaasa mitmeid vaimse tervise probleeme. Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada, millised on infertiilsuse sagedasemad põhjused, kuidas see mõjutab naise psüühilist toimetulekut ja milliseks võiks kujuneda paaridele suunatud nõustamine. Uurimistöö on koostatud teoreetilise kirjanduse ülevaatena. Kasutatud kirjandusallikad on erialased teadusartiklid, mis on leitud elektroonilistest andmebaasidest. Otsingu piiranguks oli ajavahemik 2001 – 2018. Uurimistöö tulemusena selgub, et infertiilsuse diagnoosi põhjus võib olla võrdselt tingitud nii naisest, mehest kui ka mõlemast partnerist. Naisest tulenev infertiilsus võib olla tingitud ovulatsioonihäiretest, emakaanomaaliatest, endometrioosist ja munajuhade kahjustusest. Mehepoolne infertiilsus võib olla tingitud erektsiooni- ja ejakulatsioonihäiretest, põletikest ja kahjulikest harjumustest. Mõlemapoolseks lastetuse põhjuseks on vanus ja muutunud seksuaalkäitumine. Umbes 10%-l juhtudest jääb põhjus selgusetuks. Peamised infertiilsusega kaasnevad psüühilised probleemid on näiteks viha, kurbus, agressiivsus, kadedus, süütunne, häbi, madal enesehinnang, sotsiaalne isolatsioon, stress, ärevus, depressioon ja isegi lein. Antud probleemidega tegelemises on olulisel kohal psühholoogiline tugi ja nõustamine, mida peaks pakkuma selleks vastava pädevuse omandanud isik, kes keskendub individuaalsele lähenemisele, sotsiaalsele keskkonnale ja kultuurilisele taustale

Solar thermoelectric generator design and panel development program

Thermoelectric and mechanical performance of silicon-germanium solar thermoelectric generato

Optimization of thermoelectric generators for fixed temperature and fixed heat input operation

Optimization of thermoelectric generators for fixed temperature and fixed heat input operatio

Eestis töötavad õed ja arstid vananevad

Taust ja eesmärk. Kümme aastat tagasi koostati arstide ja õdede arvu prognoosid aastaks 2032 ja siis oli suurimaks mureks nii arstide kui ka õdede lahkumine tööle välismaale. Käesoleva uuringu eesmärk oli kirjeldada ajavahemikul 2012–2021 toimunud muutusi Eestis töötavate õdede ja arstide arvus ning vanuselises koosseisus ja selle alusel hinnata koolitusvajadust lähimaks aastakümneks.Metoodika. Terviseameti tervishoiutöötajate registrist tehti õdede ja arstide nimelised väljavõtted 2021. aasta aprilli seisuga ja lingiti need 2012. aasta aprillis küsitud andmetega, et hinnata õdede ja arstide töölt lahkumist ning tööle asumist sõltuvalt vanusest.Tulemused. Võrreldes 2012. aastaga on Eesti tervishoiusüsteemis töötavate õdede keskmine vanus suurenenud 4 aasta võrra ja üle 65aastaste osakaal töötavate õdede koguarvust on kahekordistunud (6%-lt 12%-le). Töökohaga õdede koguarv on suurenenud 1487 võrra ja seda mitte uute õdede lisandumise arvel. Eesti raviasutustesse on tööle naasnud 649 õde, kes vahepeal töötasid mujal, ja pensioniikka jõudnud õed jätkavad töötamist (lisandus 674 pensioniealist õde). Eesti raviasutustes töötavate alla 65aastaste arstide arv on kogu iseseisvuse taastamise järgse aja pidevalt vähenenud, kuid arstide koguarv on püsinud samal tasemel, sest pensioniealiseks saanud arstid jätkavad töötamist. Võrreldes 2012. aastaga on Eesti tervishoiusüsteemis töötavate üle 65aastaste arstide osakaal suurenenud 17%-lt 25%-le.Järeldused. Et kahekümne aasta pärast oleks Eesti raviasutustes tööl 9 õde 1000 inimese kohta, tuleb kohe kahekordistada õendusõppe vastuvõttu 700–800 õppekohani aastas ja loota, et väljaõpetatud õdede tööleasumine välisriikidesse ei suurene. Järgmised kakskümmend aastat pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide defitsiit ja ainult noorte arstide piisavalt arvukas ettevalmistus suudab seda osaliselt leevendada ning tagada arstide ühtlane vanuseline koosseis