Novice Teachers’ Professional Development During the Induction Year

AbstractThe key problem of the current study can be worded as the question: what are the changes that occur in novice teachers’ development during the first year of work? The data sources include novice teachers’ and their mentors’ responses to the questionnaires focusing on changes in teacher competencies and self-efficacy beliefs during the induction year. The teaching skills of the novice teachers grew during their first year at work and their assessments were reasonably adequate. Self-efficacy grows through positive experiences of own classroom teaching. Novice teachers with high self-efficacy were more satisfied with their coping in the first year at work than the teachers with average and low self-efficacy. Positive first experiences and strong sense of efficacy are important from the viewpoint of the future career

VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika rakendamise kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid kogenud mentorite vaates

Sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste omandamisest võidavad kaasava hariduse kontekstis väga erinevad õppijad. Eestis on täheldatud ja tõendatud VEPA Käitumisoskuste Mängu mõju laste sotsiaal-emotsionaalsetele pädevustele ja heaolule klassis, kuid pole selge, millistest teguritest sõltub VEPA metoodika rakendamise kvaliteet erinevates koolides ja klassiruumides. Seetõttu oli siinse uurimuse eesmärk välja selgitada kogenud mentorite arusaamad programmi kvaliteetsest kasutamisest ja seda mõjutavatest teguritest. Tulemused võimaldavad pöörata tähelepanu programmi kasutamise võimalikele kitsaskohtadele ja neid teadlikult ennetada. Mentorid kirjeldasid eeskätt rakendamise protsessi tahke ja õpilaste reaktsioone. VEPA programmi kasutamist mõjutavad mentorite hinnangul enim õpetajate omadused, programmi toe struktuur, õpetaja ja mentori koostöösuhe ning programmi kasutajatele antav tagasiside ja ühiskondlik kõlapind.  Summar

Vzpostavljanje in razvijanje sodelovalne in na učenje usmerjene šolske kulture: stališča estonskih ravnateljev šol

The present study aims to analyse how school leaders perceive their activities in creating and developing a collaborative school culture that promotes the school learning process. The data were collected in semi-structured interviews with nine school leaders and analysed using thematic content analysis. The results revealed that only three of the school leaders focused on the shared values and shared leadership necessary for creating a systematic and analytic approach to organisational and teacher development. The school leaders understood the importance of leading the development of the learning process, but this did not take place as expected in practice. Organisational and teacher development seemed to be unsystematic or not based on the continuous monitoring of processes. The findings of our study indicate that development programmes for school leaders should concentrate more on shaping the views, knowledge and skills needed to develop a collaborative and learning-centred school culture. (DIPF/Orig.

Õpetajakoolituse üliõpilaste oskus märgata ja analüüsida psühholoogilisi baasvajadusi toetavat õpetamist

Selle uuringu eesmärk oli kohandada situatsioonispetsiifiliste ehk PID-oskuste (perception, interpretation, decision-making skills) hindamisvahend isemääramisteooria konteksti, et analüüsida õpetajakoolituse üliõpilaste suutlikkust märgata ja tõlgendada psühholoogilisi baasvajadusi toetavaid tegevusi klassiruumi kontekstis. Andmeid koguti aineõpetajate õpetajakoolituse magistriõpingute esimese aasta üliõpilastelt (N = 97), kasutades tunnivideote analüüsi. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et üliõpilased märkavad tunnivideotest psühholoogiliste baasvajadustega seotud aspekte. Tõlgendamisel ning otsuste tegemisel olid üliõpilaste vastused pigem kas kirjeldavad või hinnangulised ega olnud seotud teoreetiliste teadmistega. Töökogemuse põhjal olulisi erinevusi tulemustes ei täheldatud. Kuigi õpetajakoolituse üliõpilaste puhul on tulemused ootuspärased, tuleks PID-oskuste arendamisele õpetajakoolituses senisest teadlikumalt tähelepanu pöörata, toetamaks paremini teoreetiliste teadmiste ülekannet praktikasse. Summar

Preface

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris tutvustatakse võimalusi rakendada tegevusuuringut eesmärgiga arendada õpetamist. Kuna hariduse kvaliteet sõltub õpetamise kvaliteedist, võimaldab tegevusuuring süstemaatiliselt analüüsida enda õpetamistavasid. Analüüsi tulemusena saab õpetamises teha muudatusi ja seeläbi eesmärgipäraselt toetada õppijate õppimist. Erinumbri artiklites tutvustatavad tegevusuuringud on tehtud eri õpikeskkondades (kool, kutsekool, ülikool), otsides lahendusi eritahulistele probleemidele. Raamatututvustus on aga pühendatud John Hattie ja Gregory Yatesi raamatule "Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime"

A longitudinal study of the development of the professional identity of student teachers

Peer reviewe

OECD õpetaja pedagoogiliste teadmiste pilootuuringu Eesti raport

Raport annab ülevaate rahvusvahelise OECD CERI (The Centre for Educational Research and Innovation) ITEL (Innovative Teaching for Effective Learning) pilootuuringu tulemustest Eestis. Projekt viidi läbi kokku viies riigis (Eesti, Ungari, Slovakkia, Kreeka, Iisrael) ning selle käigus töötati välja küsimustik õpetajate pedagoogiliste teadmiste hindamiseks. Küsimustikku, mis tugines kognitiivse psühholoogia lähenemise põhisele teoreetilisele alusele, testiti kolme rühma peal: õpetajate, õpetajakoolituse üliõpilaste ning õpetajakoolitusega seotud õppejõud. Pilootuuringu vastustest ilmnes, et Eesti õpetajate, üliõpilaste ja õppejõudude teadmiste tase on üldiselt heal tasemel, põhitulemuseks oli siiski see, et astuti esimene samm rahvusvahelise õpetajate üldpedagoogiliste teadmiste mõõtmisinstrumendi loomisel. Lisaks annab raport rea soovitusi Eesti õpetajate esmaõppe ja täeindusõppe arendamiseks

Current Challenges in School Leadership in Estonia and Finland : A Multiple-Case Study among Exemplary Principals

The purpose of this study was to find out what current challenges successful principals in Estonia and Finland identify in developing their schools. The strategies used in dealing with these challenges were also analyzed within the framework of “growth-mindset pedagogy” as an educational approach to school leadership. The principals were interviewed, and the resulting data were analyzed by means of both inductive and deductive content analysis. The similarities among and differences between principals from Estonia and Finland were compared and discussed in the context of high-achievement-oriented but culturally different educational systems. According to the results, the challenges are similar in both countries, relating to the principals’ professional development, as well as developments in the curriculum and the learning community. The Estonian principals identified more challenges related to developments in the learning community than their Finnish peers, although in both countries they tended to use strategies related to growth-mindset pedagogy in dealing with them. Preparation and development programs for principals should pay more attention to their mindset and their views on teaching and learning, which may have a strong impact on the whole school community.Peer reviewe

Õpetajate juhendamispraktika seosed õpilaste kaasatusega õppimisse I ja III kooliastme tundides

Artiklis keskendutakse õpetajate juhendamispraktika seostele õpilaste kaasatusega õppimisse. Õpetaja poolt tunnis rakendatud juhendamisstiili väljaselgitamisel võeti aluseks isemääramisteooria (self-determination theory), mille kohaselt on õppijate motivatsiooni ja seda väljendavat kaasatust toetava õpikeskkonna loomisel olulised kaks õpikeskkonna dimensiooni: autonoomsuse toetamine ja struktureeritus. Täpsemalt analüüsiti, millist mõju avaldavad õpetajapoolne autonoomsuse toetamine ja struktureeritus põhikooli 2. klassi (N = 260) ja 7. klassi õpilaste (N = 207) kaasatusele tunnis. Andmete kogumisel kasutati tunnivaatlust ning küsitleti õpilasi. Uurimistulemuste põhjal võib öelda, et 2. klassi õpilaste hinnangud oma kaasatusele olid 7. klassi õpilaste omadega võrreldes oluliselt kõrgemad ning tüdrukud hindasid mõlemas klassis enda kaasatust kõrgemalt kui poisid. Kaasatuse komponentidest ennustas õpetajapoolne autonoomsuse toetamine 2. klassi õpilaste pingutamist ning 7. klassi õpilaste tunni nautimist. Tunni struktureeritusel oli mõju õpilaste kaasatusele ainult 7. klassis, kus enam struktureeritud tundides olid õpilased keskmiselt tähelepanelikumad ning pingutasid samuti tugevamini.  Summar

Õpetajakoolituse tudengite õppimisega seotud neuromüüdid

Haridusüldsusel on suur huvi neuroteaduste uurimustulemuste rakendamise vastu praktikas, kuid valdkondlike teadmiste puudumine ning teadlaste ja õpetajate vähene kommunikatsioon keeruliste teadustulemuste tõlgendamisel on viinud mitmete väärarusaamade ehk neuromüütide tekkeni. Siinse uuringu eesmärk oli kaardistada, kuivõrd on rahvusvahelistes uuringutes esitatud väärarusaamad levinud meie tulevaste õpetajate hulgas ning kas õpetajaks õppijaid iseloomustavad taustategurid (nt vanus, läbitud õpingud, õppekava või töökogemus õpetajana) on seotud sellega, milliseid väärarusaamu enam tõeseks peetakse. Küsitluses osales kokku 297 õpetajakoolituse üliõpilast Tallinna ja Tartu Ülikoolist. Kõige levinum neuromüüt tudengite hulgas on arusaam, et inimesed õpivad paremini, kui info jagamisel arvestatakse nende visuaalse, auditiivse ja kinesteetilise õpistiiliga. Õppekavade arendus ja interdistsiplinaarne koostöö teadusvaldkondade vahel on võti teaduspõhise õpetajakoolituse arendamisel.  Summar